Ettevõtlusvormid ja OÜ asutamine (0)

kutsehariduskeskus
Ettevõtlusvormid
Koostaja :
Juhendaja :
2015
Ettevõõtlusvormid ja nende tutvustus
Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all.
Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus .
Kõik täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Selline piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Oma ettevõtte organiserimine sellises vormis tuleb juba alguses mõelda, kellega koos ära ajada, kas ta on võimeline koostööks , kui kindel ja vastutusvõimeline on partner , kas teda võib usaldada , kas ta on nõutavad teadmised ja oskused.
Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingupingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine.
Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik , kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui ühingulepinguga ei ole teisiti kokku lepitud, annab osaniku sissemakse iga 10 krooni ühe hääle. Täisühingu osaku kohta ei anta välja väärtpaberit. Täisühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike. Täisühingut juhib osanik või osanikud. Esindajateks on täisühingu iga osanik või siis osanike poole valitud esindaja.
Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võib täisühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada.
Täis- ja usaldusühing ei pea, erinevalt teistest äriühingutest, esitama oma majandusaasta aruannet registriosakonda avalikuks säilitamiseks (v.a. siis, kui täisosanikuks on osaühing , aktsiaselts või ühistu ).
Täisühingu raamatupidamine on tekkepõhine.
Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest ( usaldusosanik ) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus.
Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik.
Usaldusühing asutatakse osanikevahelise ühingulepinguga. See võib olla suuline või kirjalik leping ning seda ei pea äriregistrile esitama.
Usaldusosaniku sissemakse võib olla ka ühingule teenuste osutamine, tema sissemaksele ei ole alampiiri . Osanike vahal jagatakse osakud vastavalt nende sissemaksele. Kui ühingulepinguga ei ole teisiti kokku lepitud, annab osaniku sissemakse iga 10 krooni ühe hääle.
Osakute kohta ei anta välja väärtpaberit. Usaldusühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike. Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võidakse usaldusühing osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada. Usaldusühing ei pea, erinevalt teistest äriühingutest, esitama oma majandusaasta aruannet registriosakonda avalikuks säilitamiseks (v.a. siis, kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või ühistu).
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
Osaühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks, kes soovib saada kasu piiratud vastutuse sättest, kuid ei soovi oma firmat börsil noteerida.Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni.
Osakapitali sissemakse on võimalik teha rahaliselt ja mitterahaliselt. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese, nagu faks , mobiiltelefon , televiisor, arvuti jne. Mitterahaline sissemakse hindab äriühingu juhatus ja selle hinnangu peab kontrollima audiitor .
Kui sissemakse tehakse rahas, saab raha uuesti kasutada pärast kande tegemist äriregistri poolt.
 
Osaühingul peab olema juhatus. Juhatus on osaühingu  juhtimisorgan , mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse riikides või Šveitsis.
Kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni ja juhatuse liikmeid on vähem kui kolm, peab osaühingul olema nõukogu.
Kui osaühingu osakapital on suurem kui 400 000 krooni peab osaühingul olema audiitor.
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga.
Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiakapitali minimaalne suurus on 400 000 krooni.  Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Aktsiad peavad olema registreeritud Väärtpaberite Keskdepositooriumis. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on: aktsionäride üldkoosolek , nõukogu ja juhatus.
Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek.
Nõukogu on juhatusest kõrgemalseisev organ, mis planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu peab koosnema vähemalt kolmest liikmest. Nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige, prokurist, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär.
Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse riikides või Šveitsis
Aktsiaseltsile on audiitor ja aastaaruande auditeerimine kohustuslik, seda isegi juhul kui ettevõttel tegevus puudub.
Aktsiaseltsi põhilisteks miinusteks on:

• suur kapitalinõue,
  
• kolmetasandiline juhtimisstruktuur ,
  
• audiitori nõue,
  
• suured ülalpidamiskulud.
  

Tulundusühistud on äriühingud, mille tegevust reguleerivad Tulundusühistuseadus ja  Äriseadustik .
Tulundusühistud jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud , tootjate ühistud jne.
Tulundusühistu eesmärgiks on tema liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega .
Tulundusühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui tulundusühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Tulundusühistu liikmeks ei saa olla riik.
Tulundusühistu võtab vastu uusi liikmeid oma põhikirjas sätestatud tegevuspiirkonnas. Juhul kui liikmeks vastuvõtmisest keeldutakse, siis peab taotlejale alati kirjalikult teatama, selleks edastatakse taotlejale ärakiri ühistu juhatuse vastavasisulisest otsusest .

• Igal tulundusühistu liikmel alati ainult üks hääl, sõltumata osamaksu suurusest ;
  
• Tulundusühistul peab olema vähemalt viis liiget;
  
• Tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest;
  
• Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks.
  
• Tulundusühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad põhikirja.
  
• Tulundusühistu asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad.
  

Tulundusühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga.
Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
 
Mittetulundusühing tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
Mittetulundusühing võivad asutada vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. MTÜ loomimiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu, milles tuleb märkida mittetulundusühingu nimi, eesmärk, aadress ja asutajate andmed.
Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühing õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb MTÜ kustutamisega registrist.
Mittetulundusühing ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud
FIE on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks.
FIE peab end registreerima 10 päeva jooksul maksuameti kohalikus asutuses käibemaksukohuslasena kui maksustatav käive, v.a import , ületab kalendriaasta algusest 250 000 krooni. Sellisel juhul tekib FIE-l ka seadusest tulenev kohustus enda registreerimiseks äriregistris. Selleks tuleb FIE-l esitada äriregistrile vastavasisuline notariaalne avaldus.
FIE plussid:

• registreerimise kord on lihtne,
  
• puudub kapitali nõue,
  
• ei pea olema põhikirja,
  
• võimalik kasutada kassapõhist raamatupidamist.
  

FIE miinused:

• FIE vastutab oma kohustuste eest kogu isikliku varaga,
  
• suurem maksukoormus võrreldes äriühinguga.
  

OÜ asutamine
Osaühingu asutamisdokumentide allkirjastamine toimub notaribüroos. Kohal peavad olema kõik asutajad ja juhatuse liikmed.
Osakapitali minimaalseks suuruseks on 2500 eur. Osakapitali sissemakset on võimalik teostada kolmel viisil:

Rahaline sissemakse. Seda raha saab uuesti kasutada pärast osaühingu kandmist äriregistrisse , s.o umbes 1-1,5 nädala pärast.

Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese, nagu faks, mobiiltelefon, televiisor, arvuti jne. Mitterahaline sissemakse hindab äriühingu juhatus ja selle hinnangu peab kontrollima audiitor. Oleneb audiitorist, maksab selline hinnang 600-1000 kr.

20 100 kr rahaliselt ja ülejäänud 19 900 kr mitterahaliselt. Sel juhul audiitorihinnangut ei nõuta. Sissemakse rahalist osa saab uuesti kasutada pärast osaühingu kandmist äriregistrisse, s.o umbes 1-1,5 nädala pärast.
Osaühingu asutamiseks tuleb saata meile järgmised andmed:

• osaühingu nimi ja aadress;
  
• osaühingu põhitegevusala;
  
• asutajate ja juhatuse liikmete eesnimed, perekonnanimed , isikukoodid, elukoha aadressid ja dokumendi numbrid (millega notari juurde tulevad).
  
• kui suure osa omanikuks asutajad saavad.