Ajaloo olümpaaadi konspekt (0)

Ajaloo olümpaaadi konspekt.
Vära,E. Tannberg,T. Lähiajalugu II. Õpik 9. klassile. Tallinn, 2004, lk. 108-118; 124-125.

• Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul , kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga teisisõnu fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse ramaisest loobuma .
  

• 1987.aasta augustis loodi I poliitiline ühendus : Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), selle eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. Aasta Hitler -Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaale. Kokku tuli üle 2000 inimese, see oli esimene senist reziimi vastustava poliitilise massimeeleavaldamisega .
  

Hirvepargi miiting ja ühiskonna politiseerumine
1987 a 23 augustil korraldas MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamis Eesti Grupp)
Tallinnnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel a politiseerumise .
1987. a lõpul loodi I demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti muinsuskaitse selts (EMS)
1988.a moodustati I poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), juhiks sai Lagle Parek
EMS ja ERSP-mõlemad pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajaooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasin Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast kujuned 1988.a massiüritus , mida vene võimud takistada ei suutnud..
1988. a aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, seal pöörati suurt tähelepanu rahvuyskulutuuri olukorrale ning avaldati rahuolematust Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Neid toetas lai avalikkus .
Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eesti Rahvarinne perestroika toetuseks, sellega toetati ka gorbatšovi tegemisi. ERR kujunes kõige suuremaks rahvusliikumiseks. Perestroika- majanduse õmberkujundamine. ERRi toetasid ka reformimeelsed kommunistid , kohaliku võimu esindajad ja muidugi ka rahvas.
1988. a toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp , muinsuskaitsepäevadel.
Laulev revulotsioon
1988.a kevadel muutus rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis.
Nii kujunes välja võimukriis, mis lahenses 1988 a juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks.
Korraldati üritus „eestimaa laul“ kus lauldi 5 Alo Mattiseni isamaa laulu. Tallinna Vanalinnapäevad kujunesid öölaulupidudeks, kus 100 000 inimest(enamasti noored) tantsisid ja lualis sinimustvalgete lippude lehvides terve öö.
Suveräänsusdeklaratsioon
1988 a lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud 3 arvestatavat suunda:

EMSi ja ERSP kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida impeeriumi meelsed jõud välistasid

RR ja rahvuskommunistlik osa EKPst . Nad pooldasid liidu lepingut , millega loodeti saada suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust NSV liidu . Moskvas ei tahetud sellest midagi kuulda.

• 16 november 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. NSV liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping.
  
• Esimest korsa oli nõukogude võimu tingmisutes tõestatrud Eesti riikluse küsimus.
  

• Molotovi-Ribbentropi paktile õiguslikue hinnangu andmine muutus ühe olulisemaks. Moskvale sruve avaldamiseks korradasid Baltikumi rahvarinded 23.augustil 1989.aastal enneolematu protestiaktsiooni:
  
• Moodustati katkematu inimekett Tallinnast Vilniuseni. Seda nimetati Balti Kettiks(660km ja 2miljonit inimest). Balti kett aitas teadvustad Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.
  
• 1989. a lõpul tunnistati Moskvas salaprotokollide olemasolu.
  

Kodanike Komiteede liikumine ja Eesti Kongress

• 1989. aasta jaanuaris anti eesti keelele riigikeele staatus
  

• Natuke hiljem nimetati 24.veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermani tronis heisati sinimustvalge lipp
  

• 1989.aasta nimetati sisepoliitiliste jõudude erimeelsuste süvenemist , aga ka rahvusliku jõudude tugevnemine.
  

• Taastatud iseseisvumispäeval pandi alus Kodanike Komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti juriidiline iseseisvuse taastamine.
  

• Eesti Kongressi valimised toimusid 1990.aasta veebruaris , nendel osalesid ka väliseestlased ning 34000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Osa võtsid ka RR ja EKP.
  

• Esimene EK istung toimus 1990.a märtsis. Seal kinnitati kava, mis nägi ette läbirääkimisi okupatsiooni lõpetamiseks.
  

• Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam.
  

Üleminekuperiood

• 1990.aasta kevadel lõhenes EKP kaheks: 1.Rahvuskommunistid 2. Impeeriumimeelsed , sellega kaotas ka senise juhtkontrolli ühiskonna üle.
  

• 1990.a märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimisd Eesti NSV Ülemnõukogusse.
  

• Esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli 1983aastast olnud Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees.
  

• Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare
  

• 30.märts 1990- Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest , kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.
  

• Taastati Eesti Vabariigi nimetus ning lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine.
  

• Impeeriumimeelsed ei tahtnud sellega sugugi leppida ja Interliikumine orgunnis poliitilisi miitinguid ja streike.
  

• Kasutati ka sõjaväge ja rünnati nii mõndagi tsiviilobjekti, oli ka inimohvreid, Eesti suudeti verevalamist vältida.
  

• 1991.a märtsis korraldasid Balti riikide juhid referendumi, tulemustest selgus et eelistati iseseisvust.
  

• Referendumi tulemused välistasid ka liidulepingu
  

IME ettepanek.

• IME- Isemajandav Eesti.
  

• IME aluseks võib pidada 1987.a septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kalllas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepannek viia kogu eesti täielikule isemajandamisele.
  

• IME sihid:
  
• Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist,
  
• üleminek turumajandusele
  
• oma eelarve ja rahasüsteem.
  

• IME leidis ühiskonnas heakskiidu ja pani sellega aluse ulatsulikule majandusreformide kava koostamissele
  

• Isemajandamise põhimõtteid hakkas järk järgult tunnistama ka Eesti NSV valitsus.
  

• Mitmed põhimõtted rakendati ellu.
  

• Kuid side liidulise maandussüsteemiga takistas põhjalikumate reformide teostamist
  

• Senise majanduse lammutamine tõi kaasa osalise hinnatõusu ja inflatsiooni.
  

• Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged , mida süvendasid: Toidutalongid, ostutšekid, , pikad järjekorrad, väljamkasmata palgad ja pensionid.
  

Mihhail Gorbatšov
19-21 veebruar 1987 külastas eestit.
Oli NLKP KK peasekretär
Esines ELKNÜ XX kongressi avamisel, kus ajas Eesti Lätiga segi, aga uudistes seda ei mainitud
Kohtus ka juhtivate tegelastega
Omariikluse taastamine
Algus oli raske.
Kui 1918.aastal tekkis riik sõja oludes, siis 1991. Aastal otsiti riigi loomiseks võimalusi. Eesmärk oli selge- taastada riik
Nõukogude ajal rajatud ettevõtted jäid alles, kuid Eestu kaup ei vastanud neile nõutele, mis kehtisid tol ajal Euroopas.
Eesti oli maha jäänud Kesk-Euroopast, lääneriikidest jäeti ka väga maha.
Riigivõim oli nõrk ja seadustik
Nõukogude firmad läksid järjest pankrotti.
Suvi 1992- tuli kasutusele kroon.
Sisse tulid väliskapital ja uus tootmoistehnoloogia
Tallinn arenes kiiresti ning Lõuna Eesti ei jõudnud kuidagit moodi järgi.
Meid toetasid Soome ja Rootsi.
1991. aastal võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO-sse ilma hääletuseta.
Palju asju tuli uuesti üles ehitada. , omavalitsused, poliitiline süsteem, tuli luua uus majanduskeskkond .
Politseil oli probleeme kuritegevusega ja piirivalve ei suutnud riigipiiri täielikult kontrollida.
Venemaa pidas Eesti riiklike keele-ja kodakonsusnõudeid kaasmaalaste ahistamiseks ning Eesti diplomaatiline teenistus pidi Venemaa prpagandarünnakule vastu astuma.
1992-94 kestis võitlus et veneväed Eestist lahkuksid.
Eesti suundus läänelikule teele ja eraldus täielikult nõukogude majandusest. Kaubanduspartneriteks said eeskätt Soome ja Rootsi, aga ka Lääne-Euroopa maad.
Rahareform oli edukas, majanduses toimus kiiire liberaliseerimine ha väliskapitalile loodi soodsad investeerimisvõimalused.
Eesti on teinud kiire arenfu, demokraatlik ühiskonnamudel on taastatud, turism on laialdane ja toob meile palju raha sisse.
2007.a septembris ühines Eesti koos kaheksa EL liikmesriigiga Schengeni viisaruumiga, mis võimaldab Eesti kodanikel reisida ilma passikontrollli ja piirijärjekorrata 23 Euroopa riiki.
Taastatud on ka koht rahvusvahelistes koostööorganisatsioonides.
2004.a kevadel võeti Eesti Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.
Boriss Jeltsin
Venemaa föderatsiooni esimene president (1991-1999)