Euroopa Liit (0)

 
 
 
Euroopa Liit 
 
 
Euroopa Liit on rahvusvaheline demokraatlike riikide ühendus, kus tehakse koostööd 
inimeste elujärje ja elukeskkonna parandamiseks. EL-i kuulub 28 liikmesriiki: 
 
1.  Austria 
2.  Belgia 
3.   Bulgaaria  
4.  Eesti 
5.   Hispaania  
6.   Holland  
7.   Horvaatia  
8.  Itaalia 
9.   Iirimaa  
10. Kreeka 
11. Küpros 
12. Leedu 
13.  Luksemburg  
14. Läti 
15. Malta 
16. Poola 
17. Portugal 
18. Prantsusmaa 
19. Rootsi 
20.  Rumeenia  
21. Saksamaa 
22.  Slovakkia  
23.  Sloveenia  
24. Soome 
25.  Suurbritannia  
26. Taani 
27. Tšehhi 
28. Ungari 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 
1951. aastal ning  Rooma  Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, 
Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa 
Liit 1992. aastal Maastrichti  lepinguga. 
 
Kopenhaageni kriteeriumid 
 
Pärast endistelt kommunistliku bloki riikidelt ühinemistaotluste saamist 1993. aastal, 
kehtestas Euroopa Liit 3 tingimust, mida kanditaatriigid Euroopa Liiduga liitumiseks 
peavad täitma: 
 
·  Stabiilsed  institutsioonid , mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste 
järgimise ja rahvusvähemuste kaitse 
·  Toimiv  turumajandus ning võime tulla toime liidu turul valitseva 
konkurentsiga 
·  Võime täita Euroopa Liidu liikmeksolekust tulenevaid kohustusi, 
sealhulgas EL-i eesmärkide järgimisele kaasa aitamine . Kanditaatriikidel 
peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja 
haldama Euroopa Liidu õigustikku. 
 
Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad on: 
 
·   Siseturg  ja ühtne  valuuta  
·  Ühine põllumajanduspoliitika 
·  Regionaalpoliitika 
·   Energeetika ja keskkonnapoliitika 
·   Justiits - ja siseküsimused 
·  Ühine välis- ja julgeolekupoliitika  
 
 
Euroopa Liidu juhtimine 
 
Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab 
liikmesriike), Euroopa  Parlament  (esindab  kodanikke ) ja Euroopa  Komisjon  
(liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, mis seisab 
Euroopa ühishuvide eest). 
 
Teised institutsioonid: Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, 
Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, 
Euroopa  Ombudsman  
 
Euroopa Liidu Nõukogu koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja 
võtab vastu ühiseid seaduseid. Nõukogu istungitest võtavad osa kõikide liikmesriikide 
valitsuste esindajad. Kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist 
nimetatakse Euroopa Ülemkoguks ehk EL-i tippkohtumisteks. 
 
 
 
 
Euroopa julgeolek 
 
OSCE  – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon sai alguse diplomaatilise 
konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning 1994. aastal muutus 
rahvusvaheliseks organisatsiooniks. Kuni 1995. aastani  kandis organisatsioon nime 
Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents (CSCE). 
 
OSCE eesmärgiks on ennetada konflikte, ohjata  kriise ja aidata kaasa konfliktijärgsele 
sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. 
 
WEU – Lääne-Euroopa liit 1955. a. Liikmed: Belgia, Suurbritannia,  Luxembourg , 
Prantsusmaa (algselt). Liit loodi kaitsealaseks koostööks: ühtse sõjapoliitika 
väljakujunemine, vastastikuse abi andmine agressiooni korral. See peaks olema NATO ja 
EL-i vaheliseks sillaks. 
 
Loode-Euroopa korpus - ~ 4000 mehega sõjaväeüksus, mis loodi liitlaste abistamiseks ja 
humanitaarabi andmiseks . 
 
NATO – loodi 1949. a. 4.  aprillil Lääne-Euroopa kaitseks kommunismiohu eest. Kõige 
olulisem liige on USA. 
NATO eesmärk on elada rahus rahvaste ja valitsustega, kaitsta kultuuri ja säilitada 
julgeolek. 
1952. aastal võeti NATOsse Kreeka ja Türgi. 
1955. aastal võeti liikmeks ka Saksa- Liitvabariik  (põhjuseks Korea sõda). 
1967. aastal jõudis maailm pingelõdvenemiseni – toimus Helsingi lõppakt, mis puudutas 
tervet Euroopat. 
Märksõnad: Inimõigused ja rahumeelne  probleemide lahendamine. 
Helsingi grupid – vabatahtlike rühmad, kes jälgisid inimõiguste olukorda. 
 
NACC – Põhja-Atlandi Koostöö Nõukogu – rahuvalveoperatsioonid kriisipiirkondades, 
kus konflikt on lõppenud. 
 
NATO rahupartnerluse programm – suunatud usalduse loomisele NATO ja teiste 
Euroopa riikide vahel. Sinna kaasati ka Nõukogude Liidu riigid. 
 
1999. aastal võeti Euroopa Liitu Poola, Ungari ja Tšehhi. Eesti liitus EL-iga 2004. aastal. 
 
Euroopa Liidu eelarve 
 
Euroopa Liidu eelarveraha kasutatakse väga erinevaks otstarbeks, näiteks elatustaseme 
tõstmiseks vaesemates piirkondades ja toiduohutuse tagamiseks.  
 
Euroopa Liidul on mitmeid tuluallikaid. Euroopa Liit ei sõltu ainult liikmesriikide 
panustest, vaid omab ka eraldi tuluallikaid nagu väljaspoolt EL-i sissetoodavatele 
kaupadele kehtestatud imporditollimaksud ja osa liikmesriikides kogutavast 
käibemaksust. 
´ 
Euroopa Liidu Põllumajanduspoliitika 
 
Ühine Põllumajanduspoliitika (ÜPP) oli esimene ühine Euroopa poliitika, mis võeti vastu 
Rooma leppega 1958. aastal. 
 
Euroopa Ühise Põllumajanduspoliitika eesmärk on kindlustada piisav heaolu 
põllumajandussektoris töötavatele inimestele ja mõõdukad põllumajandustoodete 
hinnad tarbijatele. Põllumajanduspoliitika, mis tagab maailmaturu hindadest kõrgemad 
hinnad ühisel põllumajandustoodete siseturul, vastutab hinnatoetussüsteemide eest ja 
jagab  toetusi. Kõrgemad hinnad on konkurentsivõimelised, sest imporditud 
põllumajandustoodetele kehtestatakse tollimaks ja lõivud. Euroopa Liidu 
ekspordifirmad saavad ekspordihüvitist ühisest Euroopa Liidu eelarvest, kui nad 
müüvad põllumajandustooteid väljaspool Euroopa Liitu. 
Viimasel ajal püütakse EL-i põllumajandust muuta ka rohkem keskkonnasõbralikumaks 
ja sotsiaalpoliitikale suunatumaks. 
 
Euroopa  Komisjon  
 
Euroopa komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja 
kaitseb EL-i kui terviku huve. Komisjon koostab Euroopa uute õigusaktide eelnõusid. 
Tema igapäevaseks tööks on EL-i poliitika arendamine ja EL-i rahaliste vahendite 
kasutamine ja haldamine. 
 
Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad 28 volinikku (üks igast liikmesriigist), kes 
määratakse ametisse 5 aastaks. Komisjoni  president määrab igale volinikule konkreetse 
poliitikavaldkonna, mille eest volinik  vastutab. Presidendi määrab ametisse Euroopa 
Ülemnõukogu. 
 
Kõigi volinike ja presidendi määramise peab heaks kiitma Euroopa Parlament, kellel on 
vajadusel õigus komisjon ka laiali saata. 
 
Euroopa Komisjon esindab ja kaitseb EL-i kui terviku huve. Ta juhib ja rakendab EL-i 
poliitikat järgmiselt: 
 
1.  Teeb õigusaktide ettepanekuid  Euroopa Parlamendile ja nõukogule 
2.  Haldab EL-i eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid 
3.   Teostab  EL-i õigusaktide täitmise järelvalvet koos Euroopa Kohtuga 
4.  Esindab ELi rahvusvaheliselt, pidades näiteks läbirääkimisi EL-i ja kolmandate 
riikide vaheliste  kokkulepete üle 
 
Euroopa komisjon asub Brüsselis ja Luxembourgis ning tal on esindused kõikjal EL-i 
liikmesriikides ja delegatsioonid teiste maailma riikide pealinnades. 
 
Euroopa Liidu poliitika 
 
Euroopa Liidu aluseks on kolm põhilist poliitvaldkonda, mida nimetatakse ka kolmeks 
sambaks: 
 
1.  Majandusalased tegevused – see hõlmab enamikku ühispoliitikast, kus 
langetatakse otsuseid ühenduse meetodil ja milles osalevad komisjon, parlament 
ja nõukogu. Siia alla kvalifitseerub: ühisturu kindlustamine ja ühtne 
põllumajanduspoliitika ning arendamine; tarbijakaitse , sotsiaalvaldkond, 
institutsioonid jne. 
2.  Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – otsuseid langetab vaid nõukogu 
3.  Sisekorraküsimused – otsused võetakse vastu  konsensuse põhimõttel. Näiteks 
immigratsiooniküsimused. 
 
 
MÕISTED: 
 
·  Eesmärkhind – sellest ei või hinnad kallimaks minna  
·  Sekkumishind – põllumeeste miinimumtulu 
·  Ombudsman – riikide lepitaja