A. H. Tammsaare "Ma armastasin sakslast" essee. (1)

Tallinna Ülikool - Filoloogia - Eesti kirjandus

5 VÄGA HEA

Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)

H. Tammsaare „Ma armastasin sakslast “
Lugesin A. H. Tammsaare romaani „Ma armastasin sakslast“, mis räägib traagilisest armastusloost kahe noore inimese vahel. Antud tekst on sõnastatud peategelase Oskari pihtimusena. Tammsaare kirjutas oma teoses: „Ma olen valmis neid põrandaidki suudlema, mida see käsi küürinud.“ See eesti talupoisist Oskari lausutud fraas annab edasi väga suurt kirge ja austust teise inimese vastu. Armastatuks osutub aga balti parunipreili Erika , kes oma seisuse poolest kuulub hoopiski kõrgemasse klassi. Kas selline armastus saab olla tõeline?
Ühest küljest võib neid tundeid vaadelda kui rüütli ja daami vahelist armastust. Oskar näeb Erikas naist, kelle tasemele ta iialgi ei küündiks. Teoses toob Tammsaare nii mitmeidki võrdluseid: „Väike võib suuremat, alam ülemat armastada , mitte vastupidi. Hunt ulub kuu peale, aga kuu pole tänini ühegi hundi peale ulunud, niisugune on maailma kord.“ Undusk on oma artiklis öelnud, et lugejas võib see äratada kahtluse, et äkki ei olegi see armastus, vaid käskjanna ja orja vaheline kiindumus . Minu arvates see nii ei ole, vaid põhjus on selles, et Oskar ei olnud piisavalt julge võtmaks vastu sellist hullupöörast otsust koos oma armastatuga põgeneda. Lisaks sellele on Oskaril suur kohustus oma pere ees, kes tema koolitamiseks võlgu võttis ja nüüd maksimaalset tulemust ootab. Samuti nõuab ka armastatu vanaisa temalt elutõsidust ja püsivat töökohta, mis annaks kindlustunde tema lapselapsele. Suureks probleemiks on ka ametikoht , mis on suhteliselt ebakindel koondamiste tõttu. See kõik takistab põgenemist koos oma armastatuga. Oskari vestlus Erika vanaisaga pani teda mõistma, et see armastus on lubamatu. Armastatu vanaisa oli baltisaksa parun, kes elas minevikus, ajas, kus valitsesid kindlustunne ja traditsioonid. Ülistades minevikku ei seo teda tulevikuga mitte midagi muud, kui Erika. Vanahärra on põhimõttekindel inimene, tema arvates on noored eestlased valmis loobuma oma esiisade traditsioonidest ja jumalast. Oskar osutubki just selliseks noormeheks ning seetõttu ei ole ta nõus nende abieluga. Peale otsustavat vestlust Erika vanaisaga kerkisid Oskari peas küsimused, kuidas ta suudakski ennast ja oma armastatut üleval pidada ja samal ajal võlga tasuda. Samas pereema, keda Hindrey nimetas oma artiklis taktivaeseks, labaseks ja omaviisi heasüdamlikuks, ütles nii mitmeidki kordi , et miks ei saaks koos olla rikas naine ja vaene mees? Oskar oligi just seda meelt , et mees peaks ikkagi jõukam olema ja naist üleval pidama . Minu meelest selline jäärapäine arvamus toonitab jällegi, et Oskar ei olnud lihtsalt valmis Erikaga suhet alustama. Pereema ütles õigesti, et kui ta sedasi edasi jätkab, siis ta lõpuks jääbki üksinda. Samas kui Oskar maale pere juurde läks, tundis ta Erikast suurt puudust, isegi ta õde märkas seda. Jahiretkelt tagasi jõudes ei olnud Oskaril kaasas jänest, mille ta oleks pidanud söögilauale tooma . Ta õde mõistis, et Oskari mõtted on hoopis mujal, ta mõtleb kellestki. Oskar seevastu ütleski, et jänesed ja elu jooksevad meist mööda.
Teisest küljest võib seda armastust vaadelda kui Oskari fantaasiat. Erika ja Oskari vahekorra komplitseeritus algab sellest, et barjäär nende vahel on suhtelise iseloomuga . Erika silmis barjäär puudub, Oskar loob selle pigem oma fantaasia kui tegelikkuse abil. Erika ja Oskar lõunatavad päevast päeva koos, nad sooritavad pikki jalutuskäike pimedatel alleedel. Annus on oma artiklis öelnud, et Oskari esialgsed tähelepanekud ei osuta kuidagi Erikale kui rüütliideaalide Daamile. Näiteks toob ta esile ühe tsitaadi: „Tugeva kondiga, nagu minagi .“ Erika on algselt keegi, kes on Oskariga võrreldav, kes asub sellessamas reaalsuses , mitte kättesaamatus kauguses. Hiljem lisanduvad tugevale kondile vinniline nägu ja karedad tööinimese käed – ent need detailid kuuluvad armastuse-eelsesse aega, armastuse puhkedes pühitakse need meelest. Samas ei teki nende asmele teist, ideaalset Erikat: Oskar ei kirjuta kordagi Erika ilust või voorustest; veel enamgi , ta ei kirjuta üldse Erikast – ta kõneleb ainult oma armastusest. Oskari armastusel puudub kehaline mõõde, ta jumaldab Erikat kättesaamatust kaugusest. (Annus 2002 : 583) Minu meelest peitub selles ka oma tõde, kuna Oskar suudles ainult paar korda Erika kätt ja see oli ka ülim kehaline lähedus, mis nende suhtesse mahtus . Samuti vestlus parunihärraga, kus ta läks Erika kätt paluma, ei uskunud ta jah-sõna võimalikusesse. Oskar tahtis saada vaid kinnitust, et Erika on tema jaoks kättesaamatu.
Antud romaani saabki käsitleda kahel viisil: uskuda Oskari armastuse tõelisusesse või vaadelda seda armastust kui fantaasiat. Minu meelest ta armastus siiski oli tõeline Erika vastu, kuigi ta ei näidanud seda niivõrd välja, aga sisemiselt elas ta seda väga raskelt läbi. Probleemide rohkuse tõttu hakkas Oskar antud olukorda võtma mõistusega, mitte südamega, kuid seal see viga saigi tehtud. Ta andis liiga ruttu alla. Muidugi oli ta noor ja kogenematu, aga siiski oleks ta võinud võtta ohjad enda kätte ja koos Erikaga põgeneda. Kas või üritanud seda teha. Minu arvates oli see romaan suhteliselt kurva sisuga, kuigi kõik armastuslood ei peagi olema õnneliku lõpuga. Samas mulle meeldis see, kuidas autor oli oma tunded kirja pannud päevikulaadses vormis.
Kasutatud kirjandus:

Annus, E. Kubjas ja korporant: Armastusest ja rahvuslikust moraalist. – Looming 2002, nr. 4, lk. 576-578

Undusk, J. 2006. Armastus ja sotsioloogia. [WWW] http://www.utkk.ee/index.php/et/yritused/moodne-kirjandus?id=76 (27.12.11)

Hindrey, K. A. Eesti stiilis romaan. Tammsaare „Ma armastasin sakslast“. – Postimees 18. XI 1935, lk. 5

Tammsaare, A. H. Ma armastasin sakslast. Tallinn: Eesti Raamat. 1984

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 101 allalaadimist

A-H-Tammsaare-Ma armastasin sakslast-essee #1

A-H-Tammsaare-Ma armastasin sakslast-essee #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

101 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kris100 Õppematerjali autor

Romaani põhilise teema - Oskari armastuse analüüs. Kasutatud on ka sekundaarteoseid + enda arvamus.

tammsaare ma armastasin sakslast essee

Sarnased õppematerjalid

doc

Anton Hansen Tammsaare “Ma armastasin sakslast”

Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast" "Ma armastasin sakslast" on traagiline armastuslugu Erika ja Oskari vahel, mida minu arvates iseloomustavad kõige paremini sellised sõnad nagu klasside vahe ja välja rääkimata mõtted. Nii Oskari enese kui ka Erika kirjeldusest võib välja lugeda, et nad olid keskpärase välimusega ning üsnagi vaesel järjel inimesed. Oskar on lihtne korporandist üliõpilane, kes on õpingud rahaliste raskuste tõttu katkestanud ning töötab

Eesti kirjandus

docx

Maailmakirjanduse suured teemad lugemispaäevik

Lõpuks, kui ta enam ei suuda kannatada, otsustab ta oma armukese tappa. Pääsedes armusaarelt minema, ei leia noormees enam seda kodu, mis tal varem oli olnud. Seetõttu jääbki ta reisima. Tuglase novelli suur teema on armastuse üleküllus. Kui armastust saab liiga palju, võib see lämmatada ja muutuda vastumeelseks. Nii on elus iga asjaga. Novell kirjeldab võõrast keskkonda, mis lõpuks saab peaaegu omaks, kuid mitte täielikult. Inimesest ei saanud kunagi hiiglast. A.H. Tammsaare "Ma armastasin sakslast" Enne suure teema juurde minekut tuleks ära mainida raamatu eripärane eessõna. Tammsaare väidab, et tema pole sugugi autor, vaid viis lihtsalt ühe tundmatu noormehe käsikirja trükki ja tegi vajalikud muudatused, et noormees saakski tundmatuks jääda. Selline võte oli eesti kirjanduses midagi uut ja huvitavat. Raamatus jookseb kaks paralleelset joont, loo jutustamine ja "tundmatu noormehe" arutlused ja eneseanalüüs

Kirjandus

docx

August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp

Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu

Kirjandus

doc

Kirjanduse lõpueksam

Sündis vallaslapsena Varblas, käis kohalikus koolis. Vahetas palju elukohti, hiljem õppis Tallinnas kaubanduskoolis, Tln Kolledzi humanitaarharus (kirjutab ajalehtedes). 1933-34 sõjaväes. I teos kriminaalromaan ,,Võõrad varjud". Võtab osa paljudest kirjandusvõistlustest. 1936 ,,Semudele" ja ,,Sinine liblikas". Jätkab õpinguid Tartus geograafia + filosoofia loengud. Kuulub ,,Veljesto" korporatsiooni, jätkab kogu aeg kirjutamist. 1938 ,,Tuli ja raud" eest preemia + Tammsaare tunnustav kriitika. 1942 lõpetab ülikooli, 43 mobilisatsioon. Elab üle Tartu pommitamise, pääseb napilt surmast. Usub saatusesse ja peab seda oma teiseks võimaluseks, mille peab realiseerima. 44. aastal pageb Rootsi, elab Stockholmis ja töötab haigekassa ametnikuna. Armastatuim koht Kreeka, kuhu tahtis enne surma minna. Looming: alustab lasteraamatutega, kirjutab palju ajaloolisi romaane. Triloogia ,,Tallinna

Kirjandus

odt

11. klassi kirjanduse eksam

Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus Tähtsus: eesti keele arendamine (Aavik), kultuuri uuele tasandile viimine, noored autorid (K.J.Peterson, J

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksam

8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31

Kirjandus

doc

Tammsaare ja Gailit elulugu

A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud

Kirjandus

doc

Õpimapp - Tammsaare ja Gailit

Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord..................................................................................................

Kirjandus

Rohkem sarnaseid