tegevusalale viitavat täiendit. Tulundusühistu liikmeks saab astuda füüsiline või juriidiline isik; võib uusi liikmeid juurde võtta pärast äriregistrisse kandmist; liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjaga sätestatud korras. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus. Volinike koosolek-kui ühistul on üle 200 liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Peab olema vähemalt 20 volinikku. Koosoleku kokkukutsumise kord, korraldus määratakse põhikirjaga. Ühe voliniku võib valida mitte enam kui 50 liikme kohta. Volinikuks võib valida ühistu liikme. Kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti, on igal volinikul 1 hääl. Ühistu loetakse
Euroopa Parlamendi õigusi, mis puudutavad otseselt ka Euroopa Komisjoni, kuna parlamendi ülesandeks sai Euroopa Komisjoni koosseisu kinnitamine ja õigus taotleda komisjonilt uute seadusandlike aktide väljatöötamist. Kuna Euroopa Liidu liikmesriikide arv tõusis, tuli hakata muutma EL institutsioonilist süsteemi, mis oli algselt mõeldud kuuele riigile. Muudatused pidid tagama selle, et laienemise tõttu ei kannataks liidu efektiivsus ega demokraatlikkus. Muudatuste hulgas vähendati volinike arvu, et teha komisjoni tegevust tõhusamaks. Muudatuste jõustumiseks kirjutati 1997. aastal alla Amsterdami lepingule. 2000. aastal võeti konkreetsemalt arutlemiseks ette komisjoni suuruse ja koosseisu muutmine, kuid nendes küsimustes ei jõutud lõplikule konsensusele ning nende otsuste tegemine jäeti tulevikku. Nizza lepinguga muudeti presidendi ja volinike valimine ja lepingu jõustumise järel sai valijaks Ministrite Nõukogu, kes hakkas valima kvalifitseeritud häälteenamusega
häälte arvu muudetakse alates 1. jaanuarist 2005. Lepingule lisatud deklaratsioonis sätestati ka liidu ühine seisukoht ühinemisläbirääkimiste käigus taotlejariikidele antavate häälte arvu kindlaksmääramiseks. 2. Komisjon 2.1. Koosseis Alates 2005. aastast on komisjonis igast liikmesriigist üks volinik. Pärast 27. liikmesriigi ühinemislepingu allkirjastamist otsustab nõukogu ühehäälselt: volinike arvu; rotatsioonisüsteemi korralduse, mille puhul liikmesriike koheldakse nende kodanike liikmeks olemise järjestuse ja ametis oldava aja suhtes võrdsel alusel ning iga komisjon peab kajastama liikmesriikide demograafilist ja geograafilist mitmekesisust. 2.2. Nimetamised Komisjoni presidendi nimetab edaspidi Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega. Pärast seda, kui EP on nimetamise kinnitanud, nimetab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ja
1981-Kreeka. 1986-Hispaania ja Protugal. 1995- Soome, Rootsi, Austria. 2004- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Küpros, Malta. 2007-Bulgaaria, Rumeenia. 2013-Horvaatia. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õigusepõhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseadustesuhtes. Euroopa Komisjon- 27 volinike kolleegium. Liikmesriikidest sõltumatu. Esindab EL ühishuve. Ülesanded: poliitika kujundamine, eelnõu algatamine, EL õigusaktide täitmise järelvalve. Volinike kolleegium: president, 7 asepresidenti, 19 lihtliiget, kokku 27 volinikku. EL Nõukogu-ministrite nõukogu. Esindavad liikmesriikide huve. Ülesanded: EL õigusaktide vastuvõtmine, liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Kolm tasandit 1. ministrite
· Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Parlament Parlamendil on 3 põhilist ülesannet. · Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. · Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile. · Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi. ---Euroopa Parlamendi valivad Euroopa Liidu kodanikud ---Euroopa Parlamendil on kolm asukohta; Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg'is (Prantsusmaal). Euroopa Kohus
organid juhtimisorgan juhtimisorgan on õigus ja üldkoosolek ja puuduvad on juhatus, on aktsionäride kohustus juhatus, millel võib olla üldkoosolek, osaleda ühingu suuremate üks või mitu peavad olema juhtimises, ühingute puhul liiget, kes ei ka juhatus ja ühingulepingu- ka volinike pea olema nõukogu. ga võib anda koosolek, on osanikud, kuid Juhatuse liige juhtimisõiguse võimalik ei tohi olla ei pea olema ühele või valida ka nõukogu aktsinär ja ei mitmele nõukogu liikmed. tohi olla osanikule, UÜs
kaotamine, ülesanded, jms (loengus käsitletud teemade ulatuses). SARNASUSED ERINEVUSED EV Valitsuses kannavad vastutust mingi EL Komisjoni koosseisu kuulub 27 volinikku, aga valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit. Komisjonis volinikud. Ministrid esindavad oma riigi huve, aga volinikud Ministrite ja volinike nõunikud töötavad kogu peavad olema sõltumatud ministri/voliniku ametiaja. Sarnased ülesanded: valitsus rakendab Valitsuse istungeid protokollitakse seadusandlust, komisjon tagab korrektse õigusaktide rakendamise. Ülesandelised erinevused: EL Komisjoni pädevuses on välissuhtlus, lepingute jälgimise Tegelevad poliitika kujundamisega ja valvamine rakendamisega
1949. aasta märtsikuus umbes kümme päeva enne küüditamise algust kutsuti EK(b)P Keskkomiteesse instrueerimisele, mille viis läbi EK(b)P Keskkomitee esimene sekretär Nikolai Karotamm igasse maakonda KK poolt määratud volinikud, kellele teatati, et nad on määratud EK(b)P KK ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu volinikeks kulakute ja nõukogudevastaste elementide vabariigist väljasaatmisel. Arnold Meri ütluste järgi toimus instrueerimine suulises vormis. Volinike ülesandeks oli Meri ütluste järgi kontrollida, et küüditamine toimuks vastavalt ÜK(b)P KK ja NSVL MN ühismäärusele 1949. aasta 29. jaanuarist. Volinikud pidi aitama julgeolekuorganitel maakondades küüditamist läbi viia, kontrollima koos maakondade parteikomiteede esimeste sekretäridega küüditatavate dokumente ja veenduma, et väljasaatmisse vajadus oleks tõendatud, et nimekirjades ei oleks lohakusest, valedest arusaamadest või pahatahtlikkusest perekondi, kes tegelikult
tegevdirektor. 2. IATA sektsiooni kõrgem organ on sektsiooni üldkoosolek. 3. Sektsiooni koosseisu esitab iga IATA agent kirjalikult ühe liikme. 4. IATA sektsiooni tööd juhib sektsiooni esimees ja ETFLi tegevdirektor. 5. Sektsiooni esimees valitakse sektsiooni liikmete hulgast lihthäälteenamusega üheks aastaks. 6. Sektsiooni korralised koosolekud toimuvad mitte harvem kui kord aastas: mitte varem kui 2 kuud ning mitte hiljem kui 2 nädalat enne ETFL volinike aastakoosolekut. 7. Sektsiooni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmete üldarvust. 8. Sektsiooni koosolekut juhatab sektsiooni esimees. Esimehe äraolekul valitakse koosoleku juhataja liikmete hulgast. . 9. Sektsiooni otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Igal liikmel on koosolekul üks hääl. 10. Kui liige ei saa mingil põhjusel sektsiooni
toimuvad iga viie aasta tagant ning igal ELi kodanikul on õigus valimistel hääletada ja kandideerida, olenemata sellest, kus on tema elukoht EL. Parlamendil on kolm põhilist ülesannet. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile. Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Osa isikule võõrandamisel võib võõrandamise leping peab olema põhikirjaga ette näha teiste notariaalselt tõestatud aktsionäride ostueesõiguse Väärtpaberid Pole Aktsiatäht Pole/erandjuhtudel osatäht Juhtimisorganid Üldjuhul osanikud ja juhatus. Aktsionäride üldkoosolek, Üldkoosolek (volinike koosolek), Nõukogu peab olema, kui osakapital Nõukogu, juhatus. Nõukogu juhul, kui on üle 25000 (400 000 krooni) ja ühistu osakapital on üle 25000 juhatuses on vähem kui 3 liiget või juhatus (400 000 krooni) kui nõukogu on seda ette näinud
töötajate poolt valitud esindaja sõlmimaks kokkuleppeid tööandjaga. 2. Valimised toimuvad üldkoosoleku ajal või valimiste väljakuulutamisele järgneva 2 nädala jooksul kirjaliku hääletamise teel. 3. Kirjalikud hääled koguvad töötajatelt tööandja poolt selleks kinnitatud isikud. 4. Hääletamine on avalik. 5. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50% ettevõtte töötajatest. 6. Töökeskkonna volinike kandidaadid esitatakse ja nende kandidatuur pannakse hääletusele järgmiste allüksuste kaupa: müügiosakond, transpordiosakond, haldusosakond ja teised administratiivüksused. 7. Töökeskkonna volinik loetakse valituks, kui ta kogub 50% valimisel osalenud vastava allüksuse töötajate häältest. 8. Töötajad valivad ettevõtte igasse allüksusesse ühe töökeskkonnavoliniku. 9
aluse liidule), Maastrichti leping (tuli kasutusele nimetus Euroopa Liit), Lissaboni leping (EL sai juriidiliseks isikuks). Euroopa Parlament: Juht Martin Schulz, Seadusandlikud, järelevalve- ja eelarvealased ülesanded. Eestist: Tunne Kelam, Urmas Paet, Marju Lauristin, Kaja Kallas, Yana Toom, Indrek Tarand. Euroopa komisjon: Juht Jean-Claude Juncker. Edendab Eli ühiseid huve tehes ettepanekuid ja kontrollib õigusaktide täitmist. Volinike meeskond, 1 igast liikmesriigist. Euroopa Liidu Nõukogu: Eli poliitika kooskõlastamine ja õigusaktide vastuvõtmine. Valitsus ministrid igast liikmesriigist. Euroopa ülemkogu: Juht Donald Tusk. Määratleb Eli üldised poliitilised sihid. Valitsusjuhid, komisjoni president ja välis- ning julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa kohus: Tagab Eli õiguse ühtse tõlgendamise. 1 kohtunik ja 11 juristi igast liikmesriigist.
ö välismaailmaga. Vaikimisi võivad kõik juhatuse liikmed esindada äriühingut kõigis tehnigutes. Nende esindusõigusi võib põhikirja või muude ühingsiseste reeglitega kitsendada. Põhikirjas võib ette näha, et mingitel asjaoludel võivad juhatuse liikmed esindada äriühingut mitmekesi või ühiselt. 19. Üldkoosoleku pädevus ettevõtte juhtimisel Üldkoosoleku pädevusse kuulub: 1) põhikirja muutmine; 2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; 3) volinike valimine ja tagasikutsumine; 4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine; 6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine; 7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei
kaitseb EL-i kui terviku huve. Komisjon koostab Euroopa uute õigusaktide eelnõusid. Tema igapäevaseks tööks on EL-i poliitika arendamine ja EL-i rahaliste vahendite kasutamine ja haldamine. Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad 28 volinikku (üks igast liikmesriigist), kes määratakse ametisse 5 aastaks. Komisjoni president määrab igale volinikule konkreetse poliitikavaldkonna, mille eest volinik vastutab. Presidendi määrab ametisse Euroopa Ülemnõukogu. Kõigi volinike ja presidendi määramise peab heaks kiitma Euroopa Parlament, kellel on vajadusel õigus komisjon ka laiali saata. Euroopa Komisjon esindab ja kaitseb EL-i kui terviku huve. Ta juhib ja rakendab EL-i poliitikat järgmiselt: 1. Teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2. Haldab EL-i eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid 3. Teostab EL-i õigusaktide täitmise järelvalvet koos Euroopa Kohtuga 4
4. COREPER (alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaadlikute asetäitjadest(COREPER II) Üles:1.nõukogu töö ettevalmistamine 2.otsuste maksimaalne konsensuse saavutamine 3.koordineerida nõukogu poliitikat 4.informatsiooni vahendamine 5.väärtustada ministrite tööaega ja igas küsimuses püüda pakkuda välja võimalikke lahendusi 5. E Komisjon(Brüssel) Jean-Clause Juncker president 28 liiget 5 aastaks. Liikmed: volinike meeskond ehk kolleegium, 1 igast ELi liikmesriigist(28).Peamine eesmärk:seista hea ühisturu fektiivse toimimise ja arengu eest,selleks komisjon:1.koostab EL õigusakte ja teeb ettepanekuid nende menetlemiseks2.korraldab EL õigusaktide täitmise järelvalvet3.viib ellu EL poliitikaid ja korraldab rahvusvahelisi kaubandussuhteid4.esindab EL huve nii ühenduse piires kui ka väljaspool seda 6.EL Kohus(Luxembourg) 3 kohtuinstantsi:E Kohus, Üldkohus, Avaliku Teenistuse Kohus
veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Leping pani aluse ühisraha euro loomisele ning tutvustas nn kolme samba süsteemi - Euroopa ühendust, ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning justiits- ja siseküsimusi. Parlament võitis Maastrichti lepinguga järgmist: Suurendas oma võimu, sest tutvustati kaasotsustusmenetlust Parlament valib komisjoni presidendi Parlament sai õiguse komisjonilt paluda mingi õigusakti ettepanekut Pani volinike ja parlamendiliikmete valimised paremasse suhetesse - volinikud on ametis 5 aastat, asudes ametisse 6 kuud pärast saadikuid Parlament sai õiguse luua oma uurimiskomisjone (näiteks hiljutine LKA ebaseaduslikku tegevust uurinud ajutine komisjon) Parlament valib Euroopa ombudsmani, kes hoiab silma peal ELi administratsioonil Euroopa Keskpank peab igal aastal esitama parlamendile oma aastaaruande Parlamendiliikmed meenutavad
keda valida juhatussse Aktiivsus, ajaresurss, suhtlusoskus, strateegiline planeerimine, juriidika, finatsid, erialased teadmised, väärtushinnangute baas, kommunikatsioon 16. Erinevad ettevõtlusvormid spordiklubi moodustamiseks AS, OÜ, MTÜ 17. Palga arvutamine 18. Mis on MTÜ kõrgeim organ ja mis on tema ainupädevus ? Kõrgeim organ on üldkoosolek. Ainupädevus on põhikirja muutmine, juhatuse liikmete määramine ja tagasi kutsumine, volinike valimine ja tagasi kutsumine, juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ja esindaja määramine, majandusaasta aruande kinnitamine. 19. Projektide kirjutamine 20. Spordiklubi majandustegevuse aastaaruanne, juhatuse vastutus Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja
menetleb esimese astme kohtuotsuste apellatsioone c)III astme kohus- riigikohus(tartu) menetleb ringkonnakohtu otsuste kassatsioone, teostab põhiseaduslikkuse järelvalvet 6)Regionaalne valitsemine: Tähtsus: a)on vaja paremaks haldamiseks b)ühtlustada erinevate piirkondade majandust c)tugevdab riiki siseselt d)võimaldab parema inimeste sotsiaalse heaolu Haldusreformi vajalikkus: a)teenused ja töökohad oleksid paremini ühtlustunud, väikesed omavalitsused on jõuetud üksi hakkama saada b)volinike ja ametnike palga arvelt saaks raha kokku hoida Tsentraliseeritud a)I Keskvõim-oma eelarve ja rahva poolt valitud esindus, otsused lähtuvad keskvõimust b)II Regionaaltasand-rahvas ei saa esindajaid valida, vahendajaks ja koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel c)III Kohalik tasand-rahvas valib esinduse, oma eelarve, vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses Detsentraliseeritud a)I Keskvõim-rahvas
Kui ettepanek on täiesti valmis, pannakse see komisjoni mõne järgmise koosoleku päevakorda. Kui 27 volinikust on poolt on vähemalt 14, võetakse ettepanek vastu. Pärast seda on sellel komisjoni liikmete tingimusteta toetus. Seejärel saadetakse dokument nõukogule ja Euroopa Parlamendile läbivaatamiseks. Komisjoni suurus Liiga suur komisjon ei saa tõhusalt toimida. Praegu kuulub komisjoni üks volinik igast liikmesriigist.Kuna Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid Euroopa Liiduga, tõusis volinike arv 27ni.See arv kehtestati nõukogu ühehäälse otsusega.Pärast 27. liikmesriigi ühinemist vähendatakse järgmise komisjoni (s.o põhimõtteliselt novembris 2009 tööle asuva komisjoni) koosseisu kuuluvate volinike arvu.Lõplik arv määratakse kindlaks nõukogu otsusega.Volinikud määratakse siis rotatsiooni korras, pidades silmas, et liikmesriigid oleksid õiglaselt esindatud.Eesmärk on tagada kõikide liikmesriikide rahvastiku ja territooriumi suuruse arvessevõtmine.
heakskiit. Parlament ajendab ka uusi õigusakte vastu võtma, arutades komisjoni aastast tööplaani, avaldades arvamust, missuguseid uusi õigusakte oleks vaja, ja taotledes komisjonilt õigusaktide ettepanekute esitamist. 2. Demokraatlik järelevalve EP teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike ametissenimetamist ning tal on õigus nõuda kogu komisjoni tagasiastumist. Enne uue komisjoni ametisseasumist nimetavad ELi riikide valitsused komisjoni volinikud, kuid neid ei saa ametisse kinnitada ilma parlamendi nõusolekuta. Parlament kuulab volinikukandidaadid, k.a komisjoni tulevase presidendi ükshaaval ära ning hääletab seejärel komisjoni ametisse kinnitamise üle selle täies koosseisus.
Parlamenti kuuluvad saadikud kõigist liikmesriikidest. Parlamendil on kolm põhilist ülesannet. 1. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. 2. Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile. 3. Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi. · Euroopa Komisjon esindab Eli kui terviku huve ja on Euroopa Liidu haldusorgan. Komisjon kontrollib ühistest õigusaktidest kinnipidast, haldab Eli eelarvet ja algatav uusi õigusakte.
Tippkohtumisel arutatakse aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Euroopa Ülemkogu juhib hetkel eesistuja Herman Van Rompuy. 4.3. Euroopa Komisjon töötab samuti Brüsselis. Selle koosseisu moodustavad peadirektoraadid ja talitused. Komisjoni juhivad 28 volinikku, kelle määrab ametisse Euroopa Komisjoni president. Komisjoni meeskonnale on vajalik ka Euroopa Parlamendi nõusolek. Komisjoni tööd juhib kuni okt 2019 Jean-Claude Juncker. Volinike ametiaeg on 5 aastat. Nad vastutavad Euroopa Parlamendi ees. Euroopa Komisjon seisab terve EL huvide eest ning tema 3 peamist ülesannet on EL õigusaktide rakendamine, järelvalve ja uute õigusaktide väljatöötamine, ELi eelarve haldamine ning läbirääkimiste pidamine ELi mittekuuluvate riikidega. Euroopa Komisjoni tööd aitavad korraldada ka peadirektoraadid ja talitused. Komisjonil on esindused ka igas liikmesriigis ning paljudes teistes riikides. 5. Euroopa Parlament 5.1
juhtimisõigust teostada? Liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. MTÜ-le on kohustuslikud kaks organit selle liikmete üldkoosolek ja juhatus. Juhtimisõigust saab teostada osaledes üldkoosolekul.Üldkoosoleku pädevusse kuuluvad nt põhikirja muutmine , juhatuse liikmete määramine ja tagasi kutsumine, volinike valimine ja tagasikutsumine jne. 5. Millist käitumist peetakse raskeks juhtimisveaks? Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vajalikud elemendid on a) kohustuste rikkumine b) rikkumise süülisus (tahtlus või raske hooletus) Kuna raske juhtimisviga on juriidilisest isikust võlgniku puhul defineeritud juhtorgani
Juhtiv jõud liidu institutsiooniliss süsteemis. Teeb õigusaktide ja tegevuskavade ettepanekuid, vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest, täidab liidu eelarvet Komisjoni kuulub üks volinik igast liidu liikmesriigist Euroopa parlament Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu Teostab dem. järelvalvet kõigi liidu institutsioonide, eelkõige komisjoni üle; parlamendil on õigus avaldada komisjonile umbusaldust, mis viib volinike tagasiastumisele Jagab nõukoguga võimu eelarve üle ja võib seega mõjutada liidu kulutusi Valitakse otsestel valmistel, mis aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide dem. õiguspärasust 785 liiget Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu on EL-i peamine otsustusorgan Nõukogu võtab vastu otsuseid ( omad seadusandlikku võimu) ja kinnitab eelarve koos parlamendiga Nõukogu eesistujariigiks on kordamööda kõik liidu liikmesriigid; eesistujariik vahetub iga kuue kuu järel
Märts 1940 sõlmiti Moskvas rahu. 8) Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine 14. juuni 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu vabariigile, nõudes luba Punaarmee sissemarsiks. Leedu võttis Nõukogude Liidu tingimused vastu ja 15. Juuni 1940 Leedu okupeeriti. 16 juuni 1940 esitati samasugune ultimaatum eestile ja lätile. Mõlemad riigid nõustusid esitatud tingimustega. Seega olid Balti riigid alates 17. Juunist 1940 täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisvuse. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14.-15.juuli 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21. Juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta nõukogude liidu koosseisu. 3.-6 august 1940 liitis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Balti riigid enda koosseisu. 9) Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel 22. juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Piirilähedane Nõukogude
okupatsioon. Okupatsioonikuudel kehastas Eesti järjepidevust välisdelegatsioon, kes nägi vaeva, et saada Eesti iseseisvusele lääneriikide toetust. Novembrirevolutsiooni tulemusena sõlmis Saksamaa Antandiga 11. novembril Compiegne'i vaherahu. Saksmaa pidi enda poolt okupeeritud alad vabastama. 13. novembril anti Eesti valitsuse esindajaile üle võim Põhja- Eestis. Lõplik võimu võimu üleandmise leping tehti Saksa peavoliniku August Winnigi ja Eesti Ajutise Valitsuse volinike vahel Riias 19. novembril. Selle lepinguga tunnustas Saksamaa de facto Eesti valitsust. Nüüd kujunes noorele Eesti Vabariigile suureks ohuks idapiiri taga kogunev bolsevike vägi. Lenin tühistas varem sama aasta märtsis sõlmitud Brest- Litovski rahu ning novembri lõpul alustas Punaarmee pealetungi Eesti vastu. Vabadussõda algas 28. novembril venelaste pealetungiga Narvale, mis õnnestus viimastel ka ära vallutada. 29 novembril kuulutati välja üldmobilisatsioon
publik.ee , 17.11.2009 Oviir: euroliit vajab rohkem naisliidreid Eestigi valis oma kandidaadiks mehe - Siim Kallase - ning ka ülejäänud meedias arutlusel olnud volinikukandidaadid - näiteks Mart Laar, Allar Jõks ja Ain Seppik - olid meessoost. Oviir osales nimelt täna europarlamendi naissaadikute demonstratsioonil, mis üritas juhtida tähelepanu naiste vähesele esindatusele ELi tippjuhtide seas. Tema sõnul oli protesti eesmärk juhtida tähelepanu sellele, kuidas ELi tippjuhtide, sh volinike üle otsustatakse kinnises ringis ja suletud uste taga. «Sellised protseduurid ei ole läbipaistvad, väljendavad endise Euroopa Liidu halvemaid külgi ning ei soodusta liikmesriikide ja nende kodanike aktiivsuse kasvu ning seotust ELi institutsioonidega,» selgitas Oviir. «Samuti ei väljenda kandidaatide koosseis Euroopa mitmekesisust, sh liikmesriikide rahvastiku soolist koosseisu.» Demonstratsioonil osalenud saadikud hoiatavad samuti, et naiskandidaatide vähesus võib takistada
Balti riigid ja NSVL 1939-1941 Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.aasta juuni, mil Saksamaa sissetung Prantsusmaale oli maailmas tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maal, merelt ja õhust. 14.juunil 1940 esitas NSVL ultimaatumi Leedu vabariirigle, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning "ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamiseks. 16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum ka Eestile ja Lätile. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14-15 juulil 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21.juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsused kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta NSVL koossseisu. 3-6.augustil 1940 vormistati annekteerimine ning Balti riigid liideti NSVL koosseisu. Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine
ka nõukogu( kui algkapital on üle 400 000kr või juhatuses on alla 3 liikme) Juhatuse liige: 1. Peab olema teovõimeline isik. Ei pea olema osanik Ei või olla nõukogu liige Ei või olla pankroti võlgnik Nõukogu teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle ja planeerib OÜ tegevust. AS kõrgeim organ on aktsionäride üldkoosolek: korraline(3nädalat), erakorraline. Valitakse juhatus juhib ja esindab. TuÜ kõrgeim organ on üldkoosolek: korraline, erakorraline. Üle 200 liikme puhul volinike koosolek. Veekogu seotud kitsendused Avalikud veekogud Avalikud kasutavad veekogud Kallasrada Laevatatav veekogud 10m Teised veekogud 4m Üleujutuse korral 2m Naabriõigused Sademeservituut(orjama, teenima) reaalservituudid nõude: jalgservituut, sõiduservittut, seinaservituut hoonestusõigus. On tähtajaline õigus min 36aastat max 99aastat. Ostuees õigus. Pandiõigus. Tehingu tagamise vorm mille puhul isikul kelle kasuks on seaduste õigused .
1998; Dollery, Crase 2004; Christoffersen, Larsen 2007). Soovitakse luua sünergia ja saavutada kriitiline mass nii eelarvelisi kui ka kompetentsuse ressursse, et kujundada uusi strateegilisi arenguid. Teiseks seatakse ühinemise eesmärgiks omavalitsuste sisestruktuuri muutused. Need hõlmavad omavalitsuse sisemist integreerumist ja tasakaalu loomist erinevate toimijate vahel, kaasa arvatud kodanikuühenduste kaasamine ja võimestamine ning muutused volinike rollides, samuti volikogu ja valitsuse suhetes. Sellised strukturaalsed muutused tagavad kohaliku valitsemisvõimekuse. Paraku jätkatakse tihti uues omavalitsuses endiste valitsemisstruktuuridega ja potentsiaal, mille sisemine restruktureerimine oleks võimaldanud saavutada, jääb kasutamata. Uus suurem omavalitsus vajab hoopis teistsuguseid valitsemis- 4
8. Millist rolli täidab Euroopa Liidu Nõukogu? Põhiline EL õigusakte vastuvõttev organ 9. Mis on COREPER? EL riikide esindajate kogu 10. Mitu koosseisu on Euroopa Liidu Nõukogul? 9 koosseisu TEST 8 1. Euroopa komisjoni ülesandeks on: Õigusaktide ettepanekute tegemine ja poliitikate elluviimine 2. Euroopa komisjon. Vastutab Euroopa õigusaktide täitmise eest? 3. Euroopa Liidu laienemisel komisjoni volinike arv: Väheneb 25-le volinikule? 4. Keda esindavad Euroopa Komisjoni volinikud? On sõltumatud ametnikud 5. Kes nimetab ametisse Euroopa Komisjoni? Euroopa Nõukogu 6. Vali üks vastus. Jose Manuel Barroso 7. Kes töötavad välja Euroopa õigusaktide projektid? Peadirektoraat 8. Kes asub Euroopa Komisjon? Brüsselis ja Luksemburgis 9. Millised on Euroopa Komisjoni töökeeled? Inglise, prantsuse ja saksa keel 10. Vali üks vastus. 27 TEST 9 1
2.3 Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on täidesaatev jõud. See tähendab, et Euroopa Liitu juhib komisjon. Euroopa Komisjon vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Euroopa Komisjoni istung toimub Brüsselis, tavaliselt kolmapäeval. Komisjoni kuulub 27 liiget (üks volinikest igast liikmesriigist). Need inimesed on valitud igaüks oma liikesriigi valitsuse poolt ning nad kinnitab ametisse Euroopa Parlament. Volinike ametiaeg on viis aastat. Sageli tuleb volinikel lahendada liikesriikidevahelisi vastuolusid, mis on raske töö siis on neile tagatud poliitilinesõltumatus liikmesriigid, ei saa volinikke ametist tagandada. Ainult europarlamendil on õigus komisjon laiali saata. Oluliste otsuste vastuvõtmisel on vajalikud kõigi liikmete kohalolu. Nii tuleb volinikel sageli otsustada nende pädevusse mittekuuluvate küsimuste üle.
Tema igapäevaseks tööks on ELi poliitika rakendamine ja ELi rahaliste vahendite kasutamise haldamine. Koosseis Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Praegu on Euroopa Komisjoni presidendiks José Manuel Barroso, kelle ametiaeg algas 2010. aasta veebruaris. Presidendi määrab ametisse Euroopa Ülemkogu. Euroopa Ülemkogu määrab kokkuleppel komisjoni presidendiga ka kõik volinikud. Kõigi volinike ja presidendi määramise peab kiitma heaks Euroopa Parlament. Komisjon on vastutav Euroopa Parlamendi ees, kellel on ka õigus komisjon laiali saata. Komisjon igapäevast tööd teevad komisjoni töötajad - ametnikud, juristid, majandusspetsialistid, tõlkijad, tõlgid, sekretärid jne. Nad töötavad osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks. 7 Ülesanded Komisjon esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve
2) Liidu nii-öelda kodanikele lähemale toomine - eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reformiga pandi paika: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel · Euroopa Kohus kohtunike arv · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 1.7. Eurooopa Põhiseaduslik Leping Sõlmiti küll 2004, kuid on siiamaani jõustumata. Põhimõteliselt sooviti 3 aluslepingu asemele luua 1 lepingu. * Lihtsustamine ja läbipaistvus
210). Euroopa Komisjon Komisjon koosneb 25 volinikust: liikmesriikide kodanikud valitakse nende üldisest asjatundlikkusest lähtudes kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ei tohi võtta juhiseid valitsustelt ega muudelt asutustelt või organisatsioonidelt (EÜL art 213). Liikmesriikidest sõltumatu. Nõukogu nimetab komisjoni ametisse 5 aastakst, võimalik on ka volinike tagasivalimine Vabastamise alused parlament avaldab umbusaldust tervele komisjonile üksiku liikme tagandamine, tagasi astumine, surm, ametiaja lõpp Volinikud võivad endi seast nimetada 1 või mitu asepresidenti Euroopa Komisjon Struktuur ja bürokraatia Komisjon 25 volinikku Volinik
väärtpabereid, kuid loomulikult polnud Seetõttu “maksti” paljude välismaiste valitsus suuteline korraldama kõigi kaubasaadetiste (esmajoones tehaste tööd. Lisaks ilmus mitmelt mitmesuguse sõjavarustuse ja poolt kõikvõimalikke pretendente toiduainete) eest riigi endiste omanike, nende sugulaste, võlakohustustega. Taoline lahendus oli esindajate, volinike jne. näol. hetkel küll ainuvõimalik, kuid tõi kaasa Asutava Kogu teiseks tähtsamaks ulatusliku välisvõlgnevuse, nimelt ülesandeks põhiseaduse koostamise Ameerika Ühendriikidele, kõrval oli maareformi baltisakslased, enamik väiketalunikest Võõrandatud maad arvati riiklikku ja maatöölistest aga eestlased. maafondi. Ebatootlikud ja metsamaad
Seejärel nimetab Euroopa Ülemkogu presidendiga kooskõlastatult ülejäänud 26 voliniku kandidaadid. Kõik 27 kandidaati esitatakse ühe tervikuna ametisse kinnitamiseks Euroopa Parlamendile. Praegu on Euroopa Komisjoni president José Manuel Durão Barroso. Barroso esimene komisjon astus ametisse 2004. aasta lõpul ja alates veebruarist 2010 on ametis Barroso teine komisjon. Mõistet "Euroopa Komisjon" kasutatakse kitsamas tähenduses 28 voliniku ehk volinike kolleegiumi kohta, laiemas tähenduses aga kõigi 32 666 Euroopa Liidu ametniku kohta, kes töötavad Euroopa Komisjoni struktuuriüksustes peadirektoraatides ja talitustes. Komisjoni sisemised töökeeled ja peamised menetluskeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel. Komisjoni liikmed ja nende "kabinetid" (vahetud meeskonnad) töötavad Brüsselis Berlaymonti hoones. Euroopa keskpank Euroopa Keskpank (lühend EKP) on Euroopa Liidu institutsioon, mis
töötavad töö tervisehoiu arstid ja õed, töö hügeenikud,psüholoogid,insenerid,ergonomistid ja juristid et tagada töötajate tervise igakülgne kaitse.Töö ohutuse järelvalve organ on töö inspektsioon millel on kõigis maakondades oma all asutused.Töö inspektsioon tegutseb töö inspektorite kaudu. Töö keskkonna alase koolituse korraldamine Töö tervisehoiu ja töö ohutuse alase välja-ja täiend õppe üldine kord reguleerib töö keskkonna volinike ja töö keskkonna nõukogu liikmete töö tervisehoiu ja töö ohutus alast välja-ja täiendõppet,ning ettevõttes esmaabi andjate väljaõpet.Töö keskkonna alane koolitus jaguneb kaheks: 1.Tööandja ja tema esindajate,töö keskkonna spetsialistide,töö keskkonna volinike ja töö keskkonna nõukogu liikmete koolitamine. 2.Töötajate koolitamine. Ettevõttes toimuvad töötajate töö ohutus alased osad on järgmised: 1.Väljaõppe 2.täiendõppe 3.juhendamine 4.teadmiste kontroll 5
töökeskkonnavolinikust? 10 päeva jooksul. 38. Mitmest töötajast alates on kohustuslik moodustada ettevõttes töökeskkonnanõukogu? Töökeskkonnanõukogu moodustatakse vähemalt 50 töötajaga ettevõttes. 39. Mitme liikmeline peab olema töökeskkonnanõukogu? Vähemalt 4 liikmeline. 40. Kui pikk on töökeskkonnanõukogu volituste kehtivuse aeg? Kuni 4 aastat. 41. Millise aja jooksul peale määramist peab korraldama töökeskkonnavoliniku(volinike) töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe? Hiljemalt 2 kuud pärast määramist. 42. Millised on arvutiga töötamise tervistkahjustavad tegurid? Staatiline sundasend, mis väsitab lihaseid. Arvutiekraanil on halb mõju silmanägemisele (nt progresseeruv lühinägelikkus). 43. Millise aja jooksul peale määramist peab korraldama töökeskkonnanõukogu liikmetele töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe? Hiljemalt 2 kuud pärast määramist. 44
2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reform: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel · Euroopa Kohus kohtunike arv · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt
2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reform: EL Ministrite Nõukogu – häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) Euroopa Komisjon – volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine Euroopa Parlament – kohtade jaotus liikmesriikide vahel Euroopa Kohus – kohtunike arv Kontrollikoda (Audiitorkogu) – liikmete arv Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee – esindajate arv Euroopa Ülemkogu – toimumise koht 5 20
2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reform: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel · Euroopa Kohus kohtunike arv · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt
2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reform: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel · Euroopa Kohus kohtunike arv · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt
liikmesriigid kohaldaksid ELi õigust nõuetekohaselt. Esindab ELi rahvusvahelisel tasandil ● Esindab kõiki ELi liikmesriike rahvusvahelistes organisatsioonides, eelkõige kaubanduspoliitika ja humanitaarabi valdkonnas. ● Peab ELi nimel läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks. Koosseis Poliitilise juhtimise eest vastutab 28 volinikust (üks igast ELi liikmesriigist) koosnev kolleegium, mida juhib komisjoni president, kes jagab vastutusvaldkonnad volinike vahel. 5. Selgita Euroopa Liidu kohtusüsteemi (millistest kohtutest koosneb, kohtujuristi ülesanded jne), kohtu pädevust ja ülesandeid. Euroopa Liidu Kohus koosneb kahest kohtust: ● Euroopa Kohus – menetleb liikmesriikide kohtutelt laekunud eelotsusetaotlusi, teatavaid tühistamishagisid ja apellatsioonkaebusi; ● Üldkohus – langetab otsuseid tühistamishagide kohta, mille on esitanud üksikisikud, ettevõtjad ning teatavatel juhtudel ELi
· Administratiivaparaat: (ametnikkond) o alalised (konkursi teel) Functionnaire o ajutised (lepinguga, tähtajalised) Temporary Agent o Contract Agent o liikmesriigiametnik (saadetakse nö ,,praktikaks") Seconded National Expert o konsultandid · Komisjon koosneb erinevatest osakondadest ja talitustest. Osakondi nimetatakse peadirektoraatideks. 40. Volinike bürood e. kabinetid (põhiülesanded) · Poliitikaküsimused: büroode esindajad arutavad komisjoni koosolekus üleskerkivaid küsimusi · Poliitika presenteerimine: voliniku poliitika esitlemine avalikkusele artiklite ja kõnede kirjutamise kaudu · Huvide vahendamine: Bürood on huvigruppide surve üheks sihtpunktiks, eesmärgiga mõjutada komisjoni langetama ühte või teist otsust.
Martinov, alevivanem oli nüüdsest P. Uibo. Selle volikogu ja valitsuse suuremaks ettevõtmiseks oli ujulahoone ehitamine Verevi järve idakaldale (1929.a. kevadel), mille jaoks võeti kuni 5000 krooni laenu. Jätkati alevi planeerimist ja alevimaade laiendamist. Tehti laenu ka spordiplatsi rajamiseks. 3 Elva ujula 1934.aastal Uutel valimistel 1929. lõpus suurendati volinike arvu 1 võrra (16-le). Volikogu valis alevivanemaks N. Lelle, volikogu esimeheks sai Kr. Leesik. See alevivalitsus sai enda kätte endise Uderna postijaama maad, mis otsustati elanikele välja jagada. Kuna eelmisel aastal ehitatud ujula oli väikeseks jäänud, siis tehti juurdeehitisi, ning suurendati kabiinide arvu. Läbi viidi staadioni ehitamine, laiendati Kesk tänavat, tänavavalgustite arvu suurendati 30-ni. Lõpuks saadi kokkuleppele ka alevi piirides olevate maanteede parandamise asjus
· pikaajalised intressimäärad ei tohi olla üle 2% kõrgemad kui kolmes madalaima intressitasemega liikmesriigis. Euroopa Parlament - jagab Euroopa Liidu Nõukoguga seadusandlikku võimu. Ei saa koostada õigusaktide eelnõusid. Igal riigil on vastavalt rahavaarvule saadikuid. Ülesanded: Teeb demokraatlikku järelvalvet kõigi EL-i institutsioonide ja eelkõige komisjoni üle. Tal on õigus lükata tagasi Euroopa Komisjoni presidendi ja volinike kandidaate ning tal on õigus nõuda komisjoni tagasiastumist. Parlament jagab nõukoguga pädevust EL-i eelarve üle ja võib seega mõjutada EL-i kulutusi. Eelarvemenetluse lõpus võtab parlament eelarve vastu või lükkab selle tagasi. Euroopa Ülemkogu - langetab ELi tähtsamaid otsuseid ja määrab kindlaks liidu tegevuse üldkava. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu moodustavad liikmesriikide juhid koos Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni presidentidega
2) Institutsionaalsed ümberkorraldused panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana Institutsioonide ja otsusetegemise reform: korraldati rahvahääletus Iirimaal) · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse tagasihoidlikud, ent siiski olemas suurendamine Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine · Euroopa Kohus kohtunike arv * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine
Enamik otsuseid langetatakse pealinnas. On mõttekas tsentraliseerida kui on vaja kehtestada tugevat kontrolli / pideva kontrolli tagamine. Millised on võimu tsentraliseerimise eelised ja millised on puudused?- Tsentraliseeritud ühistute nõrgad küljed on seotud peamiselt liikmeskonna probleemidega. Kui tsentraliseeritud ühistul on suhteliselt palju liikmeid, on neil raskusi enda sidumisel tsentraliseeritud ühistuga. Kuigi liikmed hääletavad tsentraliseeritud ühistu tegevuse asjus volinike süsteemi või mingite teiste vahendite (piirkondlikud koosolekud) kaudu, tunnevad liikmed sageli, et nad on ühistu praktilisest tegevusest liiga kaugel ja ei oma võimalust piisavalt kaasa rääkida. Tsentraliseeritud süsteemide puhul on oht, et tulud jaotatakse kogu süsteemi peale ühesuguste reeglite järgi ning ei võeta arvesse mõne piirkonna liikmete suhteliselt suuremat tegevuse efektiivsust Millistes situatsioonides on avaliku sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju ? –
annaabi.ee 
