Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mittetulundusühing, ühistud, aktsiaselts vs ühistu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mittetulundusühing (MTÜ)
Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜ tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. MTÜ ümberkujundamist teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud. MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik. MTÜ õigusvõime tekib MTÜ kandmisega MTÜ-de ja sihtasutuste registrisse ning lõppeb MTÜ kustutamisega registrist. Mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse ei ole juriidilised isikud. Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt. MTÜ võivad asutada vähemalt 2 isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud.
Ühistud
Ühisjooned
  • Teenindavad eeskätt oma liikmeid.
  • Teenuseid osutatakse omahinna tasemel.
  • Tulud jaotatakse liikmete vahel.
  • Raha ja ressursid ringlevad suhteliselt suletud ringis (ühistu sees, kohalikus piirkonnas, riigi piirides).
  • Tegevust juhivad ja kontrollivad liikmed.

Majanduslikud ühistud
  • Põllumajanduslikud ühistud
  • Pangandus- ja krediidiühistud
  • Kommunikatsiooniühistud
  • Tarbijate/toitlustusühistud
  • Vee/elektri/enerigaühistud
  • Kalandusühistud
  • Tervishoiuühistud
  • Korteri/elamuühistud
  • Kindlustusühistud
  • Turismiühistud
  • Tööliste ühistud
  • Metsaomanike ühistud

Aktsiaselts vs ühistu
Ühistu
  • Ettevõtted on liikmete teenuste kasutajate omandis .
  • Liikmeks olek (saamine) seostatakse kliendi ja omaniku samasuse tingimusega .
  • Maksab oma liikmetele tooraine eest nii kõrgeid hindu kui võimalik.
  • Müüb kaupa ja teenuseid oma liikmetele nii madala hinnaga kui võimalik.
  • Otsib turu tasakaalu nõudmise ja pakkumise vahel, reguleerib liikmete huvides turgu ja vastutab stabiilse turu olemasolu eest
  • Tagab oma liikmetelt tooraine kokkuostu.
  • Maksab sama kvaliteediga tooraine eest liikmetele võrdset hinda.
  • Tulud (kasum) jaotatakse proportsionaalselt liikmete vahel vastavalt liikmete poolt osutatud teenuste mahule.
  • Ost ja müük on osa liikmetele suunatud äritehingust, sellele lisanduvad hiljem tagasi- ja juurdemaksed ning muud omahinna tasemel soodusteenused kui on saadud lisatulu.
  • Äritegevus on suunatud esmalt liikmetele, seejärel vastavalt kokkulepetele teistele klientidele.
  • Investeeringud tehakse liikmete poolt ja kahjum kaetakse liikmete osamaksu ulatuses.
  • Kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus – üks liige, üks hääl. Volinikel proportsionaalselt teda volitanud liikmete arvule.
  • Võim (strateegia kujundamine, kontroll) kuulub liikmetele, teenuste kasutajatele.
  • Esiplaanil liikmete-kasutajate huvid.
  • Eesmärgiks teenuste osutamine ja raha teenimine liikmetele.
  • Tegevuspoliitika määravad liikmed, teenuste kasutajad oma eesmärke silmas pidades.
    Aktsiaselts
  • Ettevõtted on aktsionäride omandis, kes reeglina ei kasuta ettevõtete teenuseid.
  • Omanik ei kasuta kliendina ettevõtte teenuseid.
  • Ostab tooraineid tootjatelt nii madala hinnaga kui võimalik.
  • Müüb kaupu ja teenuseid kõikidele nii kõrgete hindadega kui võimalik.
  • Ei otsi turu tasakaalu vaid püüab saada müügimahu suurendamisega rohkem raha, pole kohustust toetajate huvides turgu stabiliseerida.
  • Ei taga klientidelt tooraine kokkuostu.
  • Differentseerib hindu vastavalt oma huvidele, teeb vajadusel eelistusi, tekitab ebastabiilsust.
  • Kasum jaotatakse aktsionäride vahel vastavalt aktsiate arvule.
  • Ost ja müük on terviklik tehing mingeid lisamakseid tooraine tootjale või klientidele ei tehta.
  • Äritegevus on avalik ja üldine, klientuur piiramatu.
  • Investeeringud kasseeritakse klientidelt, kahjum kaetakse aktsionäride poolt aktsiate ulatuses.
  • Aktsionäri häälte arv proportsionaalne aktsiate arvuga, aktsiate kontrollpakk otsuste vastuvõtmisel määrav.
  • Võim kuulub aktsionäridele, kontrollpaki omanik dikteerib oma tahte.
  • Esiplaanil aktsionäride rahalised huvid.
  • Eesmärgiks raha teenimine aktsionäridele, kontrollpaki omanik kontrollib oma huvides raha liikumist.
  • Tegevuspoliitika määravad aktsionärid, sisuliselt aktsiate kontrollpaki omanik.
  • Mittetulundusühing-ühistud-aktsiaselts vs ühistu #1 Mittetulundusühing-ühistud-aktsiaselts vs ühistu #2 Mittetulundusühing-ühistud-aktsiaselts vs ühistu #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor alari Õppematerjali autor
    Konspekt teemadel: mittetulundusühing (mtü), ühistud.
    Aktsiaseltsi ja ühistu võrdlus.

    Sarnased õppematerjalid

    Majanduse põhiküsimused-süsteemid ja äriühingud
    8
    docx

    Majanduse põhiküsimused, süsteemid ja äriühingud

    isikule,kelle valduses on aktsitäht.3)Hääleõiguseta eelisaktsia,mis annab eelisõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel. Dididendideks nimetatakse seda osa ettevõtte kasumist,mis pärast maksude ja jaotamatta kasumi mahaarvestamist jagatakse aktsionäride vahel vastavalt aktsiate arvule. Äriühingu ärinimi Kõik peavad sisaldama oma ühingu nime, ehk siis kui Aktsiaselts siis on AS, kui Osaühing siis OS jne. 1)Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest eestis äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. 2)Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. 3)Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. 4)Ärinimes ei või kasutada eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist,tähelist või numbrilist

    Majandus
    ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II
    28
    docx

    ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II

     teenuste kasutamise kaudu  mõnel muul sarnasel viisil Tulundusühistu asutamine toimub tulundusühistuseaduses sätestatud korras. Tulundusühistu võib asutada vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Ühistu asutajaid võib olla vähem, kui neist vähemalt kolm on ühistud. Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu, milles tuleb märkida: asutava ühistu ärinimi, asukoht ja aadress; ühistu eesmärk; asutajate nimed ja elu- või asukohad; osakapitali kavandatav suurus; kui ühistu liikmed ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest – osakapitali suurus asutamisel; asutajate kohustused ühistu suhtes; juhatuse liikmete (ja kui moodustatakse ka nõukogu) nimed, isikukoodid ja elukohad; audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja

    Äriõigus
    ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II
    12
    docx

    ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II

    ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II Miks saab ühistu tegutseda nullkasumi tingimustes? Selgitada graafiliselt. Põhimõtteliselt ei saa ühistud tegutseda samuti, nagu mis tahes teised ettevõtted, allpool omahinna taset (joonisel DC). Seda nn normaalkasumi ehk nullkasumi punkti iseloomustab minimaalne tootmismaht (Qmin), mis peab katma püsi- ja muutuvkulud. Ühistu poolt liikmele tagasimaksmisele kuuluv summa ei ole olemuselt kasum. Seda saab käsitleda ühistupoolse veana müügi- või kokkuostuhinna kehtestamisel. Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi

    Ühistegevuse alused
    ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III
    14
    docx

    ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III

    ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III Kes ja miks võivad olla ühistute asutamisel ideede autoriteks? Ühistu asutamise ideele võivad tõuke anda järgmised üksikisikud, ametkonnad, aga ka muud institutsioonid. a) Ühiskonnas tunnustatud liidrid: tavaliselt on liidritel ühistu asutamiseks ka isiklikud majanduslikud huvid või soov kasutaad mingeid teenuseid, eriti siis, kui neil ei jätku oma soovide rahuldamiseks materiaalseid ressursse ja ka rahalisi vahendeid. Sellistel puhkudel näitavad nad ühistuliste ühenduste asutamisel initsiatiivi. b) Kodanikeühenduste ja valdade initsiatiiv: Sageli selgub praktilise majandustegevuse käigus, et teenuste

    Ühistegevuse alused
    Ettevõtlusvormid ja OÜ asutamine
    14
    docx

    Ettevõtlusvormid ja OÜ asutamine

    juhtimisorganeid peale osanike. Täisühingut juhib osanik või osanikud. Esindajateks on täisühingu iga osanik või siis osanike poole valitud esindaja. Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võib täisühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada. Täis- ja usaldusühing ei pea, erinevalt teistest äriühingutest, esitama oma majandusaasta aruannet registriosakonda avalikuks säilitamiseks (v.a. siis, kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või ühistu). Täisühingu raamatupidamine on tekkepõhine. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus.

    Ettevõtlus
    Osaühing-OÜ
    19
    pdf

    Osaühing (OÜ)

    vastutab FIE kogu oma isikliku varaga. Ettevõtlusvormid Sobiva ettevõtlusvormi valimisel on kasulik veelkord läbi mõelda, kuidas oleks kõige lihtsam oma eesmärki ellu viia, missugused nõuded on loodavale ettevõttele ja millised on majanduslikud võimalused. Valiku tegemisel on abiks alljärgnev tabel: FIE OÜ UÜ Tulundus- TÜ ühistu Asutamis- madalad keskmised madalad keskmised madalad kulud Oma- puudub 2500* määratakse 2500 määratakse kapitali- ühingu- ühingu- nõue lepinguga lepinguga (euro) Vastutus kogu ühingusse täisosanik ühingusse kõik

    Majandus
    Juriidilised isikud
    36
    docx

    Juriidilised isikud

    Rahvusraamatukogu......................................................................................... 11 2. Juriidilise isiku valik.................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või usaldusühing), kuna selle ümberkujundamine pole vajaduse korral ületamatu

    Õigus alused
    Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega
    52
    docx

    Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

    viisil. (TüS § 1 lg 1) Eraõiguslik juriidiline isik - muud Mittetulundusühing: on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. (MTÜS § 1 lg 1); ... Eriliigid eriseadustes nt. kirikud ja kogudused, ametiühingud ja erakonnad Sihtasutused: on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. (SAS § 1 lg 1) Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea, SCE) ... Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 «Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta» rakendamise seadus Euroopa äriühing (Societas Europea, SE) ... Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 «Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta» rakendamise seadus Euroopa majandushuviühing (European Economic Interest Grouping, EEIG) ..

    Ühinguõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun