Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Jaan Tõnisson (0)

1 Hindamata
Punktid
Jaan Tõnisson #1 Jaan Tõnisson #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eva Sikemäe Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
ppt

Jaan Tõnisson (esitlus)

Jaan Tõnisson Poliitik ja aatemees Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal. Tema sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega. Noorus Õppis Viljandi kihelkonnakoolis. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppima. Liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Tegevus Peagi valiti ta EÜSi esimeheks. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe "Postimees" toimetaja. Propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust. Tegevus

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson Referaat Tartu 2007 Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.aastal Põhja- Viljandimaal Viljandi vallas Surva küla lähedal Mursi talu peremehe Jaani peres viienda lapsena. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega, mil seni rõhutud ja arenematu maarahvas korraga oma jõust teadlikuks sai ning endale otsustavalt tulevikku teed asus rajama. Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Jaan Tõnisson

Leeduga. See oli tugev samm sinnapoole Eesti iseseisvumise poole. * 1917. aasta novembris kuu lõpus toimus tema eestvedamisel "Tartu mäss", kus rahvas kogunes sinimustvalgete lippudega raekoja platsile, toetamaks Eesti Maanõukogu poolt 28. novembril vastu võetud otsuseid ning nõudmaks enamlaste diktatuuri lõpetamist. Seepeale areteeriti suur hulk Eesti rahvuslasi, sealhulgas ka Jaan ja Aleksander Tõnisson. Mõlemad Tõnissonid viidi Tallinna Patarei vanglasse. Mõne aja pärast saadeti Jaan Tõnisson maalt välja ning nii sai temast pooleldi vastutahtmist Eesti esimene välisesindaja. Ta asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ning oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht. Kogu selle aja viibis ta välismaal ning püüdis esialgu veel väljakuulutamata Eesti Vabariigile võita välisriikide toetust. Mõnevõrra see tal ka õnnestus: Eesti valitsust nõustusid de facto tunnustama nii Prantsusmaa kui ka Suurbritannia, mais 1918 ka Itaalia. * 1918

Ajalugu
thumbnail
13
pptx

JAAN TÕNISSON

oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu JAAN TÕNISSONI ARRETEERIMINE JA KADUMINE  1940. aasta detsembris arreteeriti Tõnisson NKVD poolt  Kõige tõenäolisemalt hukati ta koos mitme teise Eesti poliitikuga 3. juuli paiku 1941 Tallinnas. Allikad  Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 102-103.  http://www.histrodamus.ee/index.php?&even t=Show_main_layers&layer_id=97  Märt Raud, "Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu". Eesti Kirjastus Orto, Toronto 1953; 2. trükk Olion, Tallinn 1991  https://tonissoniselts.wordpress.com/2015/11/1 8/konstantin-pats-ja-jaan-tonisson-eesti-riigi -ehitajad /  http://www.jti.ee/et/instituudist/jaan-tonisson / AITÄH KUULAMAST!

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Jaan Tõnison

12 1868. a . Viljandimaal Mursi tallu viienda lapsena . Tõnisson on isa poolest Tõnissonide ja ema poolt Veimannite suguvõsa järeltulija . Kui Jaan oli kaheksa aastane suri ta isa ning poissi jäid üles kasvatama ema Mari ja vanaema Mais Tõnisson. 1878. a . asus Tõnisson õppima Tusti külakoolis, siis sooritas Tallinna kubermangugümnaasiumis eksamid ja 1888. a . astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ning lõpetas selle 1892. a. õigusteadus kandidaadi kraadiga. Jaan Tõnisson sai ka Üliõpilaste seltsi esimeheks ning hiljem astus ta Eesti Kirjameeste Seltsi ja seejärel sai ajalehe "Postimees" toimetusse. Ta oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt ka Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. Aprillil 1910 Hildegrad (Hilda) Lõhmusega. Neil sündis ka viis last. Kolm poega ning kaks tütart. - Elukäik Jaan Tõnisson sai 1896. a ajaleht "Postimees" peatoimetajaks

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Jaan Tõnissoni elulugu

Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22. detsembril 1868. aastal Tänassilma lähedal Viljandi vallas. Ta oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja liitus peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist Eesti suurima päevalehe ,,Postimees" toimetaja. Jaan Tõnisson oli üks neist, kes propageeris 1890. aastal eesti keele kasutamist. Kampaania tulemuseks hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnisson osales ka 1905. aasta revolutsioonis, tema eesmärk oli kehtestada konstitutsiooniline monarhia. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastal Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts ja 1915. aastal asutati Ajutine Põhja-Balti komisjon. 1919.aasta sügisel sai Jaan Tõnissonist Eesti peaminister, kellele langes ülesanne viia maa välja sõjast. Jaan Tõnisson riigivanemana 1928. aastal.

Ajalugu
thumbnail
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

Põllumeestekogudest, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist, Eesti Tööerakonnast ja Töörahva Ühisest Väerindest. Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh Eesti Kultuurkapitali seadus, riigikorra kaitse seadus, vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse seadus, Tartu Ülikooli seadus, riigivapi seadus, perekonnaseisu seadus, Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seadus ning kaitseväeteenistuse kohustuse seadus. Kuni 27. maini 1925 oli II Riigikogu esimees Jaan Tõnisson, alates 9. juunist 1925 August Rei Asuti otsima võimalusi, kuidas vähendada valimistel osalevate rühmituste arvu. Selleks 1926.a. uus valimisseadus (erakondade maks valimistel ja valimiskünnis, ainult need, kes said valimistel vähemalt 2% häältest. 15 Konsolideerumispüüded –1. maailmavaatelt lähedased Rahvaerakond ja Kristlik Rahvaerakond ja Rahvuslik-Vabameelne partei moodustasid nn. Demokraatliku Liidu (lagunes 1925) 2

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Eesti Vabariigi sisepoliitika iseseisvumise algusaastatel

antiparlamentaarne liikumine -- Eesti Vabadussõjalaste Liit (rahvapärase nimetusega "vapsid"), mis üldise kriisi süvenedes võimule pürgis.1933. aastal pandi hääletusele vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mis piiras oluliselt 50- liikmelise parlamendi otsustuspädevust ja andis otse valitavale riigipeale suured volitused,muu hulgas ka vetoõiguse Riigikogu otsuste suhtes ning seadusjõuliste dekreetide andmise õiguse. Nüüd astus valitsuse eesotsas olnud Jaan Tõnisson tagasi ja uue koalisatsioonivalitsuse moodustas Konstantin Päts. Uus põhiseadus hakkas maksma 1934. aasta jaanuarisja sama aasta aprilliks kuulutati välja riigivanema valimised, mis aga ei toimunud. 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht Konstantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner põhiseadust rikkudes demokraatia kaitsmise - s.o. paremäärmuslike jõudude ("vapside") poolt kavandatud riigipöörde ärahoidmise ettekäändel

Ajalugu



Lisainfo

Elulugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun