Äriühing või ühistu (0)

Tallinna Majanduskool - Majandus - Majandus alused

1 Hindamata

nNatalja Silina, Gerli Õunmaa, Mariann Sööt, Marliis Koljal,
Lii Konts, Liset Kuusik , Aneli Peterson
Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, mis
ühendab üksikute valduses oleva kapitali inimlike vajaduste
rahuldamiseks ning kasu teenimiseks.
 Äriühingut eristab ühistust see, et tema eesmärgiks on
kasu teenimine mitte säästu saavutamine. Äriühingute
puhul pole selle omanikud samaaegselt teenuse tarbijad,
seega saab seda ettevõlusvormi kasutada rikkuse
ümberjagamiseks.
 Äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist-et teenida kasu,
peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste
vajadusi ning mida paremini ta seda teeb seda enam ta
kasu saab.
 Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm,
 Kuigi äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist – teenida kasu,
peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi
ning mida paremini ta seda teeb, seda enam ta kasu saab.
 Kohtuniku rollis on turg oma konkurentsi keskkonnaga, mis
selgitab välja, millise kauba või teenuse hinna/kvaliteedi suhe on
kõige paremini vastavuses inimeste vajadustega.
VALDKONNAD :
Ehitus
Hulgi-Ja jaekaubandus
 Veondus
Kinnisvara
Töötlev tööstus
 Finants ja kindlustus ( Pangad , kindlustusfirmad)
 On kogukondlikule eluviisile omane ettevõtlusvorm, mis
ühendab ühesuguse vajadusega inimesi.
 Eesti seadusloojad on järjekindlalt püüdnud nimetada
tulundusühistuks.
 Ühistute põhiliseks tegevusvaldkonnaks on kaubad ja
teenused, mida toodetakse ja tarbitakse kohapeal ning mille
käibe maht on suhteliselt püsiv
 Eesmärgiks ei ole kasu teenimine vaid säästu saavutamine.
VALDKONNAD :
Ühistute nimele lisatakse tihti nimetus, millist teenust see
osutab: tarbija-, hoone-, korteri-, maja-, vee-, elektri-, side-
või kindlustusühistu, hoiu-laenuühistu, tootjate ühistu,
põllumajandusühistu, metsaühistu, jahindusühistu,
maaparandusühistu, töötajate ühistu jms.
Omanikusuhted äriühingutes
Äriseadustik § 2 lõik 1  Äriühing on täisühing, usaldusühing,
osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu ( ühistu).
Täisühing on äriühing, milles on vähemalt kaks osanikku,
kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma
varaga.
 Usaldusühing on äriühing, milles on vähemalt kaks isikut,
kellest üks on täisosanik ( vastutab kogu oma varaga) ja
teine on usaldusosanik ( vastutab oma sissemakse
ulatuses).
 Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud
osakapital. Osanik vastutab ühingu tegevuse eest vaid
ettevõtesse investeeritud vara ulatuses.
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud
aktsiakapital . Aktsionärid vastutavad aktsiaseltsi tegevuse
eest vaid aktsiakapitali ulatuses.
Ühistu on äriühing, millel on vähemalt viis asutajaliiget
ning mille eesmärk on säästu saavutamine.
Kellel on õigus :
 Täisühingu igapäevast majandustegevust võib juhtida
juhtima õigustatud osanik. Tähtsamate otsuste jaoks vajalik
osanike otsus.
Usaldusühingus on otsustamisõigus vaid täisosanikul kui
ühingulepingus pole teisti määratud.
 Osaühingus antakse tavaliselt otsustamisõigus juhtkonnale,
kes peab osanikele aru andma langetatud otsuste eest.
 Aktsiaseltsi nõukogu teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle
ja plannerib seltsi tegevust ning korraldab selle juhtimist.
 Ühistus langetavad liikmed ühiselt otsuseid.
Kuidas langetatakse äriühingu ja ühistu äritegevust
puudutavaid otsuseid ?
 Täisühingus langetatakse otsuseid kas siis kõigi osanike
nõusolekul või siis ainult nende osanike nõusolekul, kellele on antud
juhtimisõigus.
Usaldusühingus otsustab täisosanik iseseisvalt ühingu äritegevuse
üle.
Osaühingus langetatakse otsuseid hääletuse kaudu. Hääleõiguse
suurus sõltub nende poolt ettevõtesse paigutatud kapitali suurusest .
Aktsiaseltsis langetatakse otsuseid aktsionäride
üldkoosolekutel.
Ühistus võetakse otsuseid vastu hääletuste kaudu
konsensuslikult või 9/10 enamusega.
ÄRIÜHING
Äriühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või
juriidilist isikut.
Isik võib oma kapitali investeerida äriühingusse ning
osaleda ka ise aktiivselt selle tegevuse juhtimisel.(nt
osaühing)
Võib osaleda ka finantsinvestorina, paigutades sellesse oma
kapitali ja oodata kasumi jagamist ilma, et ta ise rohkem
kuidagi osaleks selle tegevuses (nt aktsiaselts või
börsiettevõte).
                              ÜHISTU
Juhatus on ühistu juhtimisorgan , mis esindab ja juhib
ühistut.
Võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget.
Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse
liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab
juhatuse tegevust.
 Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutajaks võib
olla füüsiline või juriidiline isik
 Otsused tehakse hääletusel ning igal ühistu liikmel on vaid
üks hääl.
 Kõik liikmed on võrdsed
 Ühistut eristab teistest äriühingutest see, et tema
eesmärgiks ei ole kasu teenimine vaid säästu saavutamine.
Kuna selle omanikud on ka selle teenuste tarbijad, siis ei
saa seda ettevõtlusvormi kasutada rikkuste
ümberjagamiseks
    ÄRIÜHING
Kasumit saavad isikud, kes investeerivad
oma kapitali äriühingusse.
Isikule laekuva kasumiosa suurus
sõltub sellest kui palju ta paigutas
sellesse ettevõttesse kapitali.
 Kui ettevõte tegutseb ebaefektiivselt ja kaotab talle
usaldatud kapitali, siis kaotab ka investor oma vara
vastavas ulatuses.
  Seega mida enam suudad investeerida, seda enam võid
teenida või kaotada.
   ÜHISTU
Ühistu liikme kasu tekib säästust ning mida enam ta ostab
ühistult kaupu või teenuseid, seda enam ta säästab!
Kõrgema hinna nõudmisel oma liikmetelt ei ole mõtet, sest
liikmele makstav kasum oleks võrdeline tema käibe mahuga
– seega parimal juhul saaks ühistu liige kasumit sama palju,
kui palju ta maksis kõrgemat hinda.
 Äriühingud on ühiskonna arengu veduriteks ja
fundamentaalprobleemide lahendajaks.
 Äriühingud võivad teenida suurt kasu suurt kapitali ja
teadmisi nõudvates ning riskantsetes ärivaldkondades.
 Riik osaleb piiratud ulatuses äriühingu tegemistes ja aitab
äriühingut finantseerida, aidates äriühingul edukas olla.
 Äriühing on ühendatud eksporditoodangu tootmisega. See
on vajalik, et riik saaks sisse osta kaupu, mida ta ise ei
saa, ei oska või ei suuda toota.
 Ühistud stabiliseerivad riigi majandusarengut ja tagavad
jätkusuutlikkust, kuid üldiselt riigivõim ühistute
tegemistessse ei sekku.
 Ühistu eesmärgiks on säästu saavutamine ( surub tarnija
hinna alla)
 Äriühingutel lasub põhiraskus eksporditoodangu
tootmisel. See on vajalik, et oma rahaga eraldatud riik
saaks sisse osta kaupu, mida ta ise ei saa, ei oska või ei
suuda toota. Paremal juhul suureneb seeläbi ka
ülemaailmses tööjaotuses osalevate ühiskondade üldine
rikkuse tase.
 Ühistute põhiliseks tegevusvaldkonnaks on kaubad ja
teenused, mida toodetakse ja tarbitakse kohapeal ning
mille käibe maht on suhteliselt püsiv.
 Ühistegeline ettevõtlussektor on riigi stabiilse
majandusarengu ja jätkusuutlikkuse tagatiseks, mille
mõju ilmneb eriti hästi majanduskriisi olukorras.
Ühistute rolliks on parandada eraettevõtete
konkurentsivõimet ning inimeste toimetulekut ühise
tegevuse ja seeläbi tekkiva säästu kaudu.
 Usalduse küsimus
 Pidev järelvalve ja kontroll
 Omakasu taga ajava ahnuse mahasurumise vajadus
 Ühistu toimise eelduseks on see, et peab olema tugev
kodanikuühiskond.
           TÄNAME KUULAMAST  !

Document Outline

Äriühing või ühistu
Mis eristab äriühingut ühistust, mis on nende tegevuse eesmärgiks?
PowerPoint Presentation
Millal ja millises valdkonnas tuleks eelistada äriühingut kui ettevõtlusvormi ja miks?
Slide 5
Millal ja millises valdkonnas tuleks eelistada ühistut kui ettevõtlusvormi ja miks?
Slide 7
Mille poolest erinevad omanikusuhted äriühingus ja ühistus?
Slide 9
Slide 10
Kes ja kuidas langetab ettevõtete ja äritegevust puudutavaid otsuseid äriühingus ja ühistus?
Slide 12
Slide 13
Slide 14
Kuidas juhitakse äriühingut ja ühistut – mis neid eristab?
Slide 16
Slide 17
Slide 18
Slide 19
Kuidas jagatakse kasumit äriühingus ja ühistus – kes saab kasu?
Slide 21
Slide 22
Milline on äriühingu suhe ühiskonna ja riigiga?
Slide 24
Milline on ühistu suhe ühiskonna ja riigiga?
Kuidas mõjutab äriühing riigi majanduskeskkonda?
Kuidas mõjutab ühistu riigi majanduskeskkonda?
Slide 28
Miks ei ole Eestis üldse ühistuid?
Slide 30

.PPT Laadi alla originaalfail 30 lk · .ppt · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liikats Õppematerjali autor

ühistu äriühingu säästu aktsiaselts langetatakse kindlustus langetatakse otsuseid kasu teenimine Äriühing ühistu

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti ettevõtlusvormid

FIE plussid * Puudub omakapitali sissemaksu nõue * Puudub põhikirja koostamise vajadus * Lihtne raamatupidamine (kassapõhine raha laekumise järgi) * FIE`le on omane samaaegselt ka tööl käimine * Suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused *FIE vastutab ettevõtlustegevuse eest kogu oma varaga * FIE`l on suurem MAKSUKOOREM (teenitud tulult pärast mahaarvamisi tuleb maksta 33% sotsiaalmaksu ja 21% tulumaksu) * FIE soetab teenuse osutamiseks või toodete tootmiseks vajalikud seadmed oma kuludega * FIE hangib ettevõtluse tarbeks vajalikud materjalid, kaubad või teenused oma kuludega * FIE ei saa olla omaenda tööandja ega maksta endale palka 4 VABAKUTSELINE LOOVISIK Vabakutseline loovisik teenib elatist oma loomingu müügiga ja maksab FIE kombel oma maksud ise (vt üleval). Nagu ka FIE, ei ole vabakutseline loovisik samuti juriidiline isik

Ettevõtlus

pptx

Ettevõtte juriidilise vormi valik

varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Tulundusühistu 2500 kaks Osanik ei vastuta Üldkoosolek on ühistu isiklikult tulundusühistu kõrgeim organ, otsused kohustuste eest, kui pole tehakse hääletusel, kus igal kokku lepitud teisiti ühistu liikmel on üks hääl. Juhatus on ühistu

Majandus

docx

Juriidilised isikud

õiguslikud asutused, näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu......................................................................................... 11 2. Juriidilise isiku valik.................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või

Õigus alused

docx

Juriidilised isikud – milliseid eelistaja ja miks?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Juriidilised isikud milliseid eelistaja ja miks? Referaat Tallinn 2012 Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid.

Õiguse alused

ppt

Ettevõtluse alused äriühingud

Selleks oled Sina, Sinu vanemad, sõbrad, tuttavad jne. · Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. · Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. · Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üldiselt lahterdatakse äriühinguid: · vastutuse · loomise kiiruse · kapitali vajaduse · ettevõtte juhtimise järgi. Äriühingute tegevust reguleerib äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.

Majanduse alused

docx

Ettevõtlusvormid ja OÜ asutamine

kutsehariduskeskus Ettevõtlusvormid Koostaja: Juhendaja: 2015 Ettevõõtlusvormid ja nende tutvustus Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. Kõik täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Selline piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Oma ettevõtte organiserimine sellises vormis tuleb juba alguses mõelda, kellega koos ära ajada, kas ta on võimeline koostööks, kui kindel ja vastutusvõimeline on partner, kas teda võib usaldada, kas ta on nõutavad teadmised ja oskused.

Ettevõtlus

docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

ÄS ei ole ainus majandustegevust reguleeriv seadus, sest äriõiguse allikad on ka TSÜS, raamatupidamise seadus (RT I 2002, 102, 600; 2009, 19, 116), pankrotiseaus (edaspidi PankrS, RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivakss tegutseks, ning seaduses sätestatud äriühing (ÄS §1). Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (st isikud). Mõistet ettevõte kasutatakse seadusesobjekti tähenduses, st ta on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms,

Äriõigus

ppt

Äriseadustik

Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu

Õigus

Rohkem sarnaseid