1949. aasta märtsiküüditamine (3)

Sarnased õppematerjalid

60

docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

etendasid   veel   ideoloogiasekretär   (kuni   1951 komissariaatide   volinikud,   lisaks   mitme­ propaganda­   ja   agitatsiooni­)   ning   põlluma­ sugused   erikomiteed.   1944.   aastal   laiendati jandussekretär. liiduvabariikide   “õigusi”   välissuhtluse   ja   rii­ EKP   Keskkomitee   esimese   sekretäri   või­ gikaitse   vallas.   1944.   aasta   veebruaris   võttis mupiirid   olid   ahtad.   Tema   tegevus   oli   range Nõukogude   Liidu   Ülemnõukogu   Presiidium kontrolli all ja kõik olulisemad otsused tuli alati vastu   seadused,   millega   liiduvabariikides Moskvaga kooskõlastada. Kuid paljude otsuste moodustati   riigikaitse   ja   välisasjade   rahva­ lahendus sõltus siiski ka kohalikust juhist, tema komissariaadid

Eesti ajalugu

3

doc

Küüditamine

Juuniküüditamine Juuniküüditamine toimus 1941. aasta juunis. See pandi toime Nõugokude Liidu poolt ja selle käigus aeti oma kodudest välja ja viidi teistesse piirkondadesse üle 100 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Juuniküüditamine Eestis Ettevalmistused NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee võtsid 1941. aastal 14. mail vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas ,,Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta

Riigikaitse

11

wps

Küüditamine

Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati.

Ajalugu

7

odt

Eesti Nõukogude võimu all

Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu alla pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin (hiljem Johannes Käbin), kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Äärmine rahuolematus valitsuse repressioonipoliitikaga väljendus metsavendade väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 1944­1953. Ka linnades tekkisid mitmed

Ajalugu

8

docx

Eesti NSV (ENSV)

30 rajooni 24. jaanuar 1957. aastal likvideeriti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 13 rajooni 37-st 1962 aastal Pärnu rajoon 15.12.1964 Kohtla-Järve rajoon Maakond ja vald ------1950.a rajoniseerimine----> Rajoon ja külanõukogu STALINI AEG_______________________________________________________________ 21. juunil seati Eestis ametisse Johannes Varese valitsus, sellega oli toimunud ka juunipööre. Peagi toimusid 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus nõukogudemeelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. Juulis nimetati Eesti Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja Varese valitsus palus Eestit Nõukogude Liiduga liita; see toimus 6. augustil, mil Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Varese palve rahuldas. Vastavalt Saksa-Nõukogude leppele algas septembrist ka baltisakslaste ümberasumine Saksamaale ehk Umsiedlung, mis kestis vaheaegadega kuni 1941. aasta suveni, mil Saksamaa Eesti NSV vallutas.

Ajalugu

66

docx

Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus

 Pärast 1944 – algul suur rahvastiku vähenemine: sakslaste ja rootslaste lahkumine, sõjakaotused, pagenenud, seejärel immigratsioon Nlist (nn mehaaniline iive). Senisest kiirem linnastumine.  Pärast 1991 – sisserände lõpp, väikese osa venekeelsete lahkumine, loomuliku iibe jätkuv langus Ühiskond ja kultuur  20. sajandi alguses – Noor-Eesti liikumine, haiduse, eestluse ja sotsiaalse õigluse küsimused, 1905. Aasta revolutsioon   Pärast 1920 – ühiskonna moderniseerumine igal rindel, läände reformi ideede ülevõtmine (nt maareform, sotsiaalhoolekanne, naiste roll); samas ka reaktsioon: „Rahvuse edendamine“ 1930ndatel  Pärast 1944 – ühiskonna rikkuse märksa radikaalsem ümbermängimine, tsensuur, samas osalt teatud ideede edasikestmine (haridus jne), eriti 1960ndatel uus

Eesti ajalugu

17

doc

Nõukogude eesti

Nõukogude eesti Tartu Kivilinna gümnaasium Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 1940­1941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940

Ajalugu

34

docx

Zetterberg, lk 520-545 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

varahommikul. Samal päeval, 22. septembril, kogunes suurem osa ministritest Läänemaale Puise randa ootama mootorpaati, millega Rootsi pääseda. Paat hilines ja ootajad sattusid Punaarmee kätte ning nad kas küüditati Siberisse või hukati. Tiefi arreteerisid nõukogulased alles oktoobris ja ta mõisteti kümneks aastaks vangi. Surmahaigel Uluotsal seevastu õnnestus 21. septembril Rocca ai Mare rannast mootorpaadiga Rootsi põgeneda. Ta suri Stockholmis maovähki juba 1945. aasta jaanuaris. Rootsi pääsenud Tiefi valitsuse liikmed otsustasid Uluotsa surmale eelnenud päeval, et Eesti presidendi kohuseid täitva peaministri Praegusest Kuressaarest 20 kilomeetrit edelasse jääval Tehumardil Saaremaal peeti 1944. aasta 8.-9. oktoobri ööl verine lahing edasitungivate Nõukogude sõdurite ja taganevate sakslaste vahel. Selle mälestuseks püstitati 1967. aastal Nõukogude Eesti üks silmapaistvamaid monumente, 21 meetri kõrgune sammas, mis on pühen datud

Eesti ajalugu

Meedia

Kommentaarid (3)