Kriisid (2)

Referaat
Kriisid sotsialismileeris
Ungari ülestõus: (1956)

• 1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine - võim oli koondatud Moskva -meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurirežiim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne.
  
• 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I. Nagy , kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine). See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas,sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud sellega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955.a.
  

Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasemine võimule viis võimudevastase meelepaha kasvule (kaasa aitasid ka kehvad majandusolud), mis tipnes 1956.a. oktoobris lahvatanud rahvaülestõusuga Moskva-meelse valitsuse vastu. Nagy sai taas peaministriks ja Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja tahtis kuulutada end neutraalseks riigiks.

• Sündmused Ungaris viisid NSV Liidu sekkumiseni, kes kartis ilmselgelt Ungaris alanud reformiprotsessi levimist ka teistesse Ida-Euroopa sotsialistlikesse riikidesse ja sellega seoses NSVL võimumonopoli kadumist selles regioonis. Vältimaks oma mõjusfääride kaotamist viis VLO (NSVL vägedega eesotsas) oma väed Ungarisse sisse, ülestõus lämmatati verre, võim anti taas Moskva-meelsete kätesse. Kuna lääneriigid otsustavalt sündmustesse ei sekkunud (ühelt poolt olid Lääne suurriigid seotud parajasti toimuva Suessi kriisiga; teisalt oleks sekkumine võinud tähendada “kuuma sõja” puhkemist kahe vaenuliku leeri vahel), andis see Moskvale vabad käed ülestõusu mahasurumiseks.
  

Samas näitas see ülestõus ka rahva rahulolematust sotsialistlike reformide ja demokraatia puudumisega, mistõttu NSVL tõmbus veidi tagasi Ida-Euroopa siseasjadesse sekkumisel ning kommunistide poliitiline surve veidi pehmenes (viimane jutt käib üldiselt kogu Ida-Euroopa kohta).
Berliini kriis ja Berliini müüri püstitamine: (1961)

• Kahe Saksamaa kujunemine (1949.a.) olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist.
  
• SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted (ehk teisisõnu käsitles SLV ennast saksa rahva ainsa seadusliku esindajana). Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine “kommunistlikust paradiisist” Lääne-Saksamaale.
  
• 1961.a.13.augustil ehitas SDV paari päevaga ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri), millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe Saksamaa vahel kuni 1960-ndate lõpuni /1970-ndate alguseni. Siis hakkasid suhted taas veidi soojenema seoses üldise pingelõdvendusega külmas sõjas ja sotsiaaldemokraatide pääsemisega võimule SLV-s.
  
• 1940-ndate teisel poolel seoses Ida-Euroopa sovietiseerimisega hakati rääkima “raudsest eesriidest” Lääne- ja Ida-Euroopa vahel, mille all mõisteti Nõukogude bloki poolt kehtestatud salastatust, repressioone, eriti aga tõkkeid inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele. Terminit kasutas esmakordselt W.Churchill oma Fultoni kõnes 1946.a. Berliini müür, kui osa “raudsest eesriidest”, murti läbi 1989.a. seoses kommunistliku režiimi kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul.
  

Kuuba ( Kariibi ) kriis: (1962)

• 1959 .a. kukutasid F. Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori Batista. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud (maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine) viis suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel.
  
• Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust / liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale rõõmuga appi Hruštšovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurirežiim.
  
• 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F.Kennedi Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette ära viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks maailmasõjaks.
  
• Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga:
  

• Moskva tõi Kuubast raketid ära
  
• USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro režiimi võimulejäämisega
  
• USA ja NSV Liidu vahel loodi nn. kuum liin , mille kaudu oli kiiresti võimalik ühendust saada mõlema riigi liidritel
  

• Kuuba jäi kuni 1980-ndate lõpuni suureks NSV Liidu liitlaseks- sai venelastelt iga-aastast suurt majandus- ja relvaabi ning toetas NSV Liidu poliitikat kõigil võimalikel juhtudel (näiteks Kuuba vägede saatmine Angoolasse, kaitsmaks sealset Moskva-meelset valitsust või vasakpoolsete sissirühmituste toetamine Ladina-Ameerikas).
  

Tšehhoslovakkia sündmused 1968 ja selle mõju maailmas.

Sai alguse üliõpilasliikumisest ja haritlastest. 1968 asendati seal senine kompartei liider uuega Dubcek . Presidendiks sai Svoboda. Alustati reformide programmiga, mille eesmärgiks oli rajada inimnäoline sotsialism . Tšehhoslovakkia oli idaploki kõige tugevam riik, nende iseteadvus oli kõige tugevam. Dubceki uus programm nägi ette, et Kompartei ei dikteeri enam riigi poliitikat, tööstus tuleb detsentraliseerida, põllumajanduses kollektiviseerimise asemel luua kooperatiivid ehk ühistud. Ametiühingutele anda tegelik võim, arendada kaubandust lääneriikidega. Tšehhoslovakkia avas piiri Lääne-Saksamaaga. Sõna- ja pressivabadus. Ärgitati inimesi valitsust ja muid eluvaldkondi kritiseerima.
Et venelasi eemal hoida kinnitati, et ei astuta välja Varssavi paktist, Augustis 1968 otsustas NL sekkuda – Prahasse viidi Varssavi pakti väed (600 tuhat meest). Dubcek tagandati, alustati puhastusi riigi- ja parteiaparatuuris. Uueks partei- ja valitsusjuhiks sai Husak (kuni 1987). Taastati ortodoksne kommunism.
Pärast Tšehhoslovakkia kriisi mahasurumist tuli NL välja avaldusega, mida nimetati Breznevi doktriiniks – NL võib sekkuda iga sotsialismileeri riigi siseasjadesse juhul, kui sotsialism on hädaohus.