Eesti maaelu arendamine essee (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Essee
Eesti maaelu järgmine mudel
Kas Eesti rahvast rahuldab arenev ultraliberaalne maaelu mudel? Maarahvast see kindlasti ei rahulda. Kas ka linnarahvas on sama meelt , selles ma nii kindel ei ole. Arvan, et nemad ei ole sellesse probleemi võib-olla süüvinudki.
Peretalusid, kus kogu töö tehakse ära ainult oma perega , on juba väga väheks jäänud. Väikese majapidamisega ei toida oma peret enam ära. Sest lisaks sellele on väiketalunikul vaja ka töövahendeid uuendada. Ning sellepärast ongi paljud väiketalunikud lõpetanud talupidamise.
Paljudes kohtades on sovhooside ja kolhooside asemel nüüd põllumajandusettevõtted, kes tegutsevad osaühingute või aktsiaseltsidena. Nendes toimubki suurtootmine . Maarahvas on palgatöölised.
Maapiirkondades on ka töötus väga suur probleem. Väiketalunikke enam ei ole. Maal peab olema endal transpordivahend , et linnas tööl käia. Ja kui seda pole, ongi ainus võimalus töötus. Sellest seisust on väga raske välja tulla. Paljud inimesed ongi maalt linna kolinud, sest maal ju tööd pole. Eesti äärealadel ja kohtades, kus linnad on kaugel, elavadki maal ainult pensionärid, alkohoolikud, üksikemad. Seetõttu ongi maarahva hulgas kiire kihistumine. Ning elu maal on välja suremas.
Ma ei usu, et maaelu mudel peretalud pluss ühistud , oleks enam võimalik. Selleks oleks vaja väga kardinaalselt muuta Eesti maaelu. Ning minu silmis pole see enam võimalik. Rong on juba läinud ning me oleme sellega hiljaks jäänud. Sellega tehti küll algust Eesti taasiseseisvumise algul. Kuid siis läks asi käest ära. Riik oleks pidanud väiketalunikke rohkem toetama . Ellu jäid ainult suured ja tugevad. Praegu on maa, mets ja tootmisvahendid suurkapitali omandis. Paljude ettevõtete omanikud on hoopiski välismaalased. Ning kõik kasum läheb seega ka Eestist välja.
Eestlasele meeldib küll elada maal oma majas . Kuid see on võimalik inimestel, kes teenivad linnas head palka. Või käivad pereisad tööl välismaal. Neid peresid on äärmiselt vähe, kes tulevad maale elama ja hakkavad tegelema talupidamisega.
Olen siiski arvamusel, et jätkub ultraliberaalse mudeli kujunemine.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

taiveee Õppematerjali autor

Kas Eesti rahvast rahuldab arenev ultraliberaalne maaelu mudel? Maarahvast see kindlasti ei rahulda. Kas ka linnarahvas on sama meelt, selles ma nii kindel ei ole.

Peretalusid, kus kogu töö tehakse ära ainult oma perega, on juba väga väheks jäänud. Väikese majapidamisega ei toida oma peret enam ära. Sest lisaks sellele on väiketalunikul vaja ka töövahendeid uuendada.

maaelu töötus omanikud linnarahvas Eesti maaelu arendamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Üks Eesti omariikluse taastajatest

Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..............................................................................................

Ajalugu

doc

Keskerakond

EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

Ühiskonnaõpetus

doc

Eesti uusaeg

Oluline eeldus on ka see, et eestlased elasid siin territooriumil ja domineerisid. 1897. sakslasi 3,5% ja venelasi 4% Eestis. Mobiliseerimine, liikuvus. Sotsiaalne, ei oldud enam ainult talupoeg, mingi linna ja tehti ka muid ameteid. Eesti rahvusest haritlaskonna kujunemine. Haridus, üldine haridus, rahvakooli areng. Oli maal siuke kiht nagu talurahvakoolide õpetajad. Nad oskasid lugeda ja kirjutada, olid kõige altimad minema kaasa rahvusliku liikumisega kaasa minema. Lugesid eesti haritlaste propagandat ja läksid sellega kaasa. Järjest suurem osa inimesi ei ole seotud põllumajandusega. Kui inimesel polnud enam talu, siis ei olnud ta enam selle kohaga nii seotud. Mida vähem pon seotud põllumajandus sektoriga seda liikuvam inimene on. Linnad olid saksastumise pesad 19 sajandil. Oli seda kuni 19 saj lõpuni, sest järjest rohkem eestlasi läks linna ja assimileeruti. TALURAHVAS moodustas u 80%

Ajalugu

doc

Maakorraldus

mõõdistamise tulemusena. Selle plaanimaterjali alusel toimubki maaressursside seisundi ja jagunemise uurimine, uute piiride projekteerimine, kõlvikute ja maavalduse pindala arvutamine ning lõpuks projekteeritud piiride looduses tähistamine maakoraldusliku mõõdistuse abil. Maakorraldustööd võib liigitada maakorralduseks kitsamas mõttes ja maakorraldustöödeks laiemas mõttes. Eesti maakorraldusseadus loetleb maakorraldustoimingutena kinnisasja ümberkruntimise, kinnisasja vahetamise, kinnisasja jagamise, kinnisomandi kitsenduste selgitamise ja kinnisasja piiri kindlaksmääramise. Need on tõepoolest puhtmaakorraldusliku sisuga toimingud ja seotud maaüksuste territoriaalsete tingimuste ümberkorraldamisega. Kuid nende teostamiseks on vaja täiendavaid töid- maade koosseisus ja paiknevuse väljaselgitamine, kaardimaterjali koostamine, maade hindamine jne

Maakorralduse ajalugu

doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

............................................................... 13 3.2. Punalipp....................................................................................................................................18 3.3. Vooremaa 1991-1992...............................................................................................................20 3.4. Vooremaa 2007-2008 ..............................................................................................................21 4. Eesti uudised....................................................................................................................................24 4.1. Kolhoosnik............................................................................................................................... 24 4.2. Punalipp....................................................................................................................................25 4.3. Vooremaa 1991-1992................................

Eesti keel

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline

Ühiskonnageograafia

102

docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6. Tagasipöördunud vilistlased………………………………………………………...11 3. Tööl mujal maailmas.....................................................................................................13 Kokkuvõte...................................................

Uurimustöö

Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007

150

pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005) ........................................................................ 26 AKEN 4 Turvavööde kasutamine Tallinnas Sirli Viir (2005) .......................

Keskkond ja säästev areng

Rohkem sarnaseid