Ajalugu konspekt: NSV Liit (0)

Ajalugu

• Kõikkide ühiskonna liikmete jälgimine
  
• Inimeste vaba aja riiklik organiseerimine
  
• Ideoloogia ja kultuur
  

• Riiklik ja ideoloogiline propaganda
  
• Range tsensuur
  
• Šovinistlik natsionalism
  

Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel
Õpikust par. 14 („Kommunistlik struktuur Venemaa“)
Enne 1917. Aastat Tsaari Venemaa
Oktoober 1917-1922 Nõukogude Venemaa
1922-1991 Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit ( NSVL )
Aastast 1919 oli Leninile tehtud atendaat , kust jäi tal pähe 2 kuuli. Üks kuul eemaldati, aga teine oli ajule liiga lähedal, mis põhjustas 1922. aastal halvatuse. Ta ei saanud enam rääkide korralikult, kirjutada, parem käsi ei funktsioneerinud õigesti. Ta kirjutas ka raamatu, mis müüdi esimesel päeval välja... Lenini kirjutatud 31. köide vms. „Kiri kongressile“ – Stalini laimamine; „Nõukogude Liidu tegemine“
NSVL moodustamine
1922. aastal Vene NFSV(Nõukogude Föderalistlik Sotsialistlik Vabariik), Valgevene NSV, Taga-Kaukaasia Föderatsioon .
1924-1939 Kasahhi, Usbeki , Turknemi, Tadžiki, Kirgiisi.
Hiljem eraldusid Taga-Kaukaasiast Gruusia , Armeenia, Aserbaidžaan ja Karjala .
1940 Eesti, Läti, Leedu, Moldaavia. – 16 liitlast
1956 Karjala NSV muudeti Karjala ANSV (29% karjalasi) – 15 liitlast
1991 Sõltumatute Riikide Ühendus(SRÜ) – 12 riiki (Riikide liit)
NSVL – liitriik ehk föderatsioon
NSVLis sotsialismi ülesehitamise plaan:

• Industrialiseerimine (Riigi muutumine tootmisvahendeid tootvaks maaks , rasketööstuse eelisarend.)
  
• Põllumajandus/ kollektiviseerimine ( kolhoosid )
  
• Kultuurirevolutsioon
  

Majanduse areng:

• 1919 – 1921 sõjakommunism
  
• 1921 – 1927 nep(NEP)
  

(Uus majanduspoliitika )

• 1925 suund industrialiseerimisele
  

Vahendid selleks:

Väga range kokkuhoiurežiim

Vangide tasuta töö

Riigilaen (rahvalt obligatsioonid )

Kolhoosid – saadaks suurt tulu
Elektri tootmine – hüdroelektrijaamad

• 1936/37 Oli kujunenud tugev industriaalriik
  
• 1936 uus konstitutsioon
  

Plaani- ja käsumajandus (viisaastakud)
Kollektiviseerimine
Kooperatsiooni vormid:
Lihtsamad vormid:

(turustus-, varustus -, krediidikoop.’id)

Maaharimise ühistud
Kõrgemad vormid:

Artell – kolhoos (ühistatud kuni 90%)

Kommuun (kuni 99,...% ühistatud)
1927 Võeti suund kolhoseerimisele
Kolhoos – vabatahtlikult ühinenud sotsialistlik suurmajand maa. Ühiste tootmisvahenditega, maaga ja kollektiivne töö.
1929 Murrang
Kulakluse likvideerimine
Kaebekirjad Stalinile
Hakkab kolidest väljast
1930 Uus sund
1932-1933 Suur nälg
HOLODOMUR
1937-1938
Kultuurirevolutsioon

• Uus kultuur: Sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik.
  

Eesti Vabariik (1920-1940)
Õpetaja saadab konspekti ka.
Maareform – Maa kuulus mõisnikele(baltisakslastele), selle reformiga eraldati maa mõisnikelt ja anti talupoegadele (eelisjärjekorras olid vabadussõjas võitlejad). Palju oli süüdistusi ja tülisid. 10 hektarit oli väike talu, neid oli päris palju. Renditalud, ostutalud.
Rõhutati riigisisesele tootmisele (munad, piim, juust, või jne).
Teine maailmasõda
(1. Sept 1939 – 2. Sept 1945)

Sõja põhjused

Sõja algus 1939-1940 (Sax, NSVL)

Soome Talvesõda (1939 nov – 1940 märts)

Jätkusõda (1941-1944)

Sõja laienemine

Sõdivad pooled

Rahvusvahelised konverentsid ( Teheran , Jalta, Potsdam )

Sõja lõpp. Tulemused

Eesti Teise maailmasõja ajal.
Põhjused:

Esimene maailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõida Esimese jätkuks.

Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika taotlus eluruumi laiendamiseks.

Lääneriikide lepitu- ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika).

Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava.

Ülemaailmse majanduskriisi mõjud.

Totalitaarsete režiimide teke, nende agressiivne välispoliitika äärmuslike ideoloogiate mõju.

Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist.
Sõja algus:

1939. a märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale (loovutada Danzig ´kaotada Poola koridor ).

23. Aug 1939 Sa. – NSVL vaheline mittekallaletungileping (MRP) tagas Saksamaale kindla tagala. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteisest takistamata.
MRP elluviimine : Poola jagamine. Talvsõda. NSV Liidu laienemine

MRP salajase protokolli järgi jagati Poola Sa. Ka NSVL vahel huvisfäärideks.

28. Sept 1939 oli Poola vallutatud.

28. Sept 1939 Sa. Ja NSVL piiri- ja sõpruselepngu, millel oli ka salajane lisaprotokoll, mille järgi läks Leedu NSVLi huvisfääri. Poola piir nihkus ida poole, seega Saksamaa poolt okupeeritud osa Poolas suurenes.

• Katõn
  

Külm sõda (24, 26, 27)

Millal ja miks sai alguse külm sõda

Teise maailmasõja tagajärjed.

Külm sõda:

Millal ja miks sai alguse külm sõda
1945. aastal ideoloogiline, poliitiline ja majanduslik vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja tema liitlaste (eelkõige Ida-Euroopa kommunistlike maade) ning teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade vahel.

Millal ja mis põhjustel lõppes külm sõda
1990. aastal, sest Gorbatšov piiras ja vähendas relvastumist oluliselt, mis viis USA ja NSVL läbirääkimisteni, kus seati kontroll kesk- ja kähimaarakettide likvideerimise kohta.

Külma sõja olemus
Ideoloogiline, poliitiline ja majanduslik vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja tema liitlaste (eelkõige Ida-Euroopa kommunistlike maade) ning teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade vahel.

Külma sõja tunnusjooned(avaldusvormist)
1) kahepooluselise maailma kujunemine
2) võidurelvastumine
3) tuumasõjaoht
4) uute sõjalis-poliitiliste liitude teke ( NATO , VLO, SEATO, ANZUS, CENTO)
5) „raudse eesriide“ kujunemine
6) kriisid : Berliini kriisid, Suessi kriis, Kuuba kriis jt. ja lokaalsed sõjad ( Korea sõda, Vietnami sõda, ...)

Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine
Lk 19 – need 5 punkti.

Kolmas maailm
Kolmandasse maailma kuulusid riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki.

Sotsialistlik orientatsioon

Seletage mõisted:

• Kahepooluseline (biopolaarne) maailm
  
• Võidurelvastumine, ABC relvad
  

ABC relvad on massihävitusrelvad(keemilised, bioloogilised relvad, aatompomm ). Taheti välja töödata uusi ja võimsamaid relvi.

• Raudne eesriie
  

NSVL ei tahtnud, et ühiskond saaks lääneriikidega suhelda.

• Uued sõjalised liidud
  

VLO ja NATO, USA ja NSVL vahelist pingestavad organisatsioonid.

• Lokaalsed sõjad
  

Kodusõjad

• Doktriin
  

Poliitiline või filosoofiline õpetus või juhtmõte.

• Sotsialistlik maailmasüsteem
  

NSVL liikmesriikide sundsotsialiseerumine, mis nägi ette liidrite väljavahetamist kommunstide vastu.

• Sotsialistlik orientatsioon
  

Seletage mõisted:

• Trumani doktriin
  
• Marshalli plaan
  
• Heinsteini doktriin
  
• Brežnevi doktriin
  

Kriisid ja lokaalsed sõjad:

• Põhjused
  
• Eesmärgid
  
• Millal toimus
  
• Osavõtjad
  
• Kuidas lahenes
  
• Tulemused
  

Berliin , blokaad, korea sõda, berliini kriis, kuuba kriis, vietnami sõda.
Saksamaaga rahulepingut ei tehtud lepingut, sest see oli okupeeritud ja nelja riigi vahel ära jagatud.
Tuumarelva võisid omada USA, NSVL, Suurbritannia , Prantsusmaa, Hiina. Nüüd on lisandunud India, Pakistan , Iisrael, Põhja-Korea, Iraan?
1949 NATO
1955 VLO
1970-72 Saksa – Saksa suhted
1973 Vietnami sõja lõpp
1975 Helsingi lõppakti allkirjastamine (Venemaad süüdistati inimõiguste rikumises)
1979
SRP-1 1972 – Strateegiline relvastuse piiramine
SRP-2 1979
SALT
START
M. Gorbatšov (1985-1991) desarmeerimise reaalne algus
1983 Loobutakse Brežnevi doktriinist & tuumajõudude vaheleping
1989 NSVL toob väed Afganistaanist välja
1990 Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine(Külm sõda on lõppenud)
1991 Strateegiliste relvastuste vähendamine 30% võrra.