Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 8. teema: Platoni õpetus hingest ja voorustest. Liikumise allika probleem ja kosmose hing. Kreeka keeles tähendab sõna kinoumenon, esiteks, midagi sellist, mis on liikumise seisundis, ning teiseks, midagi sellist, mida liikuma pannakse või liikumises hoitakse. Võib-olla sellest tulenevalt, et mõlemat nimetatud asjaolu tähistas üks ja sama sõna, oli tavaarusaamaks, mida koos teistega jagasid ka Platon ning Aristoteles, et kõik, mis on liikumise seisundis, peab olema millegi poolt liikuma pandud ja liikumises hoitud
Kaheteistkümnendast kuni neljateistkümnenda peatükini käsitleb sõjalist võimu ning milliseid sõjalisi vägesid omada. Viieteistkümnendast kuni kahekümne viienda peatükini käsitleb seda, millisedeaksid olema valitseja iseloomujooned ja voorused. Viimases peatükis kutsub autor Medicide koda üles vabastama Itaaliat võõra võimu alt, sest teos oli pühendatud Lorenzo Medicile. Huvitavaks pean tema nägemust valitseja iseloomujoontest ja voorustest. Näiteks 16.peatükis käsitleb heldust ja kokku hoidlikkust, kus ta väidab nii: See, kes tahab säilitada inimeste silmis kinkija ilmet, ei tohi jätta kõrvale pillava eluviisi ühtki tahku. Kui olla liialt helde, siis tuleb lõpuks aeg, kus riik on kitsikuses. Siis tuleb, aga kehtestada kõrged maksud jne. ning valitseja muutub seega vihatuks rahva seas. Seda tuleb vältida. Kui sa oled valitseja siis on heldus juba kahjulik. Valitseja kulutab, kas endale ja oma
Valisin Iring Fetscheri raamatu "Sallivus. Ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale." See raamat keskendub ajaloolisele tagasivaatele ja aktuaalsetele probleemidele, mis sallivust puudutavad. Fetscher nimetab sallivust "väikeseks vooruseks". Mitte sellepärast, et see oleks tähtsusetu, vaid seetõttu, et see sõltub ka teistest voorustest. Sallivus sõltub nii oma arvamusest, avalikust arvamusest, valitsusest kui ka parlamendist. Sallivus on hoiak, mis pole kaasa sündinud, vaid see on sotsialiseerimise tulemus. Fetcher tõi välja: "Sallivus ei tähenda õigesti mõistetuna mitte ükskõiksust teiste suhtes, vaid tunnustus nii tema teistsugune olemisele kui ka tema õigusele teistsugune olla. Mõlemad peaksid olema seotud osavõtlikkuse ja huviga teise vastu." Seega võib
Tajutav maailm on Pidas ideepuhtust ebakorrektseks (idee pole iseseisev kukutada. ideede ebatäiuslik koopia. olemine, asjad pole ideedest lahus). Riigis vooruslikud ja hüvelised inimesed. Kõik ühine eraomandit pole. Riiki valitseb keskmise jõukusega kodanikud Vaesem kiht ei teadnud voorustest midagi. Riiki peavad juhtima filosoofid, töötegemine (peaaegu demokraatia). vähemvõimekamatele. Vaesed asuma rikaste kohale. Kujundas õpetuse riigist. Äärmused tüli.
erinevaid tasandeid täiuslikust üha väiksema täiuslikkuseni. · Esimene ühest sündinu oli Plotinose järgi mõte või aru ,millele vastab Platoni demiurg, loojajumal. Sellele järgnes Maailmahing, mille Plotinos jagab "ülemiseks" ja "alumiseks". Maailmahingest lähtuvad üksikud inimhinged, ja lõpuks mateeria, olemise ja täiuslikkuse madalaim tase . ,,Enneaadid" · Plotinose tähtsaim teos Teemad : · I eetika arutlused õnnest, voorustest, headusest, ilust, enesetapust. · II kosmoloogia maailm, tähtede mõju, mateeria. · III maailmavaatelised küsimused saatus, loodus, deemonid. · IV psühholoogia hinge olemus, taju, mälu, hinge surematus. · V metafüüsika ja platonistlik ideedeõpetus · VI ontoloogia kategooriad, arvud, tahte vabadus, jumalus. Plotinos 204/205- 270 pKr
Halastamine , andestamine ja heategevus . Halastamine on üks paljudest voorustest, mis enamusel puudub või mida surutakse iga hinna eest alla . Räägitakse, et halastamine on usklike inimeste pärusmaa . Mina vaidleks vastu, kuna halastama peaks igaüks. Kellele meist meeldiks, kui kõnnitaks lihtsalt mööda, kui hädas oleme ? Praeguse aja maailmas on hakatus sellele rohkem tähelepanu pöörama , aga siiski mitte piisavalt. Tihtipeale arvatakse, et halastamine ja andestamine on üks ja see sama . Ei , halastamine on see , kui sa aitad , midagi
Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Kõrge eesmärk ja voorus, mille poole inimesed püüdlevad, on õnn. Üksnes naidingust õnneks ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte tundeid. Ma arvan, et me kõik oleme erinevad, seega meid teevad õnnelikuks erinevad asjad. Mõnele piisab õnneks ka puhtast naudingust. Üks täiuslikumatest voorustest on õiglus. Võrdustav õiglus eeldab võrdsete osade jaotamist. Selles osas on kõik võrdsed. Kõik peaksid võrdselt saama. Kõik inimesed ei saa võrdsed olla. Väärikad inimesed on õiglasemad kui rumalad ja lihtrahvas. Elu pole õiglane, seega võib esineda ka ebavõrdsust. Vaatamata sellele, et riik tekkis hiljem kui perekond, on ta sellest tähtsam. Just riik peab tagama inimestele õnne. Sellepärast tuleb lähtuda eeskätt riiklikust huvist
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 18 Slide 19 Keskaja filosoofia voorustest Voorused ja õnn Kui keskaja kristlikud filosoofid Selleks, et saavutada õnn ja kõnelesid voorustest, siis pidasid nad hästi elada, tuleb oma silmas, et moraalne headus on
Sokratese jaoks oli väga tähtis isenda tundmine ja tunnetamine. "Kes ennast tunneb, see tunneb ka seda mis on tema jaoks kasulik ning annab enesele selgesti aru, mida ta suudab ja mida mitte". Inimene otsib oma sisemaailma kui kõrgeimat väärtust, niisiis tähendab see hoolt oma hinge eest, oma sihi eest. Sokrates, pidades voorusi teadmisaladeks, eitas hinge mõistusetu osa olemas-olu, ühtlasi aga ka kirge ja iseloomu. Oma arutlustes voorustest kui teadmistest võttis Sokrates lätealuseks ja põhieelduseks mõistuse kui põhitunnuse, mis eristab inimest loomast ning üldse kõigist elusolendeist. Sokratese sõnade järgi ei "ei püüdle keegi vabatahtlikult kurja poole või selle poole, mida keegi kurjaks peab", sest "pole inimese loomuses vabatahtlikkult soovida hea asemel seda, mida ta halvaks peab. Inimese mõistuses on , et kõik inimesed tahavad olla õnnelikud ning ei leidu inimest, kes enesele õnnetust sooviks
6)Millised olid Platoni arvates tähtsamad väärtused inimeste jaoks? Platoni käsituses jaguneb inimese hing kolmeks: mõistuseks ehk vaimuks, meeleks ja mõistuseta meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused tarkus, südikus (vaprus) ja mõõdukus. Üldisemaks vooruseks pidas Platon õiglust; õiglane on inimene siis, kui tema hinge osad toimivad harmooniliselt.Õndsuse saavutamiseks peab hing eralduma keha kirgedest ja süvenema jumalatunnetusse. Voorustest on valitsejale vaja tarkust, sõdurile kindlameelsust, käsitöölistele ja talupoegadele kuulekust ning kasinust. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioon ja iha. Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse.
paljusid tänaseid töökohti. Tänaseid õpilasi ei aita elus ainult needsamad oskused ja teadmised, mis meid nii kaugele on toonud. Neljandaks tuleb vajadus muutumiseks ka sellest, et oleme viimastel aastakümnetel teadmisi ja efektiivsust sihiks seades koolis veidi vähem tähelepanu pööranud üldinimlikele omadustele ja väärtustele. Doris Kareva jagas hiljuti Kultuuri Koha konverentsil lugu sellest, kuidas teda kutsuti gümnaasiumi õpilastele rääkima voorustest kuna noored ei tea, mis need on. Meie õpetajate üks väljakutse on olla kõigi survete ja ootuste keskel eeskätt Õpetaja ja Inimene suure algustähega, mitte inimene klassi ees, kes lastele oma ainet edasi annab. Viiendaks vajab tunnistamist ka see, et koolis kehtivad samasugused turumajanduslikud printsiibid, nagu muudes valdkondades. Õpetajad ning koolijuhid on ka töötajad, kes valivad võimalusel paremaid töötingimusi;
paljusid tänaseid töökohti. Tänaseid õpilasi ei aita elus ainult needsamad oskused ja teadmised, mis meid nii kaugele on toonud. Neljandaks tuleb vajadus muutumiseks ka sellest, et oleme viimastel aastakümnetel teadmisi ja efektiivsust sihiks seades koolis veidi vähem tähelepanu pööranud üldinimlikele omadustele ja väärtustele. Doris Kareva jagas hiljuti Kultuuri Koha konverentsil lugu sellest, kuidas teda kutsuti gümnaasiumi õpilastele rääkima voorustest kuna noored ei tea, mis need on. Meie õpetajate üks väljakutse on olla kõigi survete ja ootuste keskel eeskätt Õpetaja ja Inimene suure algustähega, mitte inimene klassi ees, kes lastele oma ainet edasi annab. Viiendaks vajab tunnistamist ka see, et koolis kehtivad samasugused turumajanduslikud printsiibid, nagu muudes valdkondades. Õpetajad ning koolijuhid on ka töötajad, kes valivad võimalusel paremaid töötingimusi;
kõike kõige paremini suuta, on tänapäeval samuti näha ning jällegi ühiskondades, kus on levinud ateism ning ,,karjääriusk". Raske on vaadata, kuidas kogu elu ning ülesannete koorem surutakse enese õlgadele. Eksistentsialistlikus maailmas on karm ellu jääda. ,,Pühendumus on tegu, mitte sõna." See on üks järjekordne Jean-Paul Sartre tsitaat, mida ma isiklikult väga hindan. Arvan, et pühendumus on üks tänapäeva voorustest, millest on inimestel kõige enam puudus. Sellest tulenevad enamus probleemid me ühiskonnas. Lagunenud pered; suhted; tööd, mida ei tehta südamest; õpingutel väljakukkunute protsent; avariid, õnnetused; ka ühiskonda otseselt puudutavad probleemid. Näiteks probleemid valitsusega, kuna ei pühenduta enda rahvale. On mõistetav, et tegu on ühe keerulisema anniga, kuid seda ei õpitagi selgeks üleöö ning kui pole pühendumust, siis kuidas saab üldse pühenduda pühenduma õppimisele
rüütliideaalide Daamile. Näiteks toob ta esile ühe tsitaadi: ,,Tugeva kondiga, nagu minagi." Erika on algselt keegi, kes on Oskariga võrreldav, kes asub sellessamas reaalsuses, mitte kättesaamatus kauguses. Hiljem lisanduvad tugevale kondile vinniline nägu ja karedad tööinimese käed ent need detailid kuuluvad armastuse-eelsesse aega, armastuse puhkedes pühitakse need meelest. Samas ei teki nende asmele teist, ideaalset Erikat: Oskar ei kirjuta kordagi Erika ilust või voorustest; veel enamgi, ta ei kirjuta üldse Erikast ta kõneleb ainult oma armastusest. Oskari armastusel puudub kehaline mõõde, ta jumaldab Erikat kättesaamatust kaugusest. (Annus 2002 : 583) Minu meelest peitub selles ka oma tõde, kuna Oskar suudles ainult paar korda Erika kätt ja see oli ka ülim kehaline lähedus, mis nende suhtesse mahtus. Samuti vestlus parunihärraga, kus ta läks Erika kätt paluma, ei uskunud ta jah-sõna võimalikusesse
kogemusest öelda, et on võimalik õppida julgem või tänulikum olema. Voorused ja pahed on küll õpitavad, kuid siiski üldiselt lähtutakse moraalireeglitest ja südametunnistused nende kasutamisel. Analüüsides enda tegusi ja otsusi sain aru, et lähtun peamiselt kohuse- eetika ja tagajärje-eetikast. Teooriatest lähtumine sõltub olukorrast, mis sellel hetkel vajab lahendamist. Peamiselt kasutan kohuse-eetikat kuna leian, et on lihtsam järgida moraalireegleid, kui lähtuda oma voorustest ning samuti ei ole võimalik kõiki reaalseid tagajärgi ette ennustada. Moraalireeglid on kõigile universaalsed ja üheselt mõistetavad, mis teeb minu arvates ühiskonna toimimise võimalikuks. Samuti on tänu moraali reeglitele maailmas palju erinevaid kultuure ja usundeid, millest nii mõnigi on ajalukku vaibunud. Usun, et moraalireeglid on olulised ühiskonna püsimiseks. 2
ettevalmistuse ja alles 50. eluaastast tohivad nad kuuluda valitseva eliidi hulka. Et riiki õiglaselt ja targalt valitseda, ei tohi neil olla eraomandit ega perekonda, mis võiksid neid viia omavahelisele võimuvõitlusele. Olmemured nende eest lahendab riik. Afektiivsele hingealgele vastab teine seisus - ametnikud ja sõjamehed, kes peavad olema kasvatatud distsiplineerituiks, mis on vajalik sisemise korra tagamiseks riigis ja riigi kaitsmiseks väliskallaletungide vastu. Voorustest on neile veel vajalikud kindlameelsus, mehine kohusetunne, vaprus ja eneseohverdus. Seegi seisus peab saama erilise ettevalmistuse oma ülesannete õigeks mõistmiseks ja täitmiseks riigi ees. Himustavale hingealgele vastab kolmas arvukas seisus - talupojad, käsitöölised ja kaupmehed jne., s.o. kõik tootva ja teenindava tööga hõivatud inimesed. Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine
Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Tema sõnastatud antiikaegsed seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni. · Hellenismiperioodi astronoomid uskusid kindlalt, et maa on kerakujuline. Erathostenes arvutas välja maa ligikaudse ümbermõõdu, koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi 5) Filosoofia - klassikalise perioodi filosoofe paelunud küsimused kodanikele vajalikest voorustest kaotasid hellenismiperioodil senise tähtsuse; peamine arutlusprobleem hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest, kolm peamist koolkonda · Küünikud (kynikos nagu koer) tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid just võimes neist asjadest mitte sõltuda. Tuntuim küünik oli Diogenes legendi kohaselt elas vaadis äärmises kasinuses · Epikuurlased õpetuse eesmärk vabastada inimene hirmust surma, aga ka elu ees
Ta ei sulgu enesesse. Stoikude voorus õp Stoikud väitsid, et kõik voorused, mis aitavad õnne saavutada vajavad arendamist. Tõeliselt vooruslik ini on ükskõikne mitmete hüvede suhtes (au, varandus, positsioon, tervis, inimlik olu). Selline ini ei põlga: haigust, viletsust, vaesust, surma. Stoikud väitsid, et kõik voorused on õpitavad. Tõeliselt vooruslik ini suudab ühiskonna probleemidest üle olla. Voorusi ini elu jooksul ei kaota. Pole olemas ini, kes on täielikult voorustest puutumata. Ükski ini pole läbinisti halb. Samuti pole täiuslikku ini. Stoikud väidavad, et ini on ühiskondlik olend. Sõpruse kõrgeim vorm on filosoofide vaheline sõprus. Stoikud hindavad kõrgelt ka abielu. Abikaasad peavad olema üksteisele vaimseks toeks. Nad kasutasid ka Platoni 4 kardinaal voorust. (takus, vaprus, mõõdukus, õiglus). Epikuurlased sai oma nime Epikuurose järgi, kes oli Kreeka õpetlane. Epikuuros andis oma koolis õpetust ka naistele. Talle oli tähtis
kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose Kratylose juures. Platoni loominguline pärand on suur. Säilinud on 35 tema toest ja ka kirju. Vastavalt oma inimesekäsitlusele räägib ta inimhinge voorustest. Igale hingele vastab kindel väärtus. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. TSITAATE · Nauding on kohutav kiusatus. · Kes ei tee halba, sel pole vajadust seaduse järele. · Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu · Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp
3 kontrolli all hoidmiseks. Mida rohkem sa kasutad võimu selleks, et inimesi kontrolli all hoida, seda vähem suudad sa nende elu tegelikult mõjutada (Gordon 2003). 4 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE Piire saab seada ainult kasvataja-isiksus, kes peab olema teadlik nii enda voorustest kui ka puudustest. Lapsi tuleb mõista sellistena nagu nad on. Neid juhendades, toetades ja abistades pannakse paika ka reeglid. Laps ei õpi iseseisvust, sõltumatust ja üksteisega arvestavat suhtlemisviisi ilma rituaalide ja piirideta. Samuti ei saa ta ka vabadust tunnetada ilma korra ja vastutuseta. Seal kus piire pole, valitseb ebakindlus ja lapsed hakkavad järele proovima, kui kaugele nad minna tohivad (Rogge 2002).
Nii lämmatavad teadused ja kunstid neis selle algse vabaduse tunde, milleks nad näivad olevat sündinud, panevad inimesi oma orjapõlve armastama ja teevad neist nii-öelda tsiviliseeritud rahvad. Teadustele ja kunstidele võlgnete selle peene ja rafineeritud maitse, millega te kiitlete; selle iseloomupehmuse ja lihvitud kombekuse, mis teeb teievahelise suhtlemise nii õdusaks ja hõlpsaks; ühesõnaga, kõikide vooruste välised tunnused, ilma et teil ühtegi neist voorustest oleks. Just niisuguse viisakuse poolest ületabki meie sajand kõik teised ajad ja rahvad. Enne seda, kui kunst vormis meie käitumise ja õpetas meie kired kõnelema lihvitud keelt, olid meie kombed lihtsad ja loomulikud; ja ülalpidamise erinevus andis juba esmapilgul märku iseloomude erinevusest. Inimloomus iseenesest ei olnud parem, aga inimestele andis turvatunde see, et nad üksteist nii kergelt läbi nägid; ja see eelis, mille väärtust
mis on vajalik riigi ja tema kodanikkonna üldiseks heaoluks. Riigi valitsemiseks saavad nad aastakümneid kestva ettevalmistuse ja alles 50. eluaastast tohivad nad kuuluda valitseva eliidi hulka. Et riiki õiglaselt ja targalt valitseda, ei tohi neil olla eraomandit ega perekond. Afektiivsele hingealgele vastab teine seisus - ametnikud ja sõjamehed, kes peavad olema kasvatatud distsiplineerituiks, mis on vajalik sisemise korra tagamiseks riigis ja riigi kaitsmiseks väliskallaletungide vastu. Voorustest on neile veel vajalikud kindlameelsus, mehine kohusetunne, vaprus ja eneseohverdus. Seegi seisus peab saama erilise ettevalmistuse oma ülesannete õigeks mõistmiseks ja täitmiseks riigi ees. Himustavale hingealgele vastab kolmas arvukas seisus - talupojad, käsitöölised ja kaupmehed jne., s.o. kõik tootva ja teenindava tööga hõivatud inimesed. Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst
doc) 2.4 Madala enesehinnagu püsivus 2.4.1 vildakas taju Ollakse kärmas avastama just neid jooni, mis teile ei meeldi või millega pole rahul.See võib käia kas füüsiliste omaduste, iseloomu või lihtsalt tehtud vigade kohta, aga ka mingite parameetrite alusel, mille võrra teil jääb puudu mingist tasemest või ideaalist. Kaldutakse ignoreerima kõike, mis ei sobi ,,mina" valitseva enesenägemisega. Seega on raske saada pilti oma tugevatest külgedest, headest omadustest, voorustest ja oskustest. Lõpptagajärjena keskendutakse oma eluteel üldiselt kõigele sellele, mida tehakse valesti, ja mitte sellele, mida tehakse õigesti. 2.4.2 vildakas tõlgendus madal enesehinnang moonutab ka tähendust, mille antakse kõigele, mida nähakse. Kui miski läheb untsu, kasutate seda tõenäoliselt kõikehõlmava ülemäära üldistatud otsuse 8 tegemiseks iseenda kohta
Modi projekti alusel ümber neogooti stiilis. Kooriruum lammutatakse ja asendatakse täiesti uue juurdeehitisega, lisatakse hulknurksed laiendosad põhja ja lõunasse ning võlvid tõstetakse 2,5 m kõrgemale. Sest ajast on kirikus ca. 1000 istekohta. Baroksest perioodist pärinevad 1684. aastal meister Chr. Ackermanni loodud altarisein ja 1724. aastal valminud kantsel. Altariseina keskvälju raamivad sambad ning kujud all Peetrus ja Paulus, teises tsoonis allegooriad teoloogilistest voorustest(usk, lootus ja armastus) ning kõige kohal Kristus inglitega. Altaripilt "Kristus ristil" pärineb 1877. aastast. Neogooti prospektiga orel on 1886. aastast, meister G. Normanni töökojast. Simuna kihelkond on olnud territoriaalselt suurimaid Põhja-Eestis. lk 7 Hiljemalt 16. saj. eraldub sellest Väike-Maarja kihelkond(algselt abikiriku ala; kabel oli ka Paasveres), hiljem osi Laiuse kihelkonnast
loomupärane on kergesti saavutatav, üleliigne seevastu raskelt." Voorusteõpetusest: voorus on epikuurlikus käsitluses üksnes vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte aga otstarve omaette. Kuid voorused on ühtlasi välditamatud vahendid, seega on õnnelikkus neist otseselt tulenev. Kes on vooruslik, see vaid saavutab meelerahu ning vabaduse välistest asjaoludest, mis teda õnnelikuks suudavad teha. Tähtsaim voorustest on arukus, mis vabastab inimese eelarvamustest ja rahutukstegevatest ning tühistest kujutlustest ja soovidest, mille täitmine on võimatu ja mis seepärast inimese meelerahu häirivad. Enesevalitsemine säilitab meis õige suhtumise ning oskuse vahet teha lõbu ja kannatuse vahel, aidates hoida mõõdukust ning vältida liialdamist, mis võivad ka parima naudingu muuta vastupidiseks. Vaprus on vajalik selleks, et kasvatada eneses
Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon, seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe. 27. Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi) Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist võrdselt ning ebavõrdsete kohtlemist ebavõrdselt. Korraldav õiglus kohtleb aga kõiki inimesi nende voorustest või pahedest sõltumatult võrdsetena. 20 sajandi teisel poolel eksisteeris õigusfilosoofias kaks võrdselt ühekülgset lähenemist õiglusele intuitivism ja utilitarism. Intuitivistlike ideede järgi tajuvad inimesed õigluse nõudeid intuitiivselt ning tegutsevad nö sisehäält kuulates. Nimetatud teooriast otsitakse abi, kui inimeste isiklikud arusaamad ja intuitsioonid mingi olukorra lahendamiseks on liiga hägused või vastuolulised
tõeline aadellikkus. Võim ei pärandu, vaid võimule on võimalik saada oma vooruste kaudu. Kuna ei paku välja teostust, võib seda nimetada pigem kriitikaks kui reaalseks lahenduseks. 2. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Tuleb uuesti leida üles antiiksed voorused. Erasmus. 8 3. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli. Kritiseeris humanistlikku maailma pilti, andis hoopis uue arusaama voorustest. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid ,,Valitseja". Kõik, mis meid oma eesmärgini viib, ongi voorus(uus tähendus). Valitseja peab olema võimeline mitte olema hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele, sest hea inimene hukkuks nende keskel, kes ei ole head. Valitsejal tuleks hoiduda vaid nendest halbadest omadustest, mis ta positsiooni ohustavad, teisi tuleks samuti võimaluse korral vältida, kuid kui ta seda ei suuda, pole sellest midagi, sest mõni pahena näiv asi võib
Linnriik põhineb sõprusel ja sellest tulenevast ühisest tegevusest. Probleemsituatsioon Roomas 1. saj eKr Cicero lahendus : vanade väärtuste taastamine . Virtus mehelikkus, mis avaldub sõjas, ent Cicero Kohustustest : Juhtmõtted : Marcus Antonius isik, kes on terve riigi ohtu seadnud (isikliku ambitsioon ohtlikkus) avaliku teenistuse kohustus (vs tagasitõmbumine) res publica õitseng sõltub selle juhtivate kodanike (poliitilistest) voorustest. Cicero ,,loomupärasest sotsiaalsusest" - loodus on määranud, et inimesed oleksid omavahel seotud. Veresugulus, sõprus, isamaa-armastus (poliitiline sõprus) inimühiskond ,,On suur asi, kui omatakse samu mälestusi vaaridest..." Vooruslik inimene peaks mõistma, et kõige tähtsam suhe on neil riigiga. isiklik ja poliitiline sõprus mis saab kui need kaks suhet satuvad konflikti?
mittemõistuslike üle. Kui viimaseid mitte ohjeldada, kalduvad nad äärmustesse. Sestap ongi eetilised voorused inimese jaoks teatud "kuldsed keskteed". Näiteks kui ollakse vapper, siis on see kesktee arguse ja hulljulguse vahel. Niisuguste vooruste saavutamine ei ole seotud mitte niivõrd teatud üksiktegudega kui sellega, et endas kujundataks välja mingid seadumused või harjumused. Õnne mõistab Aristoteles elu terviku kontekstis. Teadmised voorustest ei tee veel inimest vooruslikuks- on tarvis ka tahet ja oskust neist oma elus juhinduda. Kõik inimesed püüdlevad õnne poole. Õnn on see juures eesmärk omaette, kõike muud valitakse vaid vahenditeks millegi teise jaoks. Õnn on püsiv seisund, st ta ei piirdu lühikese ajaga. Õnnelikuna ei vaja me enam midagi. Milles seisneb õnn? Aristoteles võtab sisin eeskujuks jumalad: nad on täielikult õndsad ja õnnelikud, kuid neile saab omistada vaid vaimutöö; järelikult peaks ka
Eri vormide segunemine ei ole ideaal nagu demokraatia, kuid on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Segatud 3 võimuelementi: demokraatlik, aristokraatlik, monarhistlik Varauusajal Veneetsia näide, stabiilne 1310-1797. 3 eri tüüpi võimu: seadusandlik, täidesaatev, föderaalvõim Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus ja arusaam vürstlikest voorustest Valitsuse ülim eesmärk: Gloria, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Rahu: rahumeelne valitsus, mis väldib sõdu ja sisetülisid on auväärne. Üldine hüve, mis on saavutatav õigluse abiga. Kodanike omavalitsus ehk vabadus võõrvõimust. Vürstlikud voorused: armulikkus, halastus, heldus, suuremeelsus. Anda rohkem kui õiglus nõuab 8 2. Cicero valitseja kohustustest
seisukohalt peaks enam kui kahtlema. Sokratese põhiväite olid: õnn on võimatu ilma moraalse puhtuseta (vooruseta); ebaeetiline tegu kahjustab rohkem tegijat kui ohvrit; moraalne puhtus on hinge tervis; pahe tõeline (sügavaim) põhjus on võhiklikkus. Platoni (Sokratese õpilane) arvates põhineb moraalne puhtus intellektil, s.o hingelise tasakkalu ja harmoonia võib saavutada intellektuaalse arutluse ja enesearendamise kaudu. Moraali aluseks on objektiivne idee voorustest ja inimese hing on võimeline tunnetama seda sisemise uurimise ja püüdluse kaudu, lülitades välja teda segavad meelelised tajud. Aristoteles (Platoni õpilane) sidus moraalsust vähem intellektiga, rohkem isiksuse iseloomu ja selle kujundamisega. Eetika oli tema jaoks praktiline teadus. Tema väitel on moraalne voorus arendatav pideva harjutamise teel. Lisaks väitis ta, et vooruslik tegu ei ole see, mida me teeme vooruslikuna, vaid kui me käitume vooruslikuna oma
Suurim hüve: teostada oma funkts parimal võimalikul viisil. Enesearmastus on ennasthävitav:inimene seesmiselt lõhestatud, ihade Inimhinge fn: mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. rahuldamine sõltub välisest, satub teistega konflikti õnnest ja voorustest... Üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav-> Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakus loomutäiusest lähtuvad teod. Kas voorusest piisab õnneks? Noor Pl – ei, vana Pl – jah. Nende voorus ei saa olla vankumatu
Despotism (ühe isiku meelevaldne võim) valitsusprintsiibid Voorus Au Hirm monarhia kui ühe inimese võim, mis allub seadustele võimalik tänu vahevõimudele ideaalne süsteem: Inglismaa riigivõimu funktsioonid: Seadusandlik (paikneb terves rahvas) Täidesaatev (monarhia, osaleb seadusandluses vetoõiguse kaudu) Kohtuvõim Õiglus ja kasulikkus Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus ja arusaam vürstlikest voorustest klassikalise hariduse võidukäik kaks võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika teadmine, mis on vooruslik tegu + motivatsioon neid tegusid teha valitsemise ülim eesmärk: reputatsioon, au, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga saavutamisteed: 1) Rahu instrumentaalne hüve. Sõjavastane ideoloogia rahumeelne valitsus on auväärne 2) Ühine hüve, saavutatav õigluse abil tingimuseks kodanike omavalitsus, s.t. vabadus võõrvõimust Cicero valitseja kohustustest
m.a.), eetikaalane peateos "Nikomachose eetika". ·Peamine küsimus on "Missugune inimene ma pean olema?", mitte "Mida ma pean tegema?" ·Aristoteles küsib "Nikomachose eetikas", "Mis on inimese jaoks hüve?" ·Vastab: "See on hinge toimimine kooskõlas voorusega (loomutäiusega)" ·Eetika jaoks kõige olulisem teada, "Missugused iseloomuomadused teevad heaks inimeseks?" ·Fookuses on elu eesmärk ja täiuslikkuse saavutamine. ·Kui keskaja kristlikud filosoofid kõnelesid voorustest, siis pidasid nad silmas, et moraalne headus on sõltuvuses enda allutamisest Jumala tahtele. ·Voorused olid "teoloogilised voorused" nagu usk, lootus, heategemine, kuulekus. Uusajal: ·Jumaliku seaduse asemel räägiti moraaliseadusest inimese enda sees. ·Moraaliseaduse allikas on inimese mõistus, mitte Jumala tahe. ·Uus küsimus: "Missugune on õige tegu?" mitte enam "Missugused iseloomuomadused teevad heaks inimeseks?"
"voorus" (virtu) uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. · Vooruslik e. virtuooslik (virtuoso) valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust (Fortuna) · "Valitseja" pragmaatiline käsiraamat, kuidas seda teha · Machiavelli: "poliitilise realismi" alusepanijaid (vs. idealism). Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis Machiavelli klassikalistest voorustest: heldus (16.ptk) Alustades niisiis ülalnimetatud omadustest esimesega, ütlen, et oleks hea olla heldeks peetud, kuid ometi kahjustab sind heldus, mida kasutatakse selliselt, et sind ka tegelikult heldeks peetakse; sest kui seda kasutatakse vooruslikult, nii, nagu seda peabki kasutama, ei saada sellest aru ja sa ei pääse helde inimese vastandi häbistavast kuulsusest. ...pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda
arvamuste vastandamisega. Suur valik pakutavat kirjandust ei hõlbusta laste kasvamist, vaid teeb tihti nõutuks ja võimetuks. Tunne, et ,,iialgi pole võimalik õigesti ega kõigi meele järele teha", paneb mõnel juhul vastusest loobuma, veeretades selle terapeutide, meditsiini- või pedagoogikaekspertide kaela, kes igale küsimusele enam vähem sobiva vastuse peaksid leidma. 1.1 Kes saab piire seada Piire saab seada ainult kasvataja- isiksus, kes on teadlik nii enda voorustest kui puudustest. Ainult niisugune inimene mõistab lapsi sellistena, nagu nad on- tasased või lärmakad, nõudjad või andjad, kartlikud või enesekindlad, tasakaalukad või impulsiivsed, lõhkujad või loojad- ning juhendab, toetab ja abistab neid, kuid paneb paika ka reeglid. Kes võtab lapsi tõsiselt ning mõistab nende muresid ja hädasid, see ei anna järele lapse igale tujule ja nõudmisele ega aktsepteeri väljakutsuvaid piiririkkumisi, vaid kasvatab lastes
sügavad kultuurihuvid kui ka keisri sõbra Maecenase kultuuri soosiv tegevus. Oma minevikku pidasid roomlased kangelaslikuks, minevikku ülistati. Rooma ajalookäsitlus põhines legendidel. Roomlaste ettekujutusele oma minevikust pani aluse keiser Augustuse sõber ajaloolane Titus Livius, kelle arvates oli Rooma saavutanud oma võimsuse tänu vaprusele, patriotismile, lihtsusele ja distsipliinile. Kui Rooma sai maailmariigiks, hakkasid roomlased aga oma voorustest lahti ütlema ja see põhjustaski vabariigi allakäigu. Augustus toetas Titus Liviuse vaateid, keiser pidas end vabariigi taastajaks ja rooma kommete puhtuse kaitsjaks. Paralleelselt ladinakeelse rooma kultuuriga jätkus keisririigi idapoolsetes osades kreekakeelse hellenistliku teaduse, kirjanduse ja kõnekunsti areng. Teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just Rooma keisririigi ajal kõige silmapaistvamate tulemusteni. 2
! 4. MÕISTETE MORAAL ja EETIKA GENEES Tähenduslik muutus: EETIKA VANA-KREEKA päritolu ethos: asupaik, Hiljem: mingi püsinähtuse olemus: inimkarakter; kindel käitumistava EMPEDOKLES (490-430 eKr): ürgelementide eetosest e. nende loomusest. HERAKLEITOS (520-460) eetika: inimese loomus, elulaad või krakter. ARISTOTELES (384-322 eKr) moodustas eetika omadussõnast eetoslik e. eetiline (ethicos) Eetikateadus- ja teooria algab Aristotelesest. Kolm raamatut voorustest pojale "Nikomachose eetika" Eetika praktiline teadus näitamaks kuidas saada tubliks ja vooruslikuks inimeseks ja nii ka käituda. Sokratese (469 399 eKr) õpilane > PLATON (428 348 eKr) > Aristoteles ( 384 322 eKr) EETIKA tähendab ÜLDTEOREETILIST ANALÜÜSI 6 5. MORAAL KONKREETSEID KÕLBELISI NÄHTUSI. Kõlblussuhted. MORAAL ladina k. CICERO (106-43 eKr) lõi omadussõna
eluaastast tohivad nad kuuluda valitseva eliidi hulka. Et riiki õiglaselt ja targalt valitseda, ei tohi neil olla eraomandit ega perekonda, mis võiksid neid viia omavahelisele võimuvõitlusele. Olmemured nende eest lahendab riik. Afektiivsele hingealgele vastab teine seisus - ametnikud ja sõjamehed, kes peavad olema kasvatatud distsiplineerituiks, mis on vajalik sisemise korra tagamiseks riigis ja riigi kaitsmiseks väliskallaletungide vastu. Voorustest on neile veel vajalikud kindlameelsus, mehine kohusetunne, vaprus ja eneseohverdus. Seegi seisus peab saama erilise ettevalmistuse oma ülesannete õigeks mõistmiseks ja täitmiseks riigi ees. Himustavale hingealgele vastab kolmas arvukas seisus - talupojad, käsitöölised ja kaupmehed jne., s.o. kõik tootva ja teenindava tööga hõivatud inimesed. Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine
Ajalookirjutiste minevik ulatub 3. saj eKr, mil roomlased esimesi ülestähendusi tegid. Säilinud on kirjutised alles vabariigi lõpuajast, mil läbitud sõjaretkedest kirjutas ka Caesar (,,Märkmeid Gallia sõjast"). Titus Livius kirjutas teose Rooma linna asutamisest alates, kuna Augustus sügavalt uskus oma pärinemisse Romulusest. Kirjanik ei püüdnud niivõrd tõepäraselt ajalugu kirja panna (peamiselt legendid), kui sisendada mingit moraali. Tema arust käis vabariik alla kodanike voorustest (vaprus, patritoism, lihtsus ja distsipliin) lahti ütlemise tõttu. Augustuse kuldajastule järgneb ajastu, mil Vergiliusest suuremaid kirjamehi esile ei kerkinud, kuid kirjandus ei jäänud ka soiku. Levis epigrammide ja satiiride (lühike irooniline luuletus) kirjutamine, algas romaani võidukäik. Viimadr tätteoseks on Apuleius, teravmeelne lugu"Kuldne eesel". Keisrirg ajal jätkus ka kultuuri areng, mil kuulsaim kirjanik oli Lukianos oma pilavate ja
konventsiooni või otsustuse küsimus, vaid kujutavad endast objektiivset mõistlikkust. Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon, seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe. Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist võrdselt ning ebavõrdsete kohtlemist ebavõrdselt. Korraldav õiglus kohtleb aga kõiki inimesi nende voorustest või pahedest sõltumatult võrdsetena. 20 sajandi teisel poolel eksisteeris õigusfilosoofias kaks võrdselt ühekülgset lähenemist õiglusele intuitivism ja utilitarism. Intuitivistlike ideede järgi tajuvad inimesed õigluse nõudeid intuitiivselt ning tegutsevad nö sisehäält kuulates. Nimetatud teooriast otsitakse abi, kui inimeste isiklikud arusaamad ja intuitsioonid mingi olukorra lahendamiseks on liiga hägused või vastuolulised
Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon, seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe. 31 Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi) Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist võrdselt ning ebavõrdsete kohtlemist ebavõrdselt. Korraldav õiglus kohtleb aga kõiki inimesi nende voorustest või pahedest sõltumatult võrdsetena. 20 sajandi teisel poolel eksisteeris õigusfilosoofias kaks võrdselt ühekülgset lähenemist õiglusele – intuitivism ja utilitarism. Intuitivistlike ideede järgi tajuvad inimesed õigluse nõudeid intuitiivselt ning tegutsevad nö sisehäält kuulates. Nimetatud teooriast otsitakse abi, kui inimeste isiklikud arusaamad ja intuitsioonid mingi olukorra lahendamiseks on liiga hägused või vastuolulised
-monarhial (valitseb üksikisik, kelle võin kas piiramatu, piiratud või sümboolne), aga ei ole erahuve, huvi on riigi huvi 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon -valitsema peaksid filosoofid. Filossofid paremad valitsejad sest omavad tõelisi teadmisi, kui teised näevad vaid varje(koopamüüt). Demokraatlik kord halb sest inimene hakkab tahtma oma vabadustkuritarvitada. Hea monarhia, aristokraatia. Aristoteles arvas et parim valitsusvorm sõltub rahva loomusest ja voorustest. Üks ülivooruslik=monarhia eristuvad parimad= aristokraatia klassierinevusteta-politeia vaeste huvides-demokraatia 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin kuningas on Jumala poolt ametisse seatud ning tema võim on Jumala and. Seal näeme kolme rõhuasetust: kuningas vastutab ainult Jumala ees. Kuninga peaülesanne on rahu tagamine ühiskonnas. See on kuningavõimu eesmärk või põhjus, miks Jumal on ühe inimese teistest kõrgemaks seadnud.
Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon, seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe. 31 Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi) Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist võrdselt ning ebavõrdsete kohtlemist ebavõrdselt. Korraldav õiglus kohtleb aga kõiki inimesi nende voorustest või pahedest sõltumatult võrdsetena. 20 sajandi teisel poolel eksisteeris õigusfilosoofias kaks võrdselt ühekülgset lähenemist õiglusele intuitivism ja utilitarism. Intuitivistlike ideede järgi tajuvad inimesed õigluse nõudeid intuitiivselt ning tegutsevad nö sisehäält kuulates. Nimetatud teooriast otsitakse abi, kui inimeste isiklikud arusaamad ja intuitsioonid mingi olukorra lahendamiseks on liiga hägused või vastuolulised
Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astmed. Vaid see tunnetab ilu, kes elab elamisväärset elu. (Voorustest piisab õnnelikuks eluks). Arostoteles Nikomachose eetika: õnn on ,,hinge toimevime vastavalt loomutäiusele tervikuna" - tähendab oskust mõistuspäraselt toimida. Suurim hüve on oma funktsiooni teostamine parimal viisil. Inimhinge funktsioon: mõistuspärane toimimine. Seega inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. Õnn on ,,parim, kauneim, nauditavaim". ,,Igaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud. Kuid
arendada ja elada neile vastavalt. Vooruseetika tagasitulek · Briti filosoof G.E.M.Anscombe'i artikkel "Modern Moral Philosophy" (1958) kritiseeris kaasaegset moraalifilosoofiat, mille keskmes on moraaliseaduse mõiste, aga puudub seadusandja. · Kutsus üles loobuma kohustuse ja seaduste keelest ning pöörduma tagasi Aristotelese lähenemise juurde, rääkides voorustest. Moraalse kohustuse kriitika (ülevaade) · Moraalsele kohustusele tuginevad teooriad põhinevad teoloogilis- juriidilisel mudelil, mis ei kehti. Õigustamaks kohustuse-vastast teesi: · Kontseptuaalne argument · Ajalooline argument Kontseptuaalne argument · Öelda, et miski on kohustuslik, tähendab öelda, et mingi reegel, seadus või printsiip seda nõuab. · Reegel, seadus või printsiip peab olema kellegi poolt kehtestatud.
=Hakkavad jutustama lugusid =10 päeva, iga päev 10 novelli =Eeskujuks ,,1001 ööd" ja keskaegsed legendid =On kui ülistuslaul inimese kirele =Boccaccio oli kirjutamise ajal naistest heal arvamusel =100 novelli jagunevad tüüpideks -Novellid on teravmeelsetest ütlustest ja mõtetest,mis aitavad täbarast olukorrast välja -6 ja 1 päev -Novellid imepärastest voorustest, suured tunded, vankumatu armastus -Novellid saatuse imepärastest keerdkäikudest -2 ja 5 päev -Nt rikkad ja head sugulased -Lõbusad novellnaljandid st häda kõigile rumalatele ja kergeusklikele -Ei saa füüsiliselt hukka -Mõnitab -Novellid kirikutegelastest, munkadest ja nunnadest -Kirglikud, tsölibaadi rikkumine
mõistlikkust. Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon, seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe. 32. Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi) Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist võrdselt ning ebavõrdsete kohtlemist ebavõrdselt. Korraldav õiglus kohtleb aga kõiki inimesi nende voorustest või pahedest sõltumatult võrdsetena. 20. sajandi teisel poolel eksisteeris õigusfilosoofias kaks võrdselt ühekülgset lähenemist õiglusele – intuitivism ja utilitarism. Intuitivistlike ideede järgi tajuvad inimesed õigluse nõudeid intuitiivselt ning tegutsevad nö sisehäält kuulates. Nimetatud teooriast otsitakse abi, kui inimeste isiklikud arusaamad ja intuitsioonid mingi olukorra lahendamiseks on liiga hägused või vastuolulised. Utilitarismi järgi
Eeskujuks toodi antiikajast Sparta ja kaasajast Veneetsia. Segavalitsusest kasvas välja võimude lahususe idee. John Locke. Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad", 3 tüüpi võimu: seadusandlik, täidesaatev ja föderaalvõim(välisasjad). Seda arendas edasi Montesquieu. (kohtuvõim; seadusandlik ei tohi ise seadusi ellu viia, muidu türannia oht) Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus ja arusaam vürstlikest voorustest Humanistide eeskujuks Cicero "Kohustustest". Sealt voorusliku inimese ideaal 9 Põhi- e. kardinaalvoorused: 1) tarkus (prudentia); 2) kindlameelsus (fortitudo); 3) mõõdukus (temperantia); 4) õiglus (iustitia) Õiglus: 1) vältida ebaõiglust: mitte kasutada pettust ja vägivalda, mis omane loomadele (rebane ja lõvi); 2) pidada sõna honestas
" * www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos Hüve õnn Igal tegevusel on suundumus mingi hüve poole. Hüve pole siin mõistetud kitsalt eetilises tähenduses, vaid lihtsalt eesmärgina, mida üldse tahetakse saavutada. Inimese ülimaks hüveks on õnn. Mis on õnn? Voorused ja õnn Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma voorused hästi välja arendada ja elada neile vastavalt. Keskaja filosoofia voorustest Kui keskaja kristlikud filosoofid kõnelesid voorustest, siis pidasid nad silmas, et moraalne headus on sõltuvuses enda allutamisest Jumala tahtele. Voorused olid "teoloogilised voorused" nagu usk, lootus, armastus/hoolimine, kuulekus Jumalale, heategemine. Vooruseetika taasavastamine Kaasajal näeme vooruseetika uut esiletulekut, suurenev kriitika printsiibieetikate suhtes. Inglise filosoof G.E.M. Anscombe (1958) kirjutas artikli, kus kritiseeris kaasaegset
annaabi.ee 
