Ei maksa karta Venemaad - Hansapanga näitel (0)

Ei maksa karta Venemaad
Hansapanga näitel
Kui 1992. aastal tekkis taasiseseisvunud Eesti pangandusmaastikule Hansapank , ei osanud vast mitte ükski tollasest elanikkonnast ennustada selle nii suurt edu ning ligi 8 miljardi Eesti krooni suurust 2007. aasta puhaskasumit. Nii see paraku läks ning praegu ollakse Rootsi Swedbank’i koosseisus ning omatakse suurimat turuosa kogu Baltikumis. Seda kõike ei oleks aga saavutatud üksnes Eesti turul opereerides, mistõttu võib juhtkonna otsuseid laieneda Läti ja Leedu Vabariiiki pidada ühtedeks olulisimaks Hansapanga ajaloos. 2004. aastal alustati ka sisenemist Venemaa turule, mis osutus eriti keeruliseks tiheda pangandussektori ning mitmesuguste barjääride tõttu ning mis pole tegelikult senini veel täielikult lõpule viidud . Probleem ei esinenud üksneis neil ning seetõttu analüüsingi käesolevaga Hansapanga näitel Venemaa pangandussektorisse sisenevate välispankade võitlust kohalike finantsteenuseid pakkuvate ettevõtetega.
Tegu on probleemiga, mis esine ainult Venemaa korral, vaid pea igal võõras riigis majandustegevust alustaval firmal ning mis on eelkõige seotud mittetäieliku informatsiooni omamise ning sihtkoha riigi poliitikaga. Sisuliselt tähendab see seda, et kohalikel konkurentidel on alati rohkem infot ning enamik riike kipub toetama omasid. Seetõttu ei saa ka probleemi täielikult lahendada, küll aga oluliselt leevendada.
Kui Hansapank 2005. aasta septembris Moskvas oma esimese kontori avas, olid sellele eelnenud suured kulutused ning aktsionäride peas keerles küsimus: kas Venemaa haru hakkab lõppkokkuvõttes kasumit tootma või kujuneb see investeering pigem kahjumiks. Ei olnud neil ju Venemaal arvestatavat turuosa, teadlikkus idanaabrite pangandusest jäi alla kohalikele pankadele ning tulid nad ju endisest Nõukogude liiduvabariigist, mistõttu venelased võisid neisse üsnagi skeptiliselt suhtuda. Lisaks oli 1998. aastal Venemaal toimunud panganduskriis ning riigi reiting seetõttu väga madal. Tollasel Hansapanga juhil Indrek Neiveltil oli selleks puhuks aga läbimõeldud strateegia: mitte lubada Venemaa haru varadel tõusta üle 10% kogu grupi kaalutud varadest ning keskenduda pigem Venemaal tegutsevatele Baltimaadest pärit ettevõtjatele. Nii vähenes igasugune risk kui ka suurenes võimalus soovi korral laienemiseks tulevikus. Samal ajal kasvas Hansapanga maine Baltikumis, kuna nüüd said varem teiste Venemaa pankade teenuseid kasutanud ettevõtjad ühe panga kaudu opereerida nii Eestis, Lätis, Leedus kui ka Venemaal. See vähendas oluliselt nende kulutusi ülekandetasudele ning vähenes vahetuskursiga seotud risk. Samasugust sisenemise strateegiat soovitaksin kasutada ka teistel firmadel , kes mõnes võõras riigis oma majandustegevust alustavad.
Üheks suureks puuduseks Venemaa kohalike pankade ees on Hansapanga brändi vähene tuntus. Fakt, et tegu on Baltikumi suurima pangaga, ei ole seda suurendanud ning ka Swedbank’i nimi (mida kasutab ka Venemaa haru) jääb meie idanaabritele üsna võõraks. Populaarseimaks on hoopis kujunenud riiklik Sberbank ligi 30 protsendise turuosaga. Julgen arvata, et see on nii, kuna riik on kinnitanud, et panganduskriisi kordumisel on klientide varad kaitstud. Samas see turuosa pole üüratu suur, mis näitab pangandussektori killustatust. Lisaks on Venemaal esindatud ka enamike suurriikide suurimad pangad , mis taaskord tõestab, et konkurents on tõsiselt tihe ning konkreetse niši leidmiseks ja klientide püüdmiseks on vaja tugevasti pingutada.
Esmalt tuleks Venemaal läbi viia brändiuuring, et teada saada, mis rahvale finantsteenuste ostmise puhul kõige meelepärasem on. Saadud tulemust ei maksa aga täielikult usaldada , kuna nii laiaulatuslikke uuringuid tehakse mingisuguse valimi põhjal ning resultaat võib olla subjektiivne. Aitab, kui lisaks uurida populaarseimate Vene pankade strateegiaid ning leida nendes erinevusi ning erinevusi Hansapangast. Kohe võib lugejal tekkida küsimus, et kuidas nii saab, et konkureerivad pangad seda infot üldse avaldavad? Siin tuleks natukene mööda vaadata ärieetikast ning kasutada sealjuures tulevasi potentsiaalseid töötajaid, kes esineksid oma lõputööd kirjutavate tudengitena ning sedaviisi infot omandaksid. Kui nüüd saadud erinevusi ja brändiuuringut omavahel võrrelda, saab juba küllaltki tõese pildi, mis inimesi erinevaid finantsteenuseid ostma tõmbab. Lisaks on võimalus ka meelitada toodete mitmekesisuse ning madalate intressidega. Samas on Venemaa kohalike pankade intressimäärad juba piisavalt madalad, et kerkib küsimus, kas see vahe on nüüd nii suur, et tarbija selle nimel üldse panka vahetaks.
Järgmise sammuna soovitaksin läbi viia laiaulatuslik turustuskampaania Venemaa meedias – televisioonis, raadios, internetis ja ajalehtedes – mis tuletaks kohalikule rahvale meelde 1998. aasta panganduskriisi ning rõhutaks, et Hansapangal seisab taga väliskapital ning sarnane stsenaarium ei kordu. Samas tuleks uutele klientidele käiku lükata loosiratas, mis skeptilisemaidki inimesi liituma püüaks. Võib kasutada ka Baltikumis edu saavutanud loosungit „Sinuga koos”. See tähendaks aga seda, et Hansapank peakski venelastega kõikjal kaasas ning igalt poolt kättesaadav olema. Pangaautomaatide ning kontorite arvu suurendamine on selles protsessis oluliseks sammuks ning maapiirkondades pangabussi käimapanek viiks Baltikumi suurpanga nime ka kaugematessegi Venemaa küladesse. Miinuseks kogu asja juures on aga tõsiasi, et see kõik nõuab väga palju kapitali ning Venemaa haru varade suhe kogu grupi varadesse suureneks märkimisväärselt. Tagajärjeks oleks kogu grupi riskikoefitsendi tõus, mis aktsionäre just rõõmsamaks ei tee.
Eelpool kirjeldatud rahva teadlikkuse suurendamist saab panga poolt mõjutada. Küll aga ei saa muuta Vene riigi poliitikat, mis on välispankade (kaasa arvatud Hansapank) jaoks päris jäik. Näiteks oli aastail 1995 – 1996 tollase presidendi Boriss Jeltsini poolt keelatud igasugune välisriikide pankade sisenemine Vene turule. 1996. aastal vastuvõetud pangandusseadus lubas küll välispankade majandustegevuse Venemaal, kuid lisanõudeks oli, et vähemalt 75% panga töötajatest ning 50% juhtkonnast oleksid Vene rahvusest. Lisaks pidid kõikide kontorite juhid valdama perfektselt vene keelt. Ühelt poolt on antud tingimus isegi positiivne, sest kes teine ikka tunneb Venemaa majandust ja pangandust sügavamalt kui venelased ise. Pisut keerulisemaks muutus sellega aga majandustegevuse alustamine, kuna tuli leida korraga suur hulk kvalifitseeritud ning usaldusväärseid vene keelt kõnelevaid töötajaid. Minu soovitus kõikidele Vene pangandussektorisse sisenevatele pankadele oleks alustada värbamiskampaaniaga kohalikes tippülikoolides (nt SSE Russia , Moskva Ülikool jm) või asutada päris oma akadeemia, mis hakkaks vajaminevaid tippspetsialiste täpselt soovitud suunas välja koolitama. Viimast varianti on näiteks päris tihedalt kasutanud Balti riikide IT ettevõtted ning see on osutunud kvalifitseeritud töötajate suhtes üsnagi tulutoovaks.
„If you do business in Russia, you will lose all your money , because your Russian business partner will steal it from you, because he or she is a thief . Or you will die, because Russian mafia will murder you in the hotel bedroom, when you visit Moscow or St Petersburg ”.1 Nii kõlab Economist grupi asepresidendi Daniel Thorniley poolt sõnadesse pandud Wall Street Journali avaldus majandustegevusest Venemaal ning see on 98,6% ulatuses vale. Ettevõtlust Venemaal peetakse üheks paremini hoitud ärisaladuseks maailmas ning eelpool näiteks toodud Hansapank on seda päris hästi tõestanud. Valitud riskipoliitika on end ära tasunud ning 2007. aastal lõpetati ka Venemaa haruga kasumis. Lisaks on Vene riigi poliitika teinud kannapöörde ning muutunud ettevõtjate jaoks mitmeti soodsamaks. Hansapank on seda päris õigel ajal märganud ning turule sisenendud. Kasutades veel mainitud lahendusviise kohalike konkurentidega võitluses, võiks Hansapanga tõenäoliselt niigi helge tulevik veelgi helgemaks kujuneda.
1 Kui te loote äri Venemaal, siis kaotate kogu oma raha, kuna teie Venemaa äripartner varastab selle teilt, sest ta on varas. Või te surete, kuna Venemaa maffia mõrvab teid hotelli magamistoas, kui külastate Moskvat või Sankt Peterburgi.