Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj.v ühendas kubermangud, autonoomia (30.03.17)
- Kritiseerisid pingelõdvenduspoliitikat - Ei kardetud ebapopulaarseid otsuseid Monetarism - Riik ei tohi sekkuda otseselt majandupoliitikasse - Võitlus inflatsiooni vastu - Tuleb alandada maksukoormust Thatcherism Suurbritannias - 1979- valimised, peaministriks Thacher Thacherismi tagajärjed - Inflatsioon vähenes - Tööstuse struktuur muutus - Maksude alandamine: väliskapital - Kõrgtehnoloogilise tootmise areng - Vähenes tööpuudus:rahva elujärg paranes - Edukas välispoliitika Reaganoomika USA-s - Presidendiks Ronald Reagan - Kärpis sotsiaalprogramme - Maksude vähendamine - Tugines eraalgatusele ja eramajandusele - Algselt tööpuudus: järgnes kiire majandustõus Reaganoomika tagajärjed - Arengutaseme tõus - Vähenes inflatsioon - Tööpuudus langes - Sissetulekud suurenesid
NT : Varblaste kampaania ( Hävitati varblased) kukkus läbi, kasu oli väiksem, kui enne. · Raua sulatamine kodudes Kultuurirevolutsioonüliõpilaste, noorte abil viiakse läbi . Mao vastaste tagasikiusamine Mao Zedong suri 1976.aasta Hiina pärast Mao surma · Ümberkorraldused Deng Xiaoping "Pole vahet,mis värvi on kass, peaasi et hiiri püüab! " 1)Turumajandus 2)Kommunistide laiali saatmine 3) Erimajandus tsoonid 4)Palju võltskaupa 5) Väliskapital Praeguseks 1. riik tootmisel Demokraatia · Pole demokraatiat Teisiti mõtlejad kiustakse taga : 1)1989.tulistati üliõpilasi Taevase Rahu väljakul. 2)Tiibeti kloostrid hävitati . 3)Maailma noorim poliitvangGedhun Dhoeleyi Nyima
nõukogude perioodil. Kuni Eestis on odavat tööjõudu, võib tekstiilitööstus edukalt töötada. Tekstiilitööstuses toodetakse mitmesuguseid kangaid, trikootooteid, vaipu ja vaiptooteid. Praegu annavad 11 ettevõtet üle 90 % tekstiilitoodangust. Enamus tekstiilitööstuse ettevõtteid kuulub väliskapitalile (Kreenholmi manufaktuur rootslastele ja mitmed ettevõtted Singapuri ärimeestele), kes on teinud küllaltki suuri investeeringuid tootmise kaasajastamiseks. Kuna väliskapital tagab ka turustamise, on tekstiilitööstuse toodangumaht viimastel aastatel tõusnud. Kreenholm Holding (endise nimega Kreenholmi Manufaktuur) on suurim tekstiilitööstuse ettevõte, kus töötab üle 5000 töölise. Ettevõte toodab puuvillast kangast, mööbliriiet, frotee esemeid ja mitmesuguseid õmblustooteid. Suurem osa toodangust eksporditakse. Mitmed endised tekstiilitööstuse ettevõtted kuuluvad Singapuri Tolaram Groupi
Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna võidurelvastumise järjekordse ringiga. Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines. NSV Liit osutus külmas sõjas kaotajaks. Impeeriumi lagunemine algas juba varem- Baltimaades. Avaliku üldrahvaliku vastupanu algus M. Gorbatsovi tõus NLKP etteotsa.
Kagu Aasia maad liitunud Jaapani vastu. OPEC-naftat transportivate maade organisatsioon-määravad ära hinna maailmaturul ja tootmiskvoodi.WTO-Maailmakaubandus organisatsioon, tegeleb rahvusvahelise kaubanduse elavdamisega. MAAILMAPANK-annab riikidele laenu. Globaliseerumine-maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks,üleilmastumine.+ jooned: konkurents vähendab hindu, transpordi ja kommunikatsiooni võimaluste kiirenemine,tehnoloogia kiire areng(väliskapital),väliskaubanduse barjäärid kaovad,investeerida saab ükskõik millisesse maailma ossa, arenenud riigid muutuvad veel rikkamaks( nad kasutavad ära odavat tööjõudu ja maavara) jooned: konkurent suretab välja väikeettevõtted(suurfirmad võivad monopoliseeruda),uusim tehnoloogia kallis(arengumaad ei saa),suureneb migratsioon- >konfliktid eri kulttuuride vahel,vaesed jäävad veel vaesemaks. Mõõdetakse: rahvusvaheliste
KÜLMA SÕJA LÕPP. GEOPOLIITILISED MUUDATUSED KÜLMA SÕJA LÕPP • DETSEMBRIS 1991 SAADETI NSVL LAIALI • MANTLIPÄRIJAKS: SRÜ- SUVERÄÄNSETE RIIKIDE ÜHENDUS • TEGELIKULT VENEMAA. UKRAINA JA KASAHSTAN LOOBUSID TUUMARELVAST • LUBAS TÄITA NSVL SÕLMITUD LEPINGUID (EI PEA KINNI: EI TUNNUSTA TARTU RAHU) • VENEMAA PRESIDENDIKS SAI JELTSIN • TEGI REFORME- MAJANDUSE OLUKORD KATASTROOFILINE. KORRUPTSIOON. OLIGHARID (BEREZOVSKI, HODORKOVSKI) • JELTSIN MÄÄRAS PEAMINISTRIKS PUTINI(KGB)- ÜMBRITSES ENNAST SEMUDEGA • PUTIN: 20. SAJ SUURIM GEOPOLIITILINE KATASTROOF OLI NSVL LAGUNEMINE • NSVL TULEB TAASTADA • MAAILM: KÜLMA SÕJA VÕITIS LÄÄS (USA) MUUTUSED KAARDIL • PÕHJA-IIRIMAA. VASTUOLU PROTESTANTIDE(INGLASTE, KEDA ON ROHKEM) KATOLIIKLASTE(IIRLASED) VAHEL. TERRORISM- IRA. SEES INGLISE SÕJAVÄGI • 1998 A SÕLMITI LEPING OLUKORRA NORMALISEERIMISEKS (IRA LOOVUTANUD RELVAD) SUHTELISELT RAHULIK PRAEGU TŠIILI • 70NDATEL VÕITSID VAL...
Rassism -ideoloogia, mille kohaselt mõni rass või rahvas seisab teistest kõrgemal Mitteühinemisliikumine -rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike Rahvavabariik -sotsialistlikule arenguteele asunud riik Sionism -juutide riigi rajamise poliitika Separatism -liikumine, mis soovib eralduda emamaast Lahtiste uste poliitika -Hiina poliitika 80. aastatel, väliskapital lubatakse riiki Neokolonism -tänapäeva kolonismi vorm, asumaid ei vallutata vaid ahistatakse majanduslikult "Suur hüpe" -Mao plaan arendada Hiina majandust kiiresti PVO -Palestiina Vabastusorganisatsioon Batustan -territoorium, ku pidid elama mustanahalised Rahvakommuun -ühismajand Hiinas Terrorism -vägivalla teel oma tahtmise saamine
6.Kõlbluse ja eetika langus 7.5.Tulevikk sotsialismijärgsetes maades Madalam elatustase -ajude äravool -segadus kauba küllusest kirevusest -arenenud ühiskonna jäljendus Kapitali sissevool mujalt meil kõik odavam ,maksud soodsamad ,nõuded nõrgemad Oluline roll transpordil , rahva haridusel ,loodusolud ,kliima, poliitiline stabiilsus 7.6.Sotsialismile truud. Hiina Rahvavabariik Plaani ja käsumajandus asendub turusotsialismiga (eraomand,eraettevõtlus,väliskapital) Maa ,tööstus riigi oma riigikapitalism. Rahvastikuplaneerimine-range sündivuse kontroll. Ta on välismaailmale "põhjatu turg" Poliitiline süsteem on vana,parteiriik ,demokraatia lämmatatakse julmalt. Eeskujuks Vietnamile ja Laosele. Kuuba ja Põhja Korea : 1.Plaani ja käsumajandus 2.Eraldatus teistest 3.Teisitimõtlemine pole lubatud 4.Võim koondunud ühele või ta perele 5.Juhikultus 6.Majandus väga raskes seisus
c) Ühistu on ettevõtte ainuomanik ja talle kuulub 100% aktsiatest. sellisel juhul tarnivad kogu vajamineva tooraine ühistule tema liikmed. Nende vahel tuleb proportsionaalselt jaotada ka kogu kasum. d) Kui ühistu omab vähemusaktsiaid ühisettevõttes, mis ei osuta teenuseid liikmetlee, on ühistu eesmärgiks ainult täiendava raha saamine. Loomulikult on vähemusaktsiate all teatud osa ühistu põhikapitalist. e) Ühisettevõtte (AS) kaasomanikeks on samaaegselt ühistu, väliskapital, ettevõtte töötajad ja ka ühistu liikmed. Võib arvata, et enamik ettevõtte töötajatest-aktsionäridest sellisest ühisettevõttest unistavadki. Väliskapital tagab juhtkonna poolt nõutud summad investeeringuteks ning ühistud ja ühistute üksikliikmed kindlustavad ettevõtte toorainega. Rahul peaksid olema ka väikeaktsionäridest piimatootjad, sest neil on koht, kuhu oma tooraine realiseerida ning lisaks saavad nad ka osa kasumist. Praktikas ilmselt selline
Argentina on LadinaAmeerika arenenuima majandusega maid, annab üle viiendkiku Ladina Ameerkia tööstustoodangust. Argentina on spetsialiseerunud põllumajandus saaduste ja toiduainete tootmisele tööstulsikult arenenud riikide tarbeks. Et Argentina majandus on suures sõltuvuses välisturust, mõjutab teda märgatavalt maailmamajanduse olukord. 1981 aastal oli 12% tööhõivelisest rahvastikust tööta ja välisvõlg ulatus 34 mrd. $ni. Väliskapital kontrollib rohkem kolmandikku tööstusest(sealhulgas peaegu täielikult auto,keemia, naftakeemia, farmaatsia ja tubakatööstust). Peamised maavarade leiukohad paiknevad riigi äärealadel, eemal suurtest tööstuskeskustest. Suurim nafta ja gaasimaardla on Comodoro Rivadavia, kodumaise nafta ja gaasiga rahuldati 1980 aastal 85% siseturu vajadustest. Kaevandatakse kivi ja pruunsütt, raua, mangaani, plii, tsingi, vase, volframi ja uraanimaaki. Samuti ka
juurdekasvu ületava raiekooruse eest. Suurenenud on saematerjali kõrval puitlaast- ja puitkiudplaatide, vineeri ja kokkupandavate palkmajade toodang. Viimastel aastatel on puidutoodangu kasv siiski pidurdunud nii saematerjali hinna languse, raiemahtude vähenemise kui Venemaalt töötlemiseks imporditava palgi kallinemise tõttu Võrreldes teiste tööstusharudega on investeeringud puidu-, paberi- ja mööblitööstustusesse olnud suurimad, sealjuures on väliskapital sellegi tööstusharu vallutanud. Ka ekspordi osatähtsus on siin väga kõrge -- üle 70%. Tulevikus arenevad puidutööstusettevõtted tõenäoliselt kõrgema valmidusastmega ja garanteeritud kvaliteediga valmistoodangu pakkumise suunas.
Arengud peale II maailmasõda Lääne- Saksamaa näitel • Peale sõda oli toodangute maht märkimisväärselt vähenenud ja selle taastamine algusaastatel vaevarikas • Mark tuli devalveerida • Tööstustootmise areng oli kiire, kuid ebaühtlane • Peamiselt arenenud valdkondadeks oli keemiatööstus, energeetika, rasketööstus, auto- ja naftatööstus • Tööstuse arengut toetas suuresti USA poolt Lääne- Saksa majandusse paigutatud väliskapital • Maailmaturu konkurentsi aitas tõsta riiklik toetus • Rahvusvaheliselt sai Saksamaa oluliseks sõjavahendite tootjaks ja varustajaks • Väliskaubanduse maht ning käive kasvas jõudsalt • 1973. aastal tabas riiki energiakriis seoses nafta toorhinna järsu tõusuga • Kriisist väljuti valutult, tänu valitsuse makstud kompensatsioonidele ja sissetulevale väliskapitalile, mida soodustas liberaalne kaubanduspoliitika, infrastruktuur ja kvalifitseeritud tööjõud
1905.a. Björkö saarel Soome lahel toimunud kohtumisel kirjutas Venemaa keiser Nikolai II küll Saksa keisri Wilhelm II poolt pakutud liiduleppele alla; ent Vene peaminister suutis veenda tsaari sellest loobuma. Põhjused: liidulepingu sõlmimine Saksamaaga oleks tähendanud liidulepingu tühistamist Prantsusmaaga; samas oli Venemaa suures finantssõltuvuses Prantsusmaast (prantsuse väliskapital ja laenud). Seega ei õnnestunud Saksamaal Vene-Prantsuse liitu lõhkuda. Balkani sõjad: Suurriikide vastandlikud huvid ( Austria-Ungari ja Venemaa püüdlused laiendada oma mõjusfääre Balkanil). 1908.a.- Austria-Ungari annekteeris (liidendas vägivaldselt) Bosnia-Hertsegoviina. See ala kuulus ametlikult küll Türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all alates 19.sajandi lõpukümnenditest. Sellega vallandus Bosnia kriis
selle tagajärel suureneb tootlikus. (Sealsamas) Investeeringuks võib pidada rahapaigutust uude tehnoloogiasse ja ka toote või teenuste arendustegevusse, mille tulemusena väheneb loodusressursi kasutus ja jääkproduktide hulk toote ühuku kohta.(Sealsamas) Investeeringud intelektuaalsesse omandisse( know-how, kaubamärgi jmt), uutesse seadmetesse ja oskustööjõudu suurendavad kodumaised ettevõtete tootlikkuse kasvu. Juhul kui tööstusharus domineerib väliskapital, annavd need investeeringud siiski kodumaistele ettevõtele tootlikkuse kasvu suhteliselt väiksema efekti. Pealegi sunnib välismaiste ettevõtete pakutav konkurents kodumaiseid ettevõtteid turuosa säilitamiseks kasutama olemasolevaid tehnoloogiaid võimalikult efektiivselt või otsima uusi.(Tiits, Kattel, Kalvet, Kaarli 2003:23) 5 Tuleb eraldada riigi investeerimispoliitika, regionaaalne ja ettevõtte investeerimispoliitka.
surmanuhtlusega, tasuta eluhüved puudusid. NEP ehk uus majanduspoliitika (1921-28/27): Määrati toitlustusmaks, ülejääke võis talupoeg kas endale jätta või vabaturuhindadega müüa. 1922-24 toimus RAHAREFORM, mille käigus sai rubla kullastandardi, rubla valuuta riigi oma. 1924-25 SÕJAVÄEREFORM punaarmeed vähendati. Turusuhted taastati, eraettevõtlus oli lubatud riigi kontrolli all väikeettevõtete näol. Siiani oli väliskapital keelatud olnud, nüüd see lubati. Loodi Nõukogude Sotsialistlik Liit ehk NSV Liit, mis pidi olema Lenini riikide liit, kuid toimis pigem Stalini liitriigina. NSVL kuulus ka Ukraina ja Eesti Administratiiv-bürokraatlik sotsialismi mudel, see on Stalini-aegne NSVL ehk NEPi järgne NL: Industraliseerimine erinevalt teistest riikidest hakati kergetööstuse asemel ülesehitama rasketööstust. Kõige olulisem oli tugeva tööstusliku
madalate intressidega. Samas on Venemaa kohalike pankade intressimäärad juba piisavalt madalad, et kerkib küsimus, kas see vahe on nüüd nii suur, et tarbija selle nimel üldse panka vahetaks. Järgmise sammuna soovitaksin läbi viia laiaulatuslik turustuskampaania Venemaa meedias televisioonis, raadios, internetis ja ajalehtedes mis tuletaks kohalikule rahvale meelde 1998. aasta panganduskriisi ning rõhutaks, et Hansapangal seisab taga väliskapital ning sarnane stsenaarium ei kordu. Samas tuleks uutele klientidele käiku lükata loosiratas, mis skeptilisemaidki inimesi liituma püüaks. Võib kasutada ka Baltikumis edu saavutanud loosungit ,,Sinuga koos". See tähendaks aga seda, et Hansapank peakski venelastega kõikjal kaasas ning igalt poolt kättesaadav olema. Pangaautomaatide ning kontorite arvu suurendamine on selles protsessis oluliseks sammuks ning maapiirkondades pangabussi käimapanek viiks Baltikumi
Algus oli raske. Kui 1918.aastal tekkis riik sõja oludes, siis 1991. Aastal otsiti riigi loomiseks võimalusi. Eesmärk oli selge- taastada riik Nõukogude ajal rajatud ettevõtted jäid alles, kuid Eestu kaup ei vastanud neile nõutele, mis kehtisid tol ajal Euroopas. Eesti oli maha jäänud Kesk-Euroopast, lääneriikidest jäeti ka väga maha. Riigivõim oli nõrk ja seadustik Nõukogude firmad läksid järjest pankrotti. Suvi 1992- tuli kasutusele kroon. Sisse tulid väliskapital ja uus tootmoistehnoloogia Tallinn arenes kiiresti ning Lõuna Eesti ei jõudnud kuidagit moodi järgi. Meid toetasid Soome ja Rootsi. 1991. aastal võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO-sse ilma hääletuseta. Palju asju tuli uuesti üles ehitada. , omavalitsused, poliitiline süsteem, tuli luua uus majanduskeskkond. Politseil oli probleeme kuritegevusega ja piirivalve ei suutnud riigipiiri täielikult kontrollida.
Kaukaasias) 1818. a. märtsis tsehhhide-slovakkide korpuse väljaastumine, mida peetakse kodusõja alguseks. Entante sekkub, ning deklareerib, et igasugune sõjategevus on Entente´i vastu. Lääneriikide sekkumise põhjused: · Nad andsid palju sõjavarustust Venemaale, ega tahtnud, et see satuks punaste kätte. · Põhiriigid, kes sekkusid: Inglismaa, USA, Prantsusmaa, Jaapan. · Ei tahetud, et revolutsiooni ideed ei leviks. · Tahtsid tagasi investeeringuid.(Ka väliskapital natsionaliseeriti, näiteks kogu Bakuu naftatööstus.) · Jaapan tahtis laiendada ennast Venemaa arvelt. Seda kutsutakse lääne riikide interventsiooniks. PÕHILISED RINDED: · Idas 1918,1920 tungib peale valge admiral Koltsak (nõukogude ajal kajastati teda, kui kõige suuremat rahvavaenlast), keda tunnistas ülemvalitsejana ka Inglismaa. Tal on Omskis oma valitsus. · Lõunast tungib peale kindral Denikini vabatahtlikearmee 19.a. · Grimmist tungib 20
loob ettevõtteid kõrgtehnoloogilises valdkonnas, on erinevusi nt. Singapur. Riigi roll on muutund sinna suunas, et konkurentsi säilitada, et ettevõtetel ei tekiks liiga mugavat äraolemist, et EV ei oleks riigile liiga lähedased- ei korrupeeriks ametnikke jne. Ladina-Ameerika puhul on (algselt prooviti seal sarnast poliitikat nagu IA) oluline erinevus selles, et algusest saadik oli väga nö liberaalne suhtumine väliskapitali, riigit omas see erinevat rolli. Väliskapital liikus valdkondadesse kus kasv oli väga kiire, raha oli võimalik väga kiiresti teha ja enamasti osteti importkaupu. Väliskapital kippus finantseerima tarbimist, tarbimine mis keskendus importkaupadele ja see viis riiklike kriisideni ehk riigil oli raha ostas. Riik ei pruugi alati targalt käituda. Loeng 5: 1. Defineeri mõisted positiivne, negatiivne ja konstantne mastaabiefekt. Mastaabiefekt: Mastaabiefekt käsitleb seost lõpptoodangu hulga ja selle valmistamiseks
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpet...
Kommunistlik kommunistlike parteide ühendus Internatsionaal kontrevolutsionäär revolutsiooni vastane Kubermang haldusüksus Kullastandard riigil ei tohi olla rohkem raha , kui neil on kulda Kultuurirevolutsioon Hiinas Mao ajal teisitimõtlejate ja haritute tagakiusamine Külm sõda Vastasseis USA ja NSVL vahel, lubatud on kõik 1947... Lahtiste uste poliitika Hiina poliitika 80. aastatel, väliskapital lubatakse riiki Landeswehr Baltisakslaste eliit väeosa Laupa liikiumimne Soome parempoolsete äärmuslik liikumine LAV LõunaAafrika Vabariik Maadekreet enamlaste seadus, millega lubati talupoegadele maad Maailmapank rahvusvaheline rahandus org. (annab laene, IMF) pärast II ms Maailmarevolutsioon enamlaste täitumatu soovunelm muuta kogu maa kommunistlikuks
2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötavale inimesele mis on 6,1% tööealisest elanikkonnast. Kõige suurem turismikeskus on London, mida külastab igal aastal miljoneid turistide maailma eripaigust. Riigi majanduselus valitsevad eraettevõtted. M. Thatcheri peaministriks oleku ajal kiirenes denatsionaliseerimine ja riigi osa majanduselus kahanes. Suurim on see endiselt tööstuses, kuhu aga tungib pidevalt erakapital, sealhulgas ka väliskapital. Majanduses valitsevad 500 suurettevõtet. Välismajandussuhetes oli üheks olulisemaks sündmuseks ühinemine Euroopa Majandusühendusega. See kestis 1.jaanuarist 1973 kuni 1.aprilini 1978 ( kalanduses kehtis kümneaastane liitumistähtaeg). See suurendas Inglise kaupade tungi mandrilt Euroopasse ja vastupidi.Põllumajandussaaduste hinnad Suurbritannias tõusid, paljud väike- ja keskettevõtted ei pidanud konkurentsile vastu ning läksid pankrotti
Kuna neid oli palju ka Punaarmees, olid rahutused ka armee ridades. 1921. ülestõus Kroonlinnas, suudeti maha suruda, kuid rahulolematus ei lõppenud. Uus majanduspoliitika 1921. olid kommunistid sunnitud muutma majanduspoliitikat NEP. Toiduainete andmine asendati kindla suurusega maksuga, tasumise järel ülejääk turule. Rahareform- taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusel anti õigus tegutseda. Enamik majandusest riigi kontrolli all. Mõnel alal väliskapital. Kujunes välja omapärane segamajandus. Majandus hakkas taastuma ebaühtlaselt, kiiresti põllumajanduses. Majanduse arengu nõuded sattusid vastuollu kommunistidega, nende jaoks oli NEP ajutine lahendus. Stalini tõus võimule 1924. suri Lenin, soovis järglaseks Trotskit, aga too ei suutnud end maksma panna. Esile tõusis Stalin, kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Stalin tõrjus tugevamad konkurendid eemale ning pöördus seniste liitlaste vastu
2000.2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %. Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad. Majanduse alus on põllumajandus. Kasvatatakse õlipuid, tubakat, puuvilja, otra, nisu. Mäginiitudel karjatatakse lambaid ja kitsi. Tööstuses valitseb väliskapital. Kaevandatakse püriiti, vase- ning kroomimaaki jm. Töötevas tööstuses on ülekaalus peamiselt väiksed tekstiili-, naha-, tubaka- ja toiduainete tööstuse (vein ,riis, oliiviõli) ettevõtted; tegeletakse käsitööndusega. Suurimaid käitisi on uus Famagustas asuv metallitorude tehas (32 000 t aastas). Peamised kaubanduspartnerid on Suurbritannia ja SFV. Sissevedu ületab väljaveo kaks korda, välja veetakse põllumaade saadusi ja maavarasid, sisse tööstuskaupu. Rahvas ja kultuur
monopolistlikud koondised kartellid, kes peavad silmas ainuüksi suurtöösturite huve.(Samal ajal polnud enam kui 300000 Soome kodanikul sissetulekut, mis kindlustaks elatusmiinimumi.) Üheks tuntumaks ja mõjuvõimsamaks oli Puidutööstuse Keskliit. Kaks suurimat kommertspanka Põhjamaade Ühispank ja Aktsionäride Rahvuspank valdasid 85% kogu pangakapitalist. Tööstuslikus tootmises ei ületanud riiklik sektor 19%. Soome seadusandlus piiras väliskapitali tungimist maale, väliskapital moodustas kõigest 5% aktsiakapitalist. Välismaiste kapitalimahutuste (Ameerika, Rootsi, Lääne-Saksamaa) üldmaksusmus 1965.aastal oli 300 miljonit marka. Üheks suureks probleemiks oli veel reaalpalga pidev mahajäämus hindade ja maksude tõusust.1955-1963 tõusis elukallidus 58%, reaalpalk tõusis ainult 9%. Iga aastaga kasvasid hinnad, muutus kallimaks teenindus. Suure osa palgast neelavad maksud. Otseste maksude (riigi-, tulu-, varandus-, kommunaal-,
6. okt 1973, juutide usupühal jom kippuril alustasid Egiptus ja Süüria ootamatult pealetungi Iisraeli positsioonidele. 24. okt sõjategevus peatati ÜRO nõudel. Sõda oleks araabia maailma ja lääneriikide suhted peaaegu katkestanud. Araabiamaad kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid hinda 4x. Läänemaailmas energiakriis. Egiptus oli sõjast väsinud. Uus president A. Sadat ei soovinud enam olla NSVL sõltlane. Likvideeriti üheparteisüsteem, era-ja väliskapital said tegevusvabaduse. Suhete korrastamine Iisraeliga. 1979 Camp Davidi rahuleping, Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. Islamirevolutsioon Iraanis: 1960 alustas Pahlavi nn valgete revolutsiooni: naistele anti meestega võrdsed õigused, teostati maareforme, arendati tööstust, moderniseeriti haridus- ja tervishoiusüsteem. Tulemus: lammutati senine patriarhaalne elukorraldus, tuhanded talupojad suundusid linna tööd otsinma, tekkisid uuendusi taunivad islamiliikumised.
kimbutasid briti kalalaevu). · 1905.a. Björkö saarel Soome lahel toimunud kohtumisel kirjutas Venemaa keiser Nikolai II küll Saksa keisri Wilhelm II poolt pakutud liiduleppele alla; ent Vene peaminister suutis veenda tsaari sellest loobuma. Põhjused: liidulepingu sõlmimine Saksamaaga oleks tähendanud liidulepingu tühistamist Prantsusmaaga; samas oli Venemaa suures finantssõltuvuses Prantsusmaast (prantsuse väliskapital ja laenud). Seega ei õnnestunud Saksamaal Vene- Prantsuse liitu lõhkuda. 2.4. I maailmasõja eelsed konfliktikolded: · Esimene Marako kriis (1905-1906.a.): · Prantsusmaa tahtis hakata entente cordiale lepingut Maroko suhtes ellu viima ning alustas survet Maroko sultanile allutamaks riiki Prantsusmaale. · Saksamaa sekkus ja nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi Marokos. Kui Prantsusmaa ei nõustu, lubas
sõjatööstusesse. Saksamaa hakkase seaduse järgi oma laevastikku arendama, aga Inglismaa otsustab iga saksa sõjalaeva kohta teha kaks. Tekib uus nähtus: võitlus naiste hääleõiguse eest sugrazetid. VENEMAA MAJANDUS (1861 pärisorjuse kaotamine) Sajandi lõpus algab kiire majanduslik areng. Tööstuspööre oli jõudnud Venemaale juba 70- ndatel, aga kiire areng hakkab alles 90- ndatel. Venemaal on omakapitali väga vähe, enamik väliskapital. Raha paigutamine Venemaale on väga riskantne, aga välisriikidele on ahvatlevad lai siseturg ja odav tööjõud. Tööstuses väga kõrge konsentratsioon ehk kui on ettevõtted, siis on nad väga suured. Tööstus koondub üksikutese piirkondadesse, suurem osa Venemaast jääb agraarmaaks, kus küntakse hobuse ja adraga. Mingeid tehnilisi uuendusi põllumajanduses ei toimu. Põhilised tööstuspiirkonnad: · Moskva, kus on vene oma kapital, millega pannakse tööle tekstiilitööstus
· Volta · Krull · Wiegand Suuri tellimusi sai vaguniehitustehas Dvigatel Toimus tootmise kontsentratsioon. Esimeseks monopoliks oli 1900.a. lõpul moodustatud dzuudivabrikute sündikaat, kuhu kuulus ka Narva Linaketramise Manufaktuur Tsemenditööstuse ettevõtted kuulusid Girald de Soucantoni perekonna juhtimisel olevale monopolistlikule grupile. Neile kuulus ka : · aktsiaselts Port-Kunda · Valtu tellisetehas · tikuvabrik Huene ja Co Vaivaras Olulist kohta etendas väliskapital. Saksa kapitaliga olid loodud: · Waldhof · Volta · Krull · Mayer · Narva Linamanufaktuur · Hiiu-Kärdla Kalevivabrik Sõja eel asutati saksa kapitaliga Noblessneri laevaehitustehas. Metallitööstus jäi sõja alguses ilma inglise koksist ja kivisöest. Orienteeruti Donbassi söele, kuid sellest ei jätkunud. Puuvillavabrikud kasutasid välismaalt sisseveetavat puuvilla, mille transportimine sõja ajal oli raskendatud. Suur osa väikeettevõtetest suleti.
1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5)valitsuse maksupoliitika 30:Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2:võõrvahendid ehk välised ressursid a) riigi ja munitsipaaleelarve vahendid (mitmesugused toetused, abirahad) b)Eesti erakapital c)väliskapital d)ettevõttevõlg hankijale e)pangakrediit f)mitmesugused toetused (SAPARD) 31:Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on: 1) välja selgitada majanduslikult kõige otstarbekamad kapitalmahutuste rakendusalad ja objektid 2) välja valida teatud tingimustele sobivamad ehitiste , maaparanduse jmt. projektid, seadmete tüübid, masinate margid
okt sõjategevus peatati ÜRO nõudel, vaherahu; sõda oleks araabia maailma ja lääneriikide suhted peaaegu katkestanud, araabia naftamaad kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid hinda 4 korda → energiakriis araabia riigid, eelkõige Egipt sõdadest väsinud, uus president Sadat ei tahtnud enam olla NSVL sõltlane ja alustas demo reforme – likvideeriti üheparteisüsteem, era- ja väliskapital said taas tegevusvabaduse USA vahendusel hakkasid Egiptus ja Iisrael korrastama suhteid Camp Davidis läbirääkimistel sõlmiti 1979. rahuleping, Egiptus sai tagasi Siinai ps, teistes araabia riikides võeti rahuleping vastu pahameelega Islamirevolutsioon Iraanis: maailma suurimaid naftatootjaid, naftavarude avastamine pani aluse tööstuse arengule,
30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4.tootmistehnoloogia täiustamine, 5.valitsuse maksupoliitika 31. Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2.Võõrvahendid ehk välised ressursid a) Eesti erakapital b) väliskapital c) ettevõttevõlg hankijale d) pangakrediit 3.mitmesugused toetused ( EL fondidest) 32. Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on: 1) välja selgitada majanduslikult kõige otstarbekamad kapitalmahutuste rakendusalad ja objektid 2) välja valida teatud tingimustele sobivamad ehitiste, maaparanduse jmt. projektid, seadmete tüübid, masinate margid
30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1) laenuprotsent, 2)hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 3)tulevikulootused, 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5) valitsuse maksupoliitika. 31. Investeeringute rahaallikad 1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a) algkapital, b)säilitatud tulu ehk kasum, c) amortisatsioonieraldised. 2)võõrvahendid ehk välised ressrussid: a)pangakrediit, b)eesti erakapital, c)väliskapital, d) ettevõtte võlg hankijatele. 3)Mitmesugused toetused (Euroopa Liidu fondidest, riigi- ja munitsipaaleelarvete vahenditest jt.) 32. Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid INVESTEERINGUTE EFEKTIIVSUS EHK TASUVUS VÄLJENDUB kogutulu juurdekasvu ja seda põhjendanud investeeringu suhtena.lisakulutuste tegemisega peab kaasnema todangumahu kasv ning kasumi suurenemine. piirefektiivsus_tulu ÜHE täiendava investeeringu rahaühiku kohta
nägema loodust omaette väärtusena ja vastavalt sellele ka käituma. Erineb kõikidest eeltoodud teooriatest selle poolest, et ei püüa leida lahendust, mis sobiks inimese omakasupüüdliku mõtteviisiga 39. Eesti majanduspoliitika põhiprintsiibid struktuurilise kriisi tingimustes Avatus Astumine Euroopa Liitu Mitteprotektsionistlik iseloom Privatiseerimine Väliskapital 40. Euroopa Liitu astumise vastaste klassifikatsioon Tõsiusklikud kartsid muutusi ja muretsesid Eesti identiteedi pärast. Protesteerijad olid enamikus vaesed ja ebaõnnestunud inimesed, kes oma rahulolematuse suunasid riigivõimu ning kõigi tema tegemiste vastu Politikaanid püüdsid EL vastasuse nišši kasutades poliitikasse tulla või oma olemasolevaid positsioone
ÜRO kliimakonverents Kopenhaagenis 2009. Eesmärgiks on võetud, et aastaks 2020 vähendatakse saastet 50% võrra. Sotsiaalprobleemid: 1. Vaesus, nälg 2. Sõjad, terrorism 3. Põgenikud 4. Rahvasiku arvu kiire kasv 5. Inimõiguste rikkumised 6. Uimastite levik 7. Ebavõrdne ligipääs meditsiinile ja haridusele Internatsionaliseerumine St rahvusvahelistumine tihe läbikäimine riikide ja rahvaste vahel Majanduses kaubavahetus, väliskapital, ka hariduses noortevahetus, külalislektorid, teadusprojektid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule Digitaalne lõhe (infovaesed ja inforikkad riigid) Oht privaatsusele Mõju kultuurile Uut laadi töökohad ja nõuded haridusele Uued võimalused inimeste kaasamiseks Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid Muutuv julgeolekusituatsioon: II MS järel külm sõda, mis lõppes 1991 Pingelõdvendusperioodid NSV liit ja USA kärpisid vastastikku relvastust
Üldised korporatiivsed ja olukorrapõhised Esmane vs teisene pakkumine reeglid Kapitali jaotus (osalused) Hea ühingu juhtimine: Free Float Juhtorganite (juhatus, nõukogu) ülesehitus Aktsionäride struktuur: Juhtide tasandid, volitused Institutsionaalsed vs jaeinvestorid Juhtkonna motiveerimine: Kodumaine vs väliskapital Tulemuste põhine motiveerimine Töötajate osalus Aktsiad vs raha Investorsuhted/PR: Finantsaruandlus: Ressursid, vastutus Riigisisesed vs rahvusvahelised Tippjuhtkonna kaasatus aruandlustavad 5 17. Turumanipulatsioonid ja kauplemisjärelevalve Kauplemisjärelevalve MIKS? Õiglane hinnakujunemine
hinnad, hindade üldine tõus) 3) tulevikulootused 4) tootmistehnoloogia täiustumine 5) valitsuse maksupoliitika. Investeeringute rahaallikad on: 12 1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad- algkapital, säilitatud tulu ehk kasum, amortisatsioonieraldised. 2) Võõrvahendid ehk välised ressursid- pangakrediit, Eesti erakapital, väliskapital, ettevõtte võlg hankijatele. 3) Mitmesugused toetused- Euroopa Liidu fondidest. Investeeringute efektiivsus- väljendub kogutulu (kasumi) juurdekasvu ja seda põhjustanud investeeringu suhtena. Investeeringute piirefektiivsus- tulu ühe täiendava investeeritud rahaühiku kohta. Investeerimisvõimaluste võrdlemisel kasutatakse hindamisvahendina rahavoogusid, mitte aga arvestuslikke tulusid. Baasrahavoog- rahavoog, mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi
Milline on tegeliku rahakordisti arvväärtus? 2,3 Missugust rahaturu regulatsiooni peetakse silmas keskpanga vabaturu operatsioonide all? a. keskpank otsustab raha pakkumist mõjutada ostes või müües spetsiaalseid väärtpabereid (bonde) b. keskpank hakkab müüma finantsturgudel oma reserve(kulda, kõikvõimalikke väärtpabereid jne.) c. keskpank hakkab müüma Balti jaama turul oma vara (kirjutuslaudu, arvuteid jne.) d. keskpank nõuab turu liberaliseerimist, et väliskapital saaks vabalt siseneda riiki Keskpanga diskontoprotsendiks kutsutakse: a. protsendimäära, millega ta laenab raha kommertspankadele b. millest kõrgemat ei tohi kommertspangad klientidelt küsida c. protsendimäära, millega keskpank ise laenab raha sisse d. protsendimäära, mis võetakse kasutusele siis, kui ei suudeta omavahel kokku leppida laenutingimustes Kommertspankade kohustusliku reservimäära suurendamine a. vähendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata
välisinvestorite poolsete ülevõtmiste ja ühendamiste eest. Sooviti, et suurkorporatsioonide kontroll kuulub väikse arvu emapankade ja need omakorda väheste perekondade kätte. Nii püütakse end kaitsta väliskapitali sissetulemise eest. Vaid väike hulk aktsiaid on väikeinvestorite käes, kes siis nendega börsil loiult kauplevad. Kui ettevõtte vajab uue projekti jaoks kapitali, siis küsib ta seda oma emapangalt, mis on viinud ettevõtted suure finantsvõimenduseni. Peamine väliskapital Jaapanisse on tulnud laenude vormis läbi pankade. Turgude rahvusvahelistumine ja ameerika majandusmudeli pealetung on nõudnud ettevõtte juhtimisväärtushinnangute muutumist, aktsionäri rikkuse maksimeerimise prioriteetsuse suunas. Olukorda hakanud muutuma nii Euroopas kui ka Jaapanis suurenenud on finantsturgude osakaal ettevõtete finantseerimises, väliskapitali on juurde tulnud olulisel määral, ettevõtted on
tänapäeva globaliseerunud maailm on riskiühiskond, kõik riigid peavad paratamatult jagama globaliseerumisega kaasnevaid riske Globaliseerumise kolm mõõdet: 1 Majanduslik riigiülesed korporatsioonid 1 Kultuuriline massikultuur, popiidolid kõikjal samad 1 Poliitiline rahvusvahelised organisatsioonid, mis toimivad riigiüleselt Internatsionaliseerumine ehk rahvusvahelistumine tähistab riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise kasvu kaubavahetus, väliskapital, õppimine teistes riikides jmt. Digitaliseerumine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasvav mõju. Ühelt poolt on see eeliseks neile riikidele, kes sellega kaasa jõuavad minna infoühiskond. Teisalt suureneb tohutu kiirusega lõhe nende maadega, kes jäävad protsessist maha nn. digitaalne lõhe. Infotehnoloogia mõju maailma arengule Eesti ja kübertehnoloogia vt sinine Mai Kahru kokkuvõte Rahvusvaheline suhtlemine
Terrorism. Globaliseerumine e üleilmastumine Maailma kultuuriline ühtlustumine. Koos sellega suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus ja haavatus. Globaliseerumise kolm mõõdet Majanduslik riigiülesed korporatsioonid Kultuuriline massikultuur, popiidolid kõikjal samad Poliitiline rahvusvahelised organisatsioonid, mis toimivad riigiüleselt Internatsionaliseerimine ehk rahvusvahelistumine tähistab riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise kasvu: kaubavahetus, väliskapital, õppimine teistes riikides jmt. Infotehnoloogia mõju maailma arengule: (IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) IKT kättesaadavuse ja arengutasemega seostatakse nii progressi kui ka regressi. Maailma ohustab digitaalne lõhe. Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid Nõuavad, et tuleks .. hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest .. lahendada tülid rahumeelselt .. pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust .
võim. Järgmisel aastal algas kodusõda tsaarivägede ja bolsevike vahel. 1920ndaks aastaks saavutasid bolsevikud võidu. 30.12.1922 sõlmisid Vene NSV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV liidulepingu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) moodustamiseks. · areng enne ja pärast II maailmasõda: Kehtestati talupoegadele toitlusmaks, taastati eraettevõtlus, kaasati ettevõtlusse väliskapital. Tööstus taastas sõjaeelse taseme. Oktoobrirevolutsiooni järgselt hakati ellu viima marksismi-leninismi seisukohti isiksuse igakülgsest arendamisest: kavandati programme hariduse, teaduse, tervishoidu ja kultuuri arendamiseks. Stalin viis sisse ,,viisaastakud", alustati põllumajanduses sundkollektiviseerimist. 1932-33 näljahäda. Tööstuse kiire areng. · NSV Liidu lagunemine (1991) Gorbatsov kaotas riigis toimuvate protsesside üle
finantsäriga mittetegelevad ettevõtted. Sellist äriühendust nimetatakse Jaapanis keiretsuks. Pangad on ettevõtete ja ettevõtted pankade osanikud. Jaapani panganduskeskses süsteemis hoiavad pangad seega aktsiaid kontrolli säilitamiseks, mitte aga aktiivseks kauplemiseks börsil ja tulu saamiseks aktsia hinna kasvult. Seetõttu on Jaapani aktsiaturud olnud välisinvestoritele ja teistele portfelliinvestoritele tänaseni väheatraktiivsed. Väliskapital on Jaapanisse tulnud laenude kaudu läbi pankade. Jaapani finantssüsteemi võibki seetõttu rohkem seostada Mandri-Euroopa kui anglosaksi süsteemiga. 1 Enamik Eestis kättesaadavatest ingliskeelsetest ärirahanduse raamatutest lähtub sellest süsteemist. See on vaid üks võimalik süsteem ja kahjuks mitte Eestis levinud (st kõike loetut ei saa Eestiga samastada ega siin rakendada). Lisaks
paratamatult jagama globaliseerumisega kaasnevaid riske Globaliseerumise kolm mõõdet: 1 Majanduslik riigiülesed korporatsioonid 1 Kultuuriline massikultuur, popiidolid kõikjal samad 1 Poliitiline rahvusvahelised organisatsioonid, mis toimivad riigiüleselt Internatsionaliseerumine ehk rahvusvahelistumine tähistab riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise kasvu kaubavahetus, väliskapital, õppimine teistes riikides jms. Digitaliseerumine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasvav mõju. Ühelt poolt on see eeliseks neile riikidele, kes sellega kaasa jõuavad minna infoühiskond. Teisalt suureneb tohutu kiirusega lõhe nende maadega, kes jäävad protsessist maha nn. digitaalne lõhe. o Infotehnoloogia mõju maailma arengule Digitaalne lõhe NÜÜDISAJA ÜKS SUUREMAID SOTSIAALSEID LÕHESID, MIS JAGAB
kaasnevaid riske Globaliseerumise kolm mõõdet: 1 Majanduslik riigiülesed korporatsioonid 2 Kultuuriline massikultuur, popiidolid kõikjal samad 3 Poliitiline rahvusvahelised organisatsioonid, mis toimivad riigiüleselt - internatsionaliseerumine ehk rahvusvahelistumine tähistab riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise kasvu kaubavahetus, väliskapital, õppimine teistes riikides jmt. 39 - digitaliseerumine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasvav mõju. Ühelt poolt on see eeliseks neile riikidele, kes sellega kaasa jõuavad minna infoühiskond. Teisalt suureneb tohutu kiirusega lõhe nende maadega, kes jäävad protsessist maha nn. digitaalne lõhe. 5. Globaalprobleemid: rahvastiku, keskkonna ja sotsiaalsed probleemid. Globaalprobleemide all
Less Developed Countries- vähemaenenud riigid e. 3. maailma riigid (3R) Jagunevad: Middle Income Countriess - keskmisse sissetulekuga riigid Low Income Countries - madala sissetulekuga riigid (4. maailma riigid, 4R) New Industrial Countries - uusindstriaalmaad (Aasia tiigrid) Regionalne klassifikatsioon: Ladina Ameerika - suhteliselt avatud, moodsa tehnoloogiaga, linnastunud, töötava riigiaparaadiga, suhteliselt edukad. Rahvuslik identiteet, väliskapital ja hüperinfletsioon. Aasia - 1/3 maakera pindalast, 2/3 rahvastikust. Üldiselt domineerivad nii pol. kui maj. Hiina ja India. Suured erinevused nii riigikorras, rahvslikul, keelelisel, usulisel pinnal kui ka maj. olukorras. Põhja - Aafrika ja Lähis-Ida - Islamiusk, Araabia keel ja kultuur(v.a Türgi ja Iraan), geopol.tähtsus (veeteed ja nafta). Tribaal- feodaalne e. suguharupoliitka (üksikud erandid). Naftariikides kiire, kontrollimatu ja prognoosimatu areng.
Uute tööstusev-te ja harude rajamine tähendas ük sotsiaalse struktuuri muutumist. Tööstustööliste arv kasvas väga kiiresti. Tööstustöölisi Eestis 1885 10000, 1900 19 24000, 1914 46000, 1916 50000. Tallinna elanike arv: 1897 59000, 1914 131000, 1917 159000. Tööstusettevõtted peamiselt Vene kapitalil, II kohal väliskapital (Briti, Sa, Pr), III kohal kohalik baltisaksa kapital, alles siis eesti rahvuses ev-d (Tartu telefonivabrik, linavabrikud, Rakke vabrik omanik Kaddak, Viljandis tuletikuvabrik omanik Pohl). Eesti seega üks enam arenenud tööstuspiirkondi Vene impeeriumis. Samas oli suure osas tegemist võõrkapitaliga. Eesti ja ilmasõda (I MS) Arnold Takkin "Eesti I maailmasõja aastail" 1961 Theodor Schiemann, Reinhold Seeberg, Paul Rohrbach
uudseid harusid - nt rõivatööstus (varem valmisrõivaid siin ei toodetud) - Oskar Kilgas sai tuntuks trikotaazivabriku loomisega. Tekkis terve rida toiduainete tööstusettevõtteid. Kuna käimas oli maareform, uute talude ehitamine - tagatud siseturg ka kohalikule ehitustööstusele. Ka tööstuslik orientatsioon näis ennast väga kenasti õigustavat. Siiski tagant järele pilgule vaadates oli tegemist ka kitsaskohaga - kohalike ettevõtjatel puudus enamasti stardikapital, väliskapital Eesti turule ei tulnud, Eesti püsimises ei olnud täielikku kindlust - kogu see tööstuslik areng toimus suurelt jaolt pangalaenude abil - aastatel 1920-1924 laenas Eesti pank 5 mld marka välja, u poole panid ettevõtjad ise juurde. Kaubandusettevõtete arv kasvas neil aastatel väga kiiresti. Kaubanduse arengust tuleb rõhutada ka mittepositiivseid momente - tekkis hulgaliselt nn ahelkauplemise firmasid. Kõik need vahepealsed võtsid
lõpuks Põhja-Kaukaasia naftaallikatega. Mujal toimus tööstuse areng aeglasemalt või puudus üldse. Uurali mäestik oli mingil määral potentsiaali säilitanud, võrreldes teiste prk-dega, jäi üha rohkem maha. Kaasa ei mindud uuendustega, üritati läbi ajada tänu odavale tööjõule, kasumit saada ja mitte moderniseeruda jne. Vene tööstusliku arengu kitsaskohaks on ka väliskapitali kaasamine- ükskõik kas vene ettevõtjatele anti laene või teisalt väliskapital, välisettevõtted. Suur osa kasumist läks Vm- lt nii või teisiti välja. Väliskapitali osakaal oli eriti suur Prn-l. Prn ettevõtjad ise rajasid terve hulga ettevõtjaid, olid huvitatud kiiresti arenevast loodepiirkonnast, sakslased ja britid ei jäänud ka kaugele maha. Brittide kontrolli all kogu naftatöötlemine Vm-l. Enne I ms Vm tööstustoodang oma koguväärtuselt jäi USA omale alla 15 korda, Sm omast 7 korda. Veelgi suurema mahajäämuse hoidis ära hankiv tööstus
annaabi.ee 
