100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
84 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kkairii
Õppematerjali autor
Rahvusvaheliste kriteeriumide järgi usuvad ühistute liikmed ühistute asutajate traditsioone järgides ühistegevuse rahvuslikesse väärtustesse, ühistute avatusse, sotsiaalsesse vastutusse ja aususse. Ühistutel on määrav tähendus ka kohalikus elus – nad on samal ajal ka ühiskonna teenistuses. Ühistegevuse väärtusteks on: omaabi, liikmete isiklik vastutus, demokraatia ehk liikmete võim, võrdõiguslikkus, õiglus ja solidaarsus hüvede jaotamisel. Nii nagu ühistegevuse rajajad hindavad ka ühistuliste ühenduste liikmed selliseid eetilisi väärtusi nagu ausus, avatus, sotsiaalne vastutus ja hoolekanne teiste eest. Ühiskonna jaotamine kolmeks sektoris. põhimõtted ja kriitika. Ühiskonna eri osade ja funktsioonide kirjeldamiseks jaotatakse ühiskond mitmeks sfääriks ehk sektoriks. Eestis on kasutusele võetud lihtsustatud ühiskonna jaotuse skeem, mis jagab ühiskonna kolmeks sektoriks.
ressursse ja ka rahalisi vahendeid. Sellistel puhkudel näitavad nad ühistuliste ühenduste asutamisel initsiatiivi. b) Kodanikeühenduste ja valdade initsiatiiv: Sageli selgub praktilise majandustegevuse käigus, et teenuste ostmine või kauba müümine vahendajate kaudu on elanikele või üksiktootjatele kallis ja tihti ei vasta ka osutatava teenuse kvaliteet oodatule. Kodanikuühenduste liidud, aga ka vallad võivad jõuda tõdemuseni, et ühistegevuse kaudu on võimalik odavamini ja kvaliteetsemalt rahuldada oma liikmete vajadusi.Tootjate esindusorganisatsioonidvõivad ärgitada tootjaid asutama ühistulisi turundus- ja teenindusettevõtteid. c) Poliitiliste ühenduste initsiatiiv: poliitiliste ühenduste loomisel tõusevad esile need, kes soovivad oma poliitilisi eesmärke realiseerida ühistegevue toetamise kaudu. Need ühendused on kahtlematult ühed enim informeeritud kodanikuühendused
Tekstiilitooted olid ekspordis I kohal, impordis III kohal. Põllumajandussaaduste osatähtsus ekspordis on viimastel aastatel pidevalt vähenenud, aga Impordi osatähtsus eriti muutunud ei ole. Ainsana oli tulutoov loomakasvatussaaduste kaubavahetus, kus piimatoodete ja kala eksport sai positiivse bilansi 931 miljoni krooniga. Puit ja puidutooted moodustasid 1995. aastal väliskaubanduse käibest 6% (3 miljardit krooni). 2006.aastal oli käibe juurdekasv 26.7%. 33. Põllumajanduslik ühistegevus taasiseseisvunud Eestis (s.h. ühistute liigid) Talude ja eraettevõtluse areng lõi eeldused ka ühistegevuse taastamiseks Eesti põllumajanduses. Ühistegevuse taastamise alguseks peetakse Eestimaa Talupidajate Keskliidu asutamist 1989. aasta alguses. 1992. aastal taastati Eesti Ühistegelik Liit, kuhu on koondunud üle 70 ühistu ligikaudu 100 000 liikmega. Põllumajanduses tegutsevaid ühistuid. · Esmatasandi tootmisühistud ühisel maa kasutamisel ja töötegemisel rajanevad ühistud.
[ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD] Õiguse alused TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õiguse alused ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD Referaat 2014 1 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus äriõigusse. Äriõiguse põhimõisted ..................................................................3 2. Füüsiliselt isikust ettevõtja......................................................................................... ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ....................
• Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus on võrgustikmajanduse üks vorme, mille juured ulatuvad üle 150 aasta taguse Inglismaani. Tänapäevase kooperatiivse tegevuse alguseks loetakse sageli Rochdale linna kangrute poolt 1844. a loodud kooperatiivkauplust, mis rajati sihiga pakkuda töölistele mõistliku hinnaga tooteid. (Esimene kooperatiiv, mis tegutses edukalt pikema aja jooksul.) Rochdales töötati välja ja sõnastati esimest korda ühistegevuse põhiprintsiibid, mis tugevasti mõjutasid selle tegevuse edasist arengut. Kasutati püsivaid hindu, sularahakaubandust (st ei müüdud võlgu, sellega “hariti klienti”, ei lastud tal sattuda võlaorjusse), kasumliku tegutsemise korral tagastati osa rahast vastavalt ostude mahule kooperatiivi omanikele. Esialgu oli levinuim tarbijate ühistegevus kooperatiivkaupluste vormis. Neid rajas eriti just maapiirkondade vaesem rahvas 19.-20
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmuseks oli elektrienergia kasu
Tartu Kutsehariduskeskus Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus Referaat Koostaja:Klaarika Leppik 2008 Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 ETK lk 4-7 Põlva Tarbjate Ühistu lk 8-10 Selver lk 11-14 Comarket lk 15 Rimi ja säästumarket lk 16 Prisma Peremarket lk 17-20 Maxima lk 21-22 Ektoni hulgikaubandus lk 23 Õiglase kaubanduse ajalugu lk 24 Kokkuvõtte lk 25 Kasutatud kirjandus lk 26 2 Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne-Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem. Eesti elanike sissetulek on umbes pool Lääne-Euroopa keskmisest, kuigi majanduskasv viimastel aastatel on olnud väga kiire ja
võlgnikult kohustuse täitmist. Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine). Asjaõigus (vt. Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest. Tava ei saa muuta seadust. Tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise alused. Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 3.Õigussuhte subjektid. FÜÜSILISED ISIKUD. Füüsiline isik on inimene. Füüsilise isiku õigusvõime. Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid