Heaolu mudelid, sektorid, ideoloogia (0)

1)Ühiskonna sektorid. Millised sinna kuuluvad.

• Esimene e avalik sektor. (riigi- ja omavalitususasutused)
  
• teine e erasektor (eraettevõtted)
  
• kolmas e mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja - ühendused)
  

2)Ühiskond – suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.
Pluralism – mitmekesisus, paljusus , mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehistus, parteistumist, vaimukultuuri, demokraatliku ühiskonna iseloomuliku tunnust.
3)Milleks on kodanikuühiskond vajalik?

• ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid.
  
• täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida.
  
• kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus .
  
• riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nendel ugupidamise.
  

4)Kodanikuühiskond – ühiselu valdkond , kus inimeste tegeuvse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit.
Millised intuitsioonid moodustavad KÜ. - mitmesugused seltsid, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi. (Mittetulunudsühingud, sihtasutused, seltsingud).
Iseloomulikud jooned. - inimeste eneste pealehakkamine ja algatus ; ei tohi kasumit teenida.
5)Inimese sotsiaalne staatust ühiskonnas.

• seotus inimeste haridusnäitajatega.
  

• vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine
  
• olenemata soost, nahavärvist, päritolust või rahvusest on muutunud klassipiirid ületatavaks.
  

6)Eesti sotsiaalne lõhe, mis ohustab ühiskonda.

• Varanduslikud – rikkad saavd lubada kõike, samas linnas elavad vaesed peavad elama a-la prügimäel.
  
• Regionaalsed – kõik tahavad minna elama linnadesse, talud jäävad tühjaks.
  
• Rahvulikud – Ida – Virumaa. Eestlased ei taha mina sinna elama ja tööle.
  

7)Sotsiaalne mobiilsus – inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise.
Kas Eesti ühiskond on SM, näited. Jah on. Selline liikumine või olla horisontaalne (ühest linnast teise) või vertikaalne (lihttööliselt spetsialistiks)
8)Riigivõimu olemus – võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine.
Riigivõimu teostamise ressursid .

• Ainelised kui ka vaimsed – omand ja kapital , teadmised ja kogemused,
  
• aineline kapital(maa, raha); inimkapital (teadmised – oskused); sotsiaalne kapital (suhted, usaldus)
  

9)Riigivõimule ainuomased tunnused

• riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitumist.
  
• Riigivõimul on ainusõigus koguda makse ja otustada maksutulu
  
• riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks.
  
• Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territoorimil asuvatele isikutele.
  

10)Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia

• keskseks väärtuseks on võrdsus – võrdses võimalused kõigile.
  
• Majanduses pooldatakse segamajandust
  
• suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse
  
• tagama igale inimesele väärika elatustaseme
  

11)Konservatiivne ideoloogia

• ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kritlikule moraalile
  
• kollekiiv on tähtsam, kui üksikisik
  
• sostiaalsete erisuste säilitamine
  
• majandus – vabaturumajandus, konkurents , avatud turud ja minimaalne riigi sekkumine
  

12) liberaalne ideoloogia

• indiviidi vabadus
  
• majandus – vabaturumajandus, konkurents, avatud turud ja minimaalne riigi sekkumine
  
• rikkaid ei karistata kõrgete maksudega
  

• sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud
  

13)Heaolumudelid:

• Sotsiaaldemokraatia maksab toetusi kõigile, heaolu eest vastutab riik, heaolu kesksed põhimõtted:märksõnaks on solidaarsusm, mis tähendab, et sotsiaalsedhüviseid peaks saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sostiaalsest sissetulekust.
  
• Liberaalne – maksab toetusi ainult vaestele, heaolu eest vastutab igaüks ise, heaolu kesksed põhimõtted: iga laps saab lastetoetust, ükskõik milline on pere sissetulek, iga pensioniikka jõudnud omab õigust rahvapensionile, isegi siis, kui ta pole oma elu jooksul palgatööl käinud.
  
• Konservatiivne - maksab toestusi peamiselt palka teeninutele arvestades palga suurust ja staaži, heaolu eest vastutab tööandja või töövõtja, pere, heaolu poliitika kesksed põhimõtted: töötavajad inimsed peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused.
  

14)Milline heaolu mudel on Eestis – Sotsiaaldemokraatlik. Kõik kodanikud saavad sotsiaalhüviseid, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest .
15)Sotsiaalne tõrjutus – seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus .

• Erivajadus või kuulumine täiendusrühma
  
• piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused .
  
• töötus