Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nikolai Karotamm (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui soovime esitada küsimuse "Kes oli Nikolai Karotamm?
  • MISSUGUNE OLI NIKOLAI KAROTAMM INIMESENA?

Kooli nimi


Sinu nimi


IX a klass

Nikolai Karotamm

Referaat


Juhendaja : Õp nimi
Tallinn 2008

sissejuhatus


Referaat räägib Nikolai Karotamme elust ja olust ning tema tegemistest 20. sajandil. Kindlasti saame ka teada, milline inimene ta oli, ja mis ta sel ajal tundis. Kuna me teame, et Karotamm kirjutas oma eluajal päevikuid, siis põhiliselt tänu nendele on saadud tema kohta väga palju informatsiooni, mille abil on tema kohta kirjutatud ka raamatuid. Kui soovime esitada küsimuse: “Kes oli Nikolai Karotamm?”, siis saame sellele küsimusele kindlasti vastuse.

KES OLI NIKOLAI KAROTAMM?


Nikolai Karotamm sündis 23. oktoober 1901 Eestis ning suri 21. september 1969. Karotammel oli palju tuttavaid, kuid vähe lähedasi sõpru või sugulasi , keda ta väga usaldada saanuks, siiski oli tal naine, Alma , kellega ta käis jalutamas ja keda ta siiski natuke usaldada sai. Nikolai oli Eesti NSV poliitik ja Eestimaa Kommunistliku Partei I sekretär aastail 1944–1950, sammuti oli ta teadlane . Karotamm oli ka "juunikommunistide" juht, kes pidi pärast Teise maailmasõja lõppu juhtima Eesti taasnõukogustamist. Stalini ja tema meeskonna valvsa pilgu all pidi Karotamm oma alluvatega muutma Eesti NSV valitsusstruktuurid, majanduse ja elukorralduse analoogseks "vanas" Nõukogude Liidus valitsevaga. Kuni 1949. aastani võisid stalinistid tema tööga rahule jääda, ent märtsiküüditamise ajal väidetavalt üles näidatud "sobimatu leebus ja lohakus" ning sisepinged Eesti NSV juhtkonnas põhjustasid 1950. aasta märtsipleenumi otsused.
Nikolai Karotamm üllitas oma aastail 1945 -1949 peetud kõned kolmes raamatus. Karotamme kõnedest võib aga siiski välja lugeda ka tema iklikud ideed ja kavad Eesti põllumajanduse arendamiseks nõukogude okupatsiooni tingimusteks. Eesti põllumajandusteaduse tasemest, probleemidest ja arengust annavad hea ülevaate kaks materjalidekogumikku, mis kajastasid 1947.a. Tartus toimunud ENSV Teaduste Akadeemia teadussessiooni põllumajanduse küsimustes ning 1949.a. Tallinnas läbi viidud vabariiklikku nõupidamist loomakasvatuse küsimustes . Neiski on palju propagandat, kuid põllumajandusteadus siiski prevaleerib.
Sõjajärgseil aastail(1957) tegeles ta palju kapitalistlike riikide põllumajandusstatistikaga. Sel ajal oli põllumajanduslikul ühistegevusel eriline roll, kuna ta oli tolleaegne parteijuht püüdis ta ühistute jõulise arendamisega kollektiviseerimist edasi lükata. Ühistute liikmeiks oli lõpuks enamik talurahvast, neile anti üle enamik erasektorist võõrandatud traktoreist ja muust varast. Paljud ühistud kujunesid võimsaiks majandusorganisatsioonideks, kes tegelesid mitmel alal.
Suurem osa Karotamme elust on alaline olukord, närvesöövate lahendamata probleemide ees ja sees seismine , elu täis teadmatust, mida toob homne päev. Sellise superpinges oleku tõttu saab temast Tallinnast lahkumise järel arstide sage patsient . Ta oli tegelikult väga haige mees, probleeme oli tal eelkõige südamega, ülemaara kõrgevererõhuga rütmihäiretega ja valudega.
Nikolai Karotamm oli võimul Eesti talurahva massiküüditamise aegu, ent pärast neid traagilisi sündmusi hakati teda nimetama kodanlik -natsionalistliku rämpsu juhiks, Lenini mõnitajaks, kulakute soosijaks, antimarksistide kaitsjaks , Stalini petjaks, kapitalismi restaureerijaks jne. Temast rääkimise ja kirjutamise keeld kehtis ligi 40 aastat.
1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EKP VIII pleenium(istungjärk, koosolek). Sellel tagandati kogu senine juhtkond ja asendati Moskva -meelsematega. Karotamme ja teisi eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, võõras poliitikas jne. EKP uueks juhiks sai Johannes Käbin.
MISSUGUNE OLI NIKOLAI KAROTAMM INIMESENA ?
Ilmselt oli ta täpne ja korraarmastaja, mees kes pidas kinni antud sõnast. Sammuti oli ta töörügaja, kes võis tundide , päevade, nädalate, kuude, vahel ka aastate kaupa järjest teha seda mille omale eesmärgiks võtnud. Seejuures oli ta äärmiselt aus. Näiteks ükskord kui talle palka maksti, siis koju tulles leidis, et 3000-rublalisele palgale on valesti liidetud 7 rubla ning ta otsis kolm päeva muujat ,et see asi ära klaarida. Karotamm olevat olnud erakordselt viisakas ja heatahtlik inimene. Arukas, tark ja mõtlev inimene Nikolai Karotamm oli üks kes tõestas, et kuipalju ka pumbata tarkust marksismi põhitõdedest läbiimbunud maailma, seda ühiskonda see ei päästa.
Nikolai Karotamme elu koondus tingimisi viide suunda.
Ü k s, mida ta tegi TA majandusinstituudis ja sellega lähedalt seostuv raamatute, brošüürideartiklite kirjutamine ajalehtede-ajakirjade jaoks. Siis loengute ja ettekannete pidamine, raadioesinemised, aspirantide juhendamine. Lisaks veel doktoritöö tegemine ja kaitsmiseks valmistumine.
T e i n e on ta suhe Eestiga, mis nagu eraldub kaheks osaks. Uks mis on seotud Langi ja sealse rahvaga, täpsemini ema, õe, ja õelastega. Teiselt poolt suhted ENSV avaliku elu tegelastega, nii suhted kui ka nende puudumine.
K o l m a n d k s, ta pilk maailmale, selle tajumine ja selles osalemine.
N e l j n d a k s, elu Kotelnitsnaja kaldapealses kahetoalises korteris kus oli ta naine Alma ja sageli veel ka inimene, kellest kirjutades kasutab ta eesnime esimest tähte L.
V i i e n d a võib võtta kokku ühe sõnaga t e r v i s. Selles osas saab Nikolai elu nimetada kangelaslikuks. Ta töötas haigena nii et kõrvaltvaatajale võis see tunduda võimatu
Üheks võtmefiguuriks, kes mingil määral mõjutas elu Eestis sel ajal, oli Nikolai Karotamm. Äärmiselt vastuoluline ja omapärane, tähelepanuväärne intellektuaal , kelle ere mõistus töötas kahjuks suunas,tekitades temas endas tunnetuslikke sisekonflikte. Poliitilises kontekstis oli Nikolai küllati vastuoluline. Ühelt poolt kohaliku parteivõimu kõrgeim esindaja, kes Moskvast dikteeritud kommunismi hakkas juurutama Eestis koos selliste hävituslike tagajärgedega, nagu küüditamine kollektiviseerimine jms. Teiselt poolt võimukandja, kes eesti rahvuslikku intelligentsi ja kultuuri püüdis mõistvalt suhtuda ning kelle poliitilisele karjäärile sai see saatuslikuks. Ta oli erudeeritud majandusteadlane, kes lähenes loovalt plaanimajanduse teoreetilisele analüüsile ja, niipea kui ideoloogiline haare hakkas nõrgenema ning majandusteadustes tekkis võimalus öelda midagi ka omalt poolt, ei kõhelnud ta seda tegamast. Tema kõrge vaimne potensiaal laskis teda välja paista ka üldises plaanimajanduse doktorinääride kooris dissonantselt kõlavate nootidega. Tunnustades tema teoreetilisi uuringuid , ei saa muidugi väita, et ta astus välja üldisest marksistlik - leninliku poliitilise ökonoomia kontekstist. Majandusteadlaste isoleeritus NSV Liidus ülemaailmses majandusteaduste arengust hoidis ka Nikolai marksistliku majandusteaduste kammitsais. Ei saa aga olla kindel, et sündmuste arenedes oleks ta kramplikult klammerdunud selle külge. Nikolai Karotamme viimane soov oli, et ehkki ta elu ajal ei kõlvanudenam kellekski Eestisse, olgu tal siiski viimane puhkepaik sünnimaa mullas. Talle taheti korraldada väätikas eesti muldasängitamine, kuid selleks ei saadud luba ning Karotamme tuhk seisis peaaegu kaks järgnevat aastat tema naise Alma korteris kapis.lõpuks anti siiski luba N. Karotamme põrna sangitamiseks metsakalmistule. Matustest ei teadnud paljud ja seepärast oligi kohal umbes 25 inimest. Üks rahutu , tõde otsiv inimene, kes ilmas rännanud, leidis lõpuks koha, kuhu kõige enam soovis – Eestimaa.
kokkuvõte
Raamatu põhjal on Karotamme elu traagilise sisuga romaan, millest siiani pole palju teatud. Ta oli hea inimene, kes tahtis maailma muuta,kuid nii suurt maailma pole võimalik muuta.. Ta oli isepäine, eesti talumeheliku jonnakusega inimene, kes oli liiga tark et olla Moskva pime käskudetäitja, kuid oma usutunnistuse ja kindlalt süsteemi lülitatuse tõttu ei saanud neid täitmata jätta.
Kui eluajal taheti kohati Nikolaid olematuks tunnistada ei saa me seda teha, sest meile ei pruugi meeldida ajalugu ja seal tegutsenud inimesed, kuid siiski ei saa neid ometi olematuks tunnistada, ka mitte Nikolai Karotamme.
Ta oli tark ja viisakas ning heasüdamlik, ma arvan, et ta oli üks väga tore inimene ja tema suguseid inimesi pole palju, kuigi neid oleks hädasti vaja.
Kasutatud materjalid
  • Nikolai Karotamm, http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Karota mm, 13. oktoober
  • V. Pinn “Kes oli Nikolai Karotamm?”,
    http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/14e/raamat.ht m , 9. detsember
  • autor: V. Pinn, 1997, “Kes oli Nikolai Karotamm”, Trükis: AS Trükk, Pärnu, korrektor : I. Beek
    4. O. Raun , Ajalugu loetakse tagurpidi, http://luup.postimees.ee/luup/97/17/kult4.ht m,
    9. detsember
  • Vasakule Paremale
    Nikolai Karotamm #1 Nikolai Karotamm #2 Nikolai Karotamm #3 Nikolai Karotamm #4 Nikolai Karotamm #5 Nikolai Karotamm #6 Nikolai Karotamm #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kätlin Viilukas Õppematerjali autor
    referaat valmistatud täpselt ja referaadi eeskirjade järgi. kui seda vaja siis see on just see õige, soovitan soojalt.

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti lähiajalugu
    26
    docx

    Eesti lähiajalugu

    Selles olukorras oli vaja läänemaailmale näidata, et liiduvabariigid ongi iseseisvad riigid. Ühes sellega anti välja ka koostada liiduvabariiklikud armeed. Samal ajal kolmanda olulise atribuudina, mis pidi näitama liiduvabariigi iseseisvust on see, et hakati kiirkorras välja töötama rahvushümne, mis pidid olema igal vabariigil rahvuslikud. Tegelikult ka NSV Liidu hümn loodi 1943. aastal, kõlas esimest korda 1944. Mitmetahulises välispoliitilises situatsioonis Karotamm tegi ettepaneku Kremlile, et Kruusist saaks NSV Liidu välisasjade asetäitja. Põhjendas sellega, et pärast sõja lõppu on Balti probleemid rahvusvahelisel areenil olulised, et oleks oluline, et korralik ametnik oleks seal olemas. Kruus oli lühikest aega 1944. aastal TÜ rektor - tema eestvedamisel ülikoolitöö taaskäivitud, komlpekteeris õppejõudude kaadri. Teaduse seisukohalt oluline see,

    Ajalugu
    Eesti Lähiajalugu
    55
    docx

    Eesti Lähiajalugu

    Karotamm jt. vastu) 1949 - Tegelike ettevalmistuste aasta. 26. september 1950 - ENSV ÜP seadus. "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", millega: a) Likvideeriti maakonnad ja vallad. b) Teostati rajoniseerimine. c) Muudeti külanõukogud esmatasandi haldusüksusteks. Pärast haldusreformi: 5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohta-Järve, Pärnu. 39 maarajooni. 27 rajoonilise alluvusega linna. 22 alevit. 641 külanõukogu. Oblastieksperiment: (1952-1953) N. Karotamm 1949 "Oblasteid pole vaja, olen kategooriliselt nende vastu. See on liigne lüli ja kasu temast pole." 3. mai 1952 - Oblastite loomine Eesti NSV-s. 4. aprill 1953- Oblastite kaotamine Eesti NSV-s. Eesti NSV (1952-1953): Pärnu, Tartu, Tallinn. Läti NSV (1952-1953): Daugavpilsi, Liepaja, Riia Pärast Jossif Stalini surma hakati likvideerima Eestis oblastid. Muudatused haldusjaotuses pärast 1953. aastat: Nõukoguliku haldusjaotuse korrastamine 1954-1964:

    Eesti Lähiajalugu
    EESTI NSV 1945-1985
    21
    docx

    EESTI NSV 1945-1985

    Algselt sildistati kodanliku natsionalistitena Eesti Vabariigi loovharitlasi. Toimus võimuvõitlus nn juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. 1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. Sõjajrägsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas enda saadetud ametnikke. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri

    Ajalugu
    Eesti lähiajalugu
    25
    docx

    Eesti lähiajalugu

    (KVRK) Hans Kruusist pidi saama 1944. aasta kevadel ENSV rahvaasjadekomissar (välisminister). Kohe see plaan ei õnnestunud, sest vaadati Kruusi ajalookäsitlust, mis varem oli NSVLi suhtes negatiivne. Vjatšeslav Molotovi nõudmisel Kruusist komissari kohe ei saanud. Tihe suhtlus Molotoviga viis Kruusi selleni, et ta sai Molotovilt loa kasutada VRK arhiivi, mis puudutas Vene saatkonna tegevust Eestis enne sõda. Leiti, et Nõukogude Baltikumi hääl peaks olema laiemalt kuulda. Karotamm tegi ettepaneku Kruus nimetada Rahvakomissariaadi välisministri asetäitjaks. Kreml aga seda ei teotanud. Kui punaarmee Eesti uuesti okupeeris, siis tulid tagalamehed tagasi. Kruusist sai oktoobris 1944 Eesti välisminister. 1945. a alguseks oli selge, et sisulist välissuhtlust liiduvabariikidele ei tule. „Välisministri“ amet ei omanud tegelikult tähtsust. Kruusi tegevus oli edaspidi seotud Eesti teaduse ümberkorraldamisele, et viia sisse

    Eesti Lähiajalugu
    Eesti NSV Liidus
    15
    doc

    Eesti NSV Liidus

    Toimus võimuvõitlus nn juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. 1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. N. Karotamme süüdistati kodanlike natsionalistide mahitamises. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ja tema asemele määrati Moskva poolt Ivan (Johannes) Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi 4 tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga. Mitmed selle aja juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse

    Ajalugu
    Maailm pärast teist maailmasõda
    26
    doc

    Maailm pärast teist maailmasõda

    kes olid sündinud oma isamaal ning elanud seal enne 1940. aastat. Liiduvabariigi juhtimisel täitsid nad Moskva juhtnööre, kuid püüdsid siiski mingil viisil arvestada ka kohalikke olusid ja vajadusi. Selline poliitika aga oli Moskvale vastuvõetamatu. 1940. aastate lõpust hakkasid kohalikus võimuladvikus esile kerkima Venemaa eestlased ja lätlased. Juunikommunistid kõrvaldati aja jooksul võimult. Eestis toimus see 1950. aastal, mil N. Karotamm kõrvaldati võimult ja asendati J. Käbiniga. Sõja järel oli kõigi kolme Balti riigi majanduslik olukord raske. Olukorra muutsid veelgi keerulisemaks nõukogude võimu ümberkorraldused, mille eesmärk oli põllumajanduse üleviimine suurtootmisele ja ühismajandite ­ kolhooside ja sovhooside ­ loomine. Kokkuvõtlikult nimetatakse seda protsessi kollektiviseerimiseks ehk kolhoseerimiseks. Massiline sundkolhoseerimine algas 1947

    Ajalugu
    Maailm Pärast Teist Maailmasõda
    26
    doc

    Maailm Pärast Teist Maailmasõda

    kes olid sündinud oma isamaal ning elanud seal enne 1940. aastat. Liiduvabariigi juhtimisel täitsid nad Moskva juhtnööre, kuid püüdsid siiski mingil viisil arvestada ka kohalikke olusid ja vajadusi. Selline poliitika aga oli Moskvale vastuvõetamatu. 1940. aastate lõpust hakkasid kohalikus võimuladvikus esile kerkima Venemaa eestlased ja lätlased. Juunikommunistid kõrvaldati aja jooksul võimult. Eestis toimus see 1950. aastal, mil N. Karotamm kõrvaldati võimult ja asendati J. Käbiniga. Sõja järel oli kõigi kolme Balti riigi majanduslik olukord raske. Olukorra muutsid veelgi keerulisemaks nõukogude võimu ümberkorraldused, mille eesmärk oli põllumajanduse üleviimine suurtootmisele ja ühismajandite ­ kolhooside ja sovhooside ­ loomine. Kokkuvõtlikult nimetatakse seda protsessi kollektiviseerimiseks ehk kolhoseerimiseks. Massiline sundkolhoseerimine algas 1947

    Ajalugu
    MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA
    26
    doc

    MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

    kes olid sündinud oma isamaal ning elanud seal enne 1940. aastat. Liiduvabariigi juhtimisel täitsid nad Moskva juhtnööre, kuid püüdsid siiski mingil viisil arvestada ka kohalikke olusid ja vajadusi. Selline poliitika aga oli Moskvale vastuvõetamatu. 1940. aastate lõpust hakkasid kohalikus võimuladvikus esile kerkima Venemaa eestlased ja lätlased. Juunikommunistid kõrvaldati aja jooksul võimult. Eestis toimus see 1950. aastal, mil N. Karotamm kõrvaldati võimult ja asendati J. Käbiniga. Sõja järel oli kõigi kolme Balti riigi majanduslik olukord raske. Olukorra muutsid veelgi keerulisemaks nõukogude võimu ümberkorraldused, mille eesmärk oli põllumajanduse üleviimine suurtootmisele ja ühismajandite ­ kolhooside ja sovhooside ­ loomine. Kokkuvõtlikult nimetatakse seda protsessi kollektiviseerimiseks ehk kolhoseerimiseks. Massiline sundkolhoseerimine algas 1947

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun