Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
potison
Õppematerjali autor
tähelepanu pööranud üldinimlikele omadustele ja väärtustele. Doris Kareva jagas hiljuti Kultuuri Koha konverentsil lugu sellest, kuidas teda kutsuti gümnaasiumi õpilastele rääkima voorustest kuna noored ei tea, mis need on. Meie õpetajate üks väljakutse on olla kõigi survete ja ootuste keskel eeskätt Õpetaja ja Inimene suure algustähega, mitte inimene klassi ees, kes lastele oma ainet edasi annab. Viiendaks vajab tunnistamist ka see, et koolis kehtivad samasugused turumajanduslikud printsiibid, nagu muudes valdkondades. Õpetajad ning koolijuhid on ka töötajad, kes valivad võimalusel paremaid töötingimusi; ressursid koonduvad sinna, kus need saavad paremini ära kasutatud ühelt poolt väga mõistlik ja loomulik. Teiselt poolt on see vastupidine tegelikule vajadusele, kuna täna koonduvad ressursid pigem sinna, kus kool saab koostöös koduga teha väga head tööd, mitte sinna, kus neid on
ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik. On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa vabastada laste kasvatamisest. „Inimese kasvatamine algab tema sündimisega.“ (lk107) Meil, lapsevanemail on vaja lihtsalt last tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda siiski kasvatada täisväärtuslikke inimesi. Huvitav väide on ka see, et „Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi
.................. 20 2.3 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused............................................22 3.teemaga seotud artiklid .............................................................................................25 3.2 Kas suurendame andekate laste pearaha?...........................................................25 3.3Tähelepanu andekatele........................................................................................ 26 3.4Ene Ergma: Eesti vajab kõiki oma andekaid noori............................................. 27 3.5Edu alus: olla hingelt saarlane.............................................................................29 3.6Hariduspoliitikas tuleb muuta mõtteviisi............................................................ 37 3.7Andekatest kui erivajadustega õpilastest.............................................................39 kasutatud kirjandus................................................................
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga. Iga õpetaja vajab seda raamatut ja igal õpilasel on vaja, et tema õpetajad oleksid seda lugenud.“ Sue Roffey / Lääne-Sydney Ülikool ja Londoni Ülikool Bill Rogers õpetas palju aastaid, enne kui te- „Bill on selle valdkonna autorite seas erandlik, sest ta töötab klassiruumides õpetajate kõrval, et nende tõhusat tegevust toetada ja neile eeskuju anda
on võimeline läbi töötama või uuesti tootma. (Global Footprint Network, 2011). Toetudes TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni Instituudi uuringule „Mina. Maailm. Meedia.” on välja toodud, et eestlased ei väärtusta keskkonnahoidlikku ja säästvat eluviisi (EV Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 4). Eesti 2009. aasta Inimarengu Aruandes tuuakse samas välja, et puhta looduse säilimine on avalik huvi, kuna meil kõigil on vaja elutegevuseks puhast õhku, vett ja toitu. Samavõrra on meil vaja ka keskkonda kultuuriliste ja hingeliste vajaduste rahuldamiseks. Samas tuleb arvestada sellega, et meie otsustest sõltub järeltulevate põlvede võimalus elada samaväärselt meiega. (Peterson 2009, 26, 30). Seega vajame mudeleid, mis tagaksid selle, et meie põhivara – loodus – säiliks ja tagaks elu ka meie tugevastele põlvedele. Selle saavutamise eeldus on aga omakorda
motiivide poolt käivitatud & emotsionaalne. Sigmund Freudi instinktide teooria · Freud lähtus inimese bioloogilisest loomusest, mis annab käitumisele energia (impulsi). Nende instinktide ühiseks energiaallikaks on libido, ent suund võib olla ka õppimise & tunnetuse poolt määratav. Kui instinktiga seotud energia koguneb, tekitab see inimesel pinge, mida nimetati tungiks. Olemuselt ebameeldiva tungi alandamiseks on vaja instinkti realiseerida mingil objektil, objekte otsides tehakse asendusi, mis ka alandab tungi. Instinkti objekti leidmine võib olla raskendatud kultuuriliste keeldude või piirangute tõttu. Sel juhul suunatakse tegevus asendusobjektile, kusjuures see alandab pinget ajutiselt, täieliku rahulduse pakub siiski "õige" objekt. Õnnelikuks eluks on vaja instinkte rahuldada. Neurootilisest ärevusest vabanemiseks piisab Freudi arvates lapsepõlveolukordade uuest kogemisest täiskasvanuna.
Tema jaoks on vb tähtis hoopis värviline joonis. Jätab sageli pooleli ülesanded, mida alustas. Ei kuula. Kergesti kõrvale juhitav. Raskused kontsentreerumisel õppetöös. Raskused mängulisse(õppetegevusse lülitumisel. 2. Impulsiivsus Kalduvus ilma mõtlemata reageerida. Enne teen ja siis reageerin. Lülitub ruttu ühe tegevuse juurest teise juurde. Raskused töö organiseerimisel. Vajab palju järelvalvet. Nt õpilane istub kohale, õpikut lahti ei võta. Ütlen talle kõvasti, sina ütle mulle järele, mida me nüüd tegema hakkame. Siis sina seda ka teed. ,,Enne istun, siis võtan raamatu ette." Kui saab hakkama tegemisega, siis lähed järgmise etapi juurde. (enne annad veel ka positiivse kinnituse!!!!!) Oled tubli! Nüüd lähme järgmise ülesande juurde. Siis sama asi sosistades. Siis vaikuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid