ÜHISTEGEVUSE ALUSED (0)

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED I
Meditsiini, melioratsiooni ja geenitehnoloogia olemus.
Olemuslikult on meditsiin , melioratsioon, aga ka geenitehnoloogia kui loodust parendavad (muutvad) vahendid ühiskonna arengus väga tähtsad.
Meditsiini keskmes on inimese tervisliku, sh ka loodusliku tervisliku seisundi parandamine. Meditsiin ei loo uut elu, vaid ainult tingimusi uue elu tekkeks või selle kestmiseks. Arstiabi eesmärk on ennetada ja ravida ka geenide põhjustatud pärilikke haigusi, aga samuti parandada geenide äpardumisi - vigu. Teiselt poolt sekkub meditsiin ka siis, kui inimene on üle elanud avarii või õnnetuse (murdnud luu, saanud kuulihaava, söönud sisse midagi mürgist või eluohtlikku jne). Kui poleks meditsiini, oleks meie keskmine eluiga tunduvalt lühem ja meid oleks tõenäoliselt ka tunduvalt vähem.
Melioratsiooni eesmärk on põhimõtteliselt samasugune . Melioratsiooni abinõudega püütakse parandada neid looduslikke keemilis-füüsikalisi tingimusi (reljeef, maismaa, veealad, pinnas, mullastik jms), mis on nii inimese kui ka teiste liikide eluks ebasoodsad ja on tekkinud Maal mitmesuguste seismiliste, klimaatiliste ja ka bioloogiliste protsesside tulemusena. Eesmärk on luua eeldused inimeste ja loomade ning ka muu looduse jaoks sobivamate ja paremate ning mitmekesisemate ökosüsteemide kujunemiseks.Tehniliste abinıudega antakse ühele maatükile või maastikule sellised omadused, mis teisel maatükil või maastikuosal juba looduse poolest olemas on.
Teatavasti leidis juba Charles Darwin , et tõuparandus ja selektsioon ning uute taimesortide ja loomatõugude aretamine kuuluvad endastmõistetavalt evolutsiooniteooria raamesse. Pole vahet, kas erinevaid liike sunnivad kohastumisega tegelema puhtlooduslikud tegurid (seismilistest protsessidest põhjustatud veetaseme tõusud ja alanemine, vulkaaniline tegevus, tsunamid, kliima soojenemine, jahenemine, mõne looma- või taimeliigi plahvatuslik vohamine või väljasuremine jne) või loob uued tingimused kohastumiseks oma teadliku tegevusega inimene, kes on samuti pelgalt üks loom looduses. Seejuures on inimese teadlik ja teadussaavutustel baseeruv tegevus looduses nii inimkonnale kui ka taime- ja loomariigile ning selle mitmekesisusele pigem õnn kui õnnetus. Seda loomulikult juhul, kui teadlik sekkumine loodusesse on tervikuna ühiskonnakasulik tegevus, andes täiendavaid võimalusi eluks paljudele isenditele.
Richard Dawkinsi kopeerumispommi olemus ja ühistegevuse tähendus selles
protsessis.
Pikas ajamõõtmes kulgevate ülikiirete eluprotsesside käigus sunnivad kõik geenid kõiki elusolendeid, sealhulgas ka taimi, ennast kopeerima ehk paljundama. Kuna kõikide liikide eluiga on pikas ajamõõtmes imelühike, siis ongi kogu protsess vaadeldav kui pidev plahvatus. Dawkins on koostanud Maal toimunu alusel eluplahvatuse kronoloogilise astmestiku (künniste) mudeli. Richard Dawkinsi kirjeldatud astmetest on võimalik leida kindlaid looduslikke ja geneetilisi seoseid Maal toimuva liikidesisese ja liikidevahelise ühistöö - ühistegevuse kohta. See peaks kokkuvõttes tõestama , et ühistegevust ei ole loonud inimene oma mõistusega. Ühistegevus on olnud looduses kogu aeg.
(Kaheksas künnis)Ühistegevus, mis sai teadlikuks tegevuseks kivist tööriistade jäljendusliku arendamisega ja jätkus jahirelvade valmistamise, metallisulatamise, tule, ratta, aurumasinate, elektri jne leiutamisega ning päädis nüüdisaegse elektroonika ning geeniteadusega, on loonud kopeerimispommi plahvatamiseks sootuks uuelaadseid võimalusi. Tegelikult on inimene tänu sellele suuteline maailma ja loodust mõjutama juba sellisel määral, mis võib kopeerumispommi tegevuse hoopiski peatada või lõpetada. Teisest küljest on see loonud ka uusi võimalusi planeedi Maa ellujäämiseks. Arvatakse, et inimkultuur on välja arendanud tõeliselt uue kopeerumispommi vormi, mis areneb ainult omapärases ja inimestele omases kultuurikeskkonnas. Oluline on siinjuures taas inimeste järjest kasvav oskus suunata ja produtseerida isekat geeni ennast.
Kõikide künniste tekkimisel ja ületamisel on määrava tähtsusega olnud koostöö ehk ühistegevus. Seejuures pole ühistegevus olnud mingi vähetähtis kõrvaltegevus või abivahend. ühistegevus on kogu eluslooduse oluline koostisosa , milleta poleks ka elusloodust ennast. Ilma selleta ei saa olla elu ega ka jätkuda kopeerumispomm. Ainult geenide ja nende kaudu edasikanduv liikidesisene ja liikidevaheline ühistegevus viib elu Maal edasi.
Kus ja miks tekkisid esimesed kaupmeeste vastastikuse abistamise kindlustusseltsid ?
Kirjeldage Francesko Datini rolli ühistuliste kindlustusseltside asutamisel ja rahvusvahelises kaubanduses.
Jaan Tõnissoni andmetel tekkisid esimesed ühistulaadsed koondised juba Vana-Egiptuses ja Babüloonias eeskätt käsitööliste, aga ka põllumaade (mõisate) rentijate ühendustena. Kreekas ja Roomas olid esimesteks ühistulisteks ühendusteks usu- ühingud, mille ülesandeks oli hoolitseda matusepaikade eest, soetada ühiselt kütust ja muid tarbeid. Keskajal hakkasid Euroopas esimesed ühistud tekkima umbes samal ajal äriühingute ning kapitalistlike suhete tekkimisega. Vabad tsunftid kujunesid keskaegsetes linnades käsitööiste, kaupmeeste, kalurite jt ametite esindajate esindusorganisatsioonideks.
Itaalias asutasid kaupmehed tänapäevaste aktsiaseltside taolisi rahal baseeruvaid korporatsioone ja ühistulisi ühendusi. Näiteks Firenze kaupmees Francesko di Marco Datini asutas 1390 . aasta paiku kontserni, mis koosnes 82 ettevõttest ja harukontorist, mis tegutsesid Hiinas, Alžeerias, Inglismaal, Lissabonis, Aleksandrias ja mujal. Sellega pandi sisuliselt alus kapitalismile, aga ka globaliseerumisele ning sularahata arveldustele. Datini oli oma ärides võrdlemisi suur autokraat ja olemuselt isekas kapitalist . Datini suri 75 aasta vanusena 1410. aastal ja kogu oma vara pärandas ta heategevuslikule sihtasutusele. Olles viimaks mõistnud, et on oma varanduse teeninud lihtsaid inimesi ära kasutades, kinkis ta kõikidele oma orjadele vabaduse.
Kuigi Datini püüdis enda poolt sünnitatud ebaõiglust heastada, oli džinn juba pudelist välja lastud . Kasumi teenimisele orienteeritud kapitalismi haare hakkas järk-järgult laienema ja kogu maailmas endale suuremat eluıigust nõudma.
Milline oli Ameerika Ühendriikide roll demokraatliku ühiskonna arengus ja ühistute tekkes?
Ameerika avastamise järel algas vaesemate kihtide massiline väljaränne Euroopast. Tõotatud maale jõudmine sai paljudele saatuslikuks, ent enamikule tähendas see ellujäämist ja uue elu algust. Inglise kuningavõim lootis Ameerika näol saada lisa oma koloniaalvaldustele ja saada sealt toorainet ning muid ressursse. Seepärast kehtestati kolonistidele mitmeid tingimusi, mis aga ei olnud “vabadele meestele” vastuvõetavad. Tekkisid tõsised tülid, mille lahendamiseks saatis Inglise kuningavõim Ameerikasse sõjaväed. Kolonistid koondusid ning hakkasid vastu. Oma osa oli ka rahvavalgustajatel - poliitikateoreetikutel.
Näiteks Inglismaalt Ameerikasse tulnud Thomas Paine avaldas 1776. a 50-leheküljelise pamfleti “Terve mõistus”, mida müüdi kolme kuuga 100 000 eksemplari. Thomas Paine arvustas teravalt monarhiaideed, kuulutades, et ühest ausast mehest on ühiskonnale märksa rohkem kasu kui kõikidest kunagi elanud kroonitud kaabakaist kokku. Ta esitas rahvale valiku - kas alluda jätkuvalt türanlikule kuningale ning aegunud valitsusele või olla vaba ja õnnelik iseseisvas sõltumatus vabariigis. Pamflett ilmus väga õigel ajal, andes motiivi tegutsemiseks.
Pärast seda, kui Thomas Jeffersoni (hilisem president ) koostatud iseseisvusdeklaratsiooni kiitsid heaks kolooniad ja 4. juulil 1776. a selle vastu võtsid, oli otsus Inglise kuningavõimule vastuhakuks tehtud ning tagasiteed enam ei olnud. Deklaratsiooni vastuvõtmine teise kontinentaalkongressi poolt ei tähendanud ainult Ameerika ühendriikide sündi, vaid ka uue riigitüübi teket. Deklaratsioonis olid jõuliselt esitatud kõikide kodanike võrdsuse ja õiguste põhimõtted, samuti kõikide õigused moodustada valitsusi, mis neid põhimõtteid järgib, või ka tagasi kutsuda, kui valitsused neid ei järgi.
Deklaratsiooni sisu sai järgnevatel aastatel ülemaailmselt tuntuks ning sellest võtsid eeskuju rahvavalgustajad paljudest riikidest, sealhulgas ka Euroopas.
Ameerikas asutati juba 15.-16. sajandil farmeritele kuuluvaid krediidiühistuid, mis varustasid farmereid finantskapitaliga ja mis tegutsevad ka käesoleval ajal.
Moodsa ühistegevuse algus. Rochdale.i pioneerid ja nende põhimõtted. Kes oli Charles Howarth ja millise džinni ta pudelist välja laskis ?
Moodsa ühistegevuse tekkekohaks sai Rochdale’i linn Lancashire’i krahvkonnas Inglismaal. See oleks vabalt võinud toimuda ka mõnes teises linnas või Euroopa riigis. Hakati rahasid kokku panema ja ühiselt toiduaineid ostma. Kutsuti kokku tööliste koosolek, kus tuldi mõttele avada ühiskauplus.
24. oktoobril 1844. a asutas kakskümmend kaheksa ärksamat töölist Rochdale’i Pioneeride Kooperatiivühingu, võeti vastu selle põhikiri ning valiti juhatus ja kontrollikomitee. Kuna ühistegevusseadus tol ajal puudus, alustas Rochdale’i ühistu tegevust abiandmisseltsina. Ettevõtmise juhiks sai Charles Howarth.
Põhimõteteks: Liikmete võrdne hääleõigus; ühistu kaupluses müüakse ainult kvaliteetset ja täiskaalulist kaupa; kaupu müüakse kohalike turuhindadega; ühistu osamaksud moodustatakse liikmete sissemaksudest, st liikmetel olgu võimalus nõutavat osamaksusummat tasuda ka ositi ; kaupu müüakse ainult sularaha eest; kasum jaotatakse liikmete vahel vastavalt nende ostusummale; poliitiliselt ja usuluselt on ühistu erapooletu .
Rochdale’i ühistu üheks kõige olulisemaks saavutuseks loetakse asjaolu, et Charles Howarth suutis ellu viia oma idee-põhimõtte, mille kohaselt ühistu kasum tuli ühistu liikmetele tagasi maksta proportsioonis tegelike ostude mahuga. Seega sai ühistus eluõiguse kapitaliühingutele vastupidine põhimõte - kasum ei jaotu proportsionaalselt ettevõttesse paigutatud kapitaliga , vaid ettevõtte poolt liikmetele ostutatud teenuste mahuga.
Sellest ettevõtmisest said eeskuju praktiliselt kõikide Euroopa riikide ühistegelased. Praktiliselt kõik tänapäeva Euroopa Liidus tegutsevad ühistulised organisatsioonid tegelevad nende pioneeride poolt välja töötatud ja edasi arendatud ühistegevuspõhimõtete alusel.
Kuidas oli korraldatud ühistegevus mõisates? Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet.
Kui tekkis selline tootmisüksus nagu mõis, siis siiani vaba talupoeg läks mõisniku meelevalda. Enamik talupoegi muutus nn adratalunikeks, kellele pandi kohustus maksta mõisale mitmesuguseid makes , teha tööpäevi ja anda ära osa oma saagist. Põhiliseks töötegijaks oligi talupoeg.Kõiki töid tehti talus ja mõisas ühtviisi, talupoja kombel . Seega oli enamikus mõisates kasutusel talu põllutööde ja karjapidamise tehnoloogia . Raskemaid töid tehti ühiselt, nagu näitaks rehepeks, heinategu .
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieet(selts). Eesti ja Läti alal baltisaksa mõisnike poolt asutatud seltsi tegevust on uurinug Tartu pülikooli professor Tiit Rosenberg . Sotsieet asutati 1792.a Riias ja oli esimene teadusselts Venemaa Balti provintsides. Tartus tegutses selts 1813 -1939. Valgustusideede mõjul loodud selts võttis töö korraldamisel eeskuju Londoni Kuninglikust Põllumajanduse Seltsist ja Vabast Majandusühingust Peterburis. Sotsieedi ülesandeks oli “kõikide provintsi seisuste – aadli, õpetlaste, linnakodanike ja talurahva üleüldise heaolu edendamine”, mille all mõisteti nii moraali ja hariduse kui ka materiaalse arengu, eriti põllumajanduse, kaubanduse ja tööstuse edendamist. Liikmed tegutsesid auameti korras vabatahtlikena.
Millal võeti vastu, kui kaua ja miks kehtis kooperatiiv-ühingute ja nende liitude seadus?
Ühistute ideoloogiliseks juhiks Venemaal oli professor A.V. Tšajanov. Toonases Venemaa valitsuses mõisteti hästi ühistegevuses peituvaid võimalusi majanduse arenguks. Vastu võeti seadus 20. märtsil 1917. a. Mis iseseisvunud Eestis ülevõetuna koos 26.märtsil 1926. a täiendustega kehtis kuni Eesti okupeerimiseni 1940. aastal.
Millal ja milleks asutati Põllutöökoda, mis olid selle eesmärgid, struktuur ning kuidas seda juhiti?
Põllutöökoja loomise idee tekkis juba 1899 aastal ning K.Päts oli Põllutöökoja loomise eest võidelnud ja vaeva näinud tervelt kaksteist aastat, kuid eestlastele omase eraklikkuse ja põikpäisuse tõttu ei võetud mõtet kuidagi omaks. Riigil tuli sekkuda. Killustunud ja põikpäised ning omavahel koostööd mittetegevad talunikud ühendati riigi poolt asutatud Põllutöökoja kaudu (1932), mille ülalpidamiskuludest kaeti riigi poolt 95%. 1931.aastal võeti vastu Põllutöökoja seadus. Järgmisel aastal alustas Põllutöökoda tegevust. Esimeseks Põllutöökoja direktoriks sai Jaan Hünerson. Põllutöökoda kujunes ka põllutööministeeriumi ja valitsusele nõuandjaks.
Juhtorganiteks olid täiskogu , nõukogu, juhatus, revisjonikomisjon ning kõrgeimaks organiks Põllutöökoja kongress .
Põllutöökoja juhatus oli neljaliikmeline, käis koos kord nädalas. Koja juhatus võttis seisukohad-otsused seaduste ja määruste eelnõude kohta ning esitas need valitsusele.
Eesmärgiks oli talunike majanduslike huvide kaitse ja majandusliku ühistegevuse arendamine.
Struktuur nägi välja aastal 1939 selline:
Millised raskused esinesid ühistegevuse taastamisel? Kirjeldage neist olulisemaid.

• Ideoloogilised - need tulenesid Eesti ühiskonna järsust politiseerumisest.
  
• Psühholoogilised - maarahvas ei olnud psühholoogiliselt valmis nii kiireks muutuseks. Ühe ööga ei saa palgatöölisest omanikku.
  
• Nostalgilised - paljude eestlaste meeles ja mõttes oli säilinud 1940. aasta Eesti Vabariigi korraldus ja sooviti, et taastuks samasugune kord.
  
• Õiguslik-juriidilised - tugevasti polariseerunud ühiskond mõjutas 1990. aastatel tugevasti ka seadusloomet. mitmed huvigrupid ei olnud omakasu tõttu huvitatud ühistegevuse arengust ning mõjutasid erakondade ja parteide kaudu seaduste sisu.
  
• Majanduslikud ja materiaal -tehnilised - raske majanduslik olukord ja turu ebastabiilsus ei võimaldanud suunata maapiirkondadesse küllaldaselt raha, et talude kui ühistegevuse alglülil oleks tekkinud võimalusi areneda.
  

Milline märgiline tähendus oli Eesti ühistegevuskongressil 1997. a ja teaduslik-praktilistel konverentsidel?
Kogressijärgsel perioodilintensiivistus ühistegevusalane töö. Ühistegevuse kongressil oli siiski arvestatav mõju Eesti poliitikutele ja intelligentsile. Tänu raadio ja telejaamade aktiivsele osalemisele edastasid ajakirjanikud kongressi sõnumi eesti rahvale.
Teaduslik-praktiline konverents - kahe päeva jooksul arutati ühistegevuse olukorda ja arenguvõimalusi. Konverents võttis vastu põhiseisukohad ja tegi ettepanekud ühistegevuse arendamiseks Eestis. Märgilise tähendusega, sest konverentsil määrati ühistegevuse arendamise põhisuunad ja ühtlasi loodeti, et poliitilised erakonnad, riigikogu, valitsus ning ka laiem üldsus aktsepteerib neid ning ka ellu viib.
Kirjeldage kolme põhimõtteliselt erinevat ühiskonnamudelit.
Teoreetikute kätisluste peajoonteks oli, et kapitalism ja ühistegevus on kaks põhimõtteliselt erinevat ühiskonna majandustegevuse vormi. Samuti toonitati, et ühistegevus ja sotsialism on täiesti erinevad ühiskonnavormid. Nii joonistubki 19.sajandi ühiskonnauurijate töödest välja, et tegelikult ei olnud juba siis ühiskonnal valida kahe teineteisele vasdandliku ühiskonnakorralduse teooria vahel, vaid nende vahele asetasid filosoofid veel kolmanda - ühistegevusliku majanduskorralduse.

kapitalistlik ühiskonnamudel - põhitunnused: kapital eraomandis, osapooled majanduslikus võitluses, kasumile orienteeritud ettevõtted, kapitali kiire kontsentratsioon, elanikkonna kihistumine , riigid ei sekku või sekkuvad minimaalselt majanduse arengusse jne.

kommunistlik (sotsialistik) ühiskonnamudel - kapital , sh maa, ühisomandis (riigistatud), majanduslik konkurents puudub, rahvas võrdselt vaene-rikas, tsentraliseeritud plaanimajandus , kokkuvõttes vähem efektiivne kui eelmine .

ühistuline (demokraatlik) ühiskonnamudel - era- ja ühisomandi sümbioos , tootja ja tarbija ühtsus, antoganistlikud vastuolud puuduvad, majandus ja maa üldjuhul rahva eraomandis, kohalikud omavalitsused ja riik demokraatlikult korraldatud.
Kuidas võiks defineerida ühistulist ühendust?
Ühistulised ühendused (tulundusühistud, mittetulundusühingud, poliitilised erakonnad jms) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud inimeste iseseisvad, riigist sõltumatud ühendused (juriidilised isikud), mis on loodud selleks, et rahuldada ühistu liikmete majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja ka poliitilisi vajadusi ning soove nende ühises omandis ja kasutuses oleva ja liikmete poolt demokraatlikel alustel juhitava ettevõtte või organisatsiooni kaudu.
Kes on ü histu liikmed ja kes kliendid?
Ühistu liikme all mõistame isikut, kes on astunud oma avalduse alusel ühistulise ühenduse liikmeks ja on võtnud endale liikmeks olemisega kaasnevad kohustused ja vastutuse. temal on kõik omanikuõigused ja neid realiseerib ta teistega samaväärsetel alustel ühistöös
Kliendi all mõistame üldjuhul teenuste kasutajat, kes teenuse eest maksab. Kõikidel äriühingutel on kliendid. Ilma nendeta on äritegevus võimatu. Kuigi kliendid on olulised, ei anna kapitaliühingute (aktsiaseltside) omanikud klientidele vähimatki kontrollivõimalust ettevõtte tegevuse üle.
Miks nimetatakse ühistusisest kasumijaotust ausaks ja õiglaseks tulude jaotamiseks?
Kuna ühistu liikmed on omanikud, siis kuulub kogu kapital, sh ka raha, nendele. Ühistu teenitud tulud jaotatakse selle teenuste kasutajate vahel kasutuse mahu ja ulatuse alusel. Aleviljeluse saagi jagamise metoodikast sai aluse ka ühistegevuses laialt tuntud kasumi (säästu) proportsionaalse jaotamise printsiip, mille järgi kasum jaotatakse ühistu liikmete vahel vastavalt liikmete tegelikule osalusele ühistegevuses.
Ükski ühistöös osalenu ei teeni kasumit teise arvel ja ka vastupidi - mitte keegi ei jää ilma tema poolt väljateenitud tulust. Ühistutes ei jaotata tulusid häälte arvu või liikme positsiooni järgi, vaid esikohal on liikme isikliku osaluse määr kasumi teenimisel või teenuste osutamisel. Proportsionaalset tulude jaotamise printsiipi peavad ühistud õiglaseks ja ausaks tulude jaotamiseks.