Mittetulundusühing, ühistud, aktsiaselts vs ühistu (0)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Majanduse põhiküsimused, süsteemid ja äriühingud

isikule,kelle valduses on aktsitäht.3)Hääleõiguseta eelisaktsia,mis annab eelisõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel. Dididendideks nimetatakse seda osa ettevõtte kasumist,mis pärast maksude ja jaotamatta kasumi mahaarvestamist jagatakse aktsionäride vahel vastavalt aktsiate arvule. Äriühingu ärinimi Kõik peavad sisaldama oma ühingu nime, ehk siis kui Aktsiaselts siis on AS, kui Osaühing siis OS jne. 1)Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest eestis äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. 2)Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. 3)Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. 4)Ärinimes ei või kasutada eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist,tähelist või numbrilist

Majandus

28

docx

ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II

 teenuste kasutamise kaudu  mõnel muul sarnasel viisil Tulundusühistu asutamine toimub tulundusühistuseaduses sätestatud korras. Tulundusühistu võib asutada vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Ühistu asutajaid võib olla vähem, kui neist vähemalt kolm on ühistud. Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu, milles tuleb märkida: asutava ühistu ärinimi, asukoht ja aadress; ühistu eesmärk; asutajate nimed ja elu- või asukohad; osakapitali kavandatav suurus; kui ühistu liikmed ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest – osakapitali suurus asutamisel; asutajate kohustused ühistu suhtes; juhatuse liikmete (ja kui moodustatakse ka nõukogu) nimed, isikukoodid ja elukohad; audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja

Äriõigus

12

docx

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II Miks saab ühistu tegutseda nullkasumi tingimustes? Selgitada graafiliselt. Põhimõtteliselt ei saa ühistud tegutseda samuti, nagu mis tahes teised ettevõtted, allpool omahinna taset (joonisel DC). Seda nn normaalkasumi ehk nullkasumi punkti iseloomustab minimaalne tootmismaht (Qmin), mis peab katma püsi- ja muutuvkulud. Ühistu poolt liikmele tagasimaksmisele kuuluv summa ei ole olemuselt kasum. Seda saab käsitleda ühistupoolse veana müügi- või kokkuostuhinna kehtestamisel. Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi

Ühistegevuse alused

14

docx

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III Kes ja miks võivad olla ühistute asutamisel ideede autoriteks? Ühistu asutamise ideele võivad tõuke anda järgmised üksikisikud, ametkonnad, aga ka muud institutsioonid. a) Ühiskonnas tunnustatud liidrid: tavaliselt on liidritel ühistu asutamiseks ka isiklikud majanduslikud huvid või soov kasutaad mingeid teenuseid, eriti siis, kui neil ei jätku oma soovide rahuldamiseks materiaalseid ressursse ja ka rahalisi vahendeid. Sellistel puhkudel näitavad nad ühistuliste ühenduste asutamisel initsiatiivi. b) Kodanikeühenduste ja valdade initsiatiiv: Sageli selgub praktilise majandustegevuse käigus, et teenuste

Ühistegevuse alused

14

docx

Ettevõtlusvormid ja OÜ asutamine

juhtimisorganeid peale osanike. Täisühingut juhib osanik või osanikud. Esindajateks on täisühingu iga osanik või siis osanike poole valitud esindaja. Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võib täisühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada. Täis- ja usaldusühing ei pea, erinevalt teistest äriühingutest, esitama oma majandusaasta aruannet registriosakonda avalikuks säilitamiseks (v.a. siis, kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või ühistu). Täisühingu raamatupidamine on tekkepõhine. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus.

Ettevõtlus

19

pdf

Osaühing (OÜ)

vastutab FIE kogu oma isikliku varaga. Ettevõtlusvormid Sobiva ettevõtlusvormi valimisel on kasulik veelkord läbi mõelda, kuidas oleks kõige lihtsam oma eesmärki ellu viia, missugused nõuded on loodavale ettevõttele ja millised on majanduslikud võimalused. Valiku tegemisel on abiks alljärgnev tabel:  FIE OÜ UÜ Tulundus- TÜ ühistu Asutamis- madalad keskmised madalad keskmised madalad kulud Oma- puudub 2500* määratakse 2500 määratakse kapitali- ühingu- ühingu- nõue lepinguga lepinguga (euro) Vastutus kogu ühingusse täisosanik ühingusse kõik

Majandus

36

docx

Juriidilised isikud

Rahvusraamatukogu......................................................................................... 11 2. Juriidilise isiku valik.................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või usaldusühing), kuna selle ümberkujundamine pole vajaduse korral ületamatu

Õigus alused

52

docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

viisil. (TüS § 1 lg 1) Eraõiguslik juriidiline isik - muud Mittetulundusühing: on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. (MTÜS § 1 lg 1); ... Eriliigid eriseadustes nt. kirikud ja kogudused, ametiühingud ja erakonnad Sihtasutused: on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. (SAS § 1 lg 1) Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea, SCE) ... Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 «Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta» rakendamise seadus Euroopa äriühing (Societas Europea, SE) ... Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 «Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta» rakendamise seadus Euroopa majandushuviühing (European Economic Interest Grouping, EEIG) ..

Ühinguõigus

Kommentaarid (0)