Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa Liit. Eksam 2016 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida peab tegema EUriik määruse puhul?
  • Mis riikides on euro?
1.E Parlament
Martin Schulz president
751 liikmeid/üles:1.näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud
2. E Ülemkogu(Brüssel)
Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a
ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid .
3. EL Nõukogu(Brüssel)
Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E. Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega tagatakse nõukogu enda poolt vastu võetud õigusaktide läbiviimine-rakendamine.
4. COREPER
(alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaadlikute asetäitjadest(COREPER II)
Üles:1.nõukogu töö ettevalmistamine 2.otsuste maksimaalne konsensuse saavutamine 3.koordineerida nõukogu poliitikat 4.informatsiooni vahendamine 5.väärtustada ministrite tööaega ja igas küsimuses püüda pakkuda välja võimalikke lahendusi
5. E Komisjon (Brüssel)
Jean-Clause Juncker president
28 liiget 5 aastaks.
Liikmed: volinike meeskond ehk kolleegium , 1 igast ELi liikmesriigist(28).Peamine eesmärk:seista hea ühisturu fektiivse toimimise ja arengu eest,selleks komisjon:1.koostab EL õigusakte ja teeb ettepanekuid nende menetlemiseks2.korraldab EL õigusaktide täitmise järelvalvet3.viib ellu EL poliitikaid ja korraldab rahvusvahelisi kaubandussuhteid4.esindab EL huve nii ühenduse piires kui ka väljaspool seda
6.EL Kohus(Luxembourg)
3 kohtuinstantsi:E Kohus, Üldkohus, Avaliku Teenistuse Kohus.1 kohtunik igast ELi liikmesriigist(28 kokku) ja 11 kohtujuristi. Üles: 1.tagada ELi õiguse ühesugune tõlgendamine ja kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides;2.tagada, et riigid ja ELi institutsioonid järgiksid ELi õigust.
7. E Keskpank ( Frankfurt )
Liikmed: EKP president(Mario Draghi), asepresident ning kõigi ELi liikmesriikide keskpankade juhid.Üles: hallata eurot, säilitada hinnad stabiilsena ning suunata ELi majandus- ja rahapoliitikat.
8. E k/koda(Luxembourg)
Vítor Manuel da Silva Caldeira president
1 igast ELi liikmesriigist(28 liiget).Üles:kontrollida EL kõikitulusid ja kulusid
9. Põllumaj.poliitika
Eesm:1.suurendada põllumaj.tootlikkust2.stabiliseerida turud3.tagada tarbijatele mõistlikkud hinnad4.garanteerida õiglane elustandard põllumaj.tegelejatele5. garant .toiduainetega isevarustamine
Turukorr.põhikat:1.garanteeritud hinnad ja turukaitse ( riis ,suhkur,piim,teravili)2.hinnatoetused ja otsetoetused(teravili,oliiviõli)3.otsetoetused(lina, puuvili ,õliseemned)4.turukaitse ja eksporditotused( kanaliha ,munad)5.turukaitse(teatud puu/ juurviljad )
Hinnad:1.eesmärkhind- hinnatase ,millest kõrgemalep/mtoodete hinnad Elsiseturul tõusta ei tohi2.näithind-mida soovitakse turgudel näha3.künnishind-minimaalne hind,millega võib toodangut ELi importida4.sekkumishind-minimaalne tulu,mille EL garanteerib oma põllumeestele nende toodetud saaduste eest.
1994 keelati ekspordisubsiidiumide maksmine
10. Reg.poliitika
Eesm:1.toetada mahajäänud piirkondi2.võtta kasutusele rakendamata ressurse3.vältida inimeste liikumist maalt linna4.suurendada majanduskasvu.Reg.pol toimib läbi sihtalade süsteemi:sihtala1-SKP on alla 75% Eli keskmisest,s2 alad,kus majanduslik langus on tingitud struktuurilistest raskustest,s3 keskendub töökohtade loomise algatusele ja programmidele kõigis piirkondades,mis ei kuulu s1 alla
11. Konkur.poliitika
K/poliitika peamised valdkonnad on:
monopolide ja kartellide vastane võitlus,ühinemiste kontroll,turu liberaliseerimine,riigiabi
12.Eelarve poliitika
Finantsperspektiiv:eelarve suurus 2014-2020a on 960mljr€.Kokkulepe aitab Ellareneda ja uuendadapoliitikaid,säilitada Elikonkurentsivõimet maailmas,samuti aitab Eli uutel liikmesriikidel jõuda järele vanade liikmesriikide elatustasemele.
13. Neli põhivabadust
1.isikute/kaupade/teenuste/kapitali vaba liikumine
14. Euroopa Üh.õigusaktid
1957a Rooma leping.Lepingu alusel tulid Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia -ühendus
15.Mida peab tegema EUriik määruse puhul?
määrust tuleb kohaldada vahetult ja muutmata kujul.
16.Mastrichti kriteriumid
•Riigi eelarve puudujääk peab olema alla kui 3% SKPst. Riigivõlg peab olema väiksem kui 60% SKPst.
•Rahvuslik valuuta ei tohi olla viimase 2 aasta joksul devalveeritud
Inflatsioonimäär ei tohi erineda kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsioonimäärade keskmisest rohkem kui 1,5% võrra.
•Pikaajaline intressimäär ei tohi erineda kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi intressimäärade keskmisest rohkem kui 2% võrra.
17. Eurot ei kasuta:
Rootsi,Poola, Tšehhi , Bulgaaria , Horvaatia , Rumeenia ,Ungari, Ühendkuningriik ,Taani
18.Mis riikides on euro?
1.05.14 Eest, Läti, Leedu, Malta, Küprus
19. 1.12.2009
20. Kopenh.kriteeriumid
Poliitilised:demokraatiat,õigusriiki,inimõigusi ning vähemuste austamist tagavate institutsioonide olemasolu.
Majanduslikud:toimiva turumajanduse olemasolu
Õiguslikud:acquise´communautaire.Kandidaatriik peab olema valmis täitma liikmesusest tulenavaid kohustusi.
21.Acquis Comunautaire ülevõtmine ja rakendamine(kandidaatriik peab olema valmis täitma liikmesusest tulenavaid kohustusi)
22. Schengeni leping
Prantsusmaa, Belgia, Madalmaad, Luxembourg ja Saksamaa.1985a sõlmitud leping kaotas ühinenud riikide piiridel regulaarse passikontrolli;ka Norra, Island ,Šveits ja Lichtenstein. kuuluvad ka,va Iirimaa ja Suurbritania
23. Lissobni strateegia
Euroopa 2020 (liht muutus nimetus)Euroopa majanduskasvu strateegia
24. Lissaboni leping
13.12.07 27 liikmesriiki kirjutasid alla lepingu, mis jõustus 1.12.09
1.laiendab valdkondade hulka,kus EP jagab õigusloometööd ministrite nõukoguga2. pädevuse jagamist ja ministrite nõukogu vahel nietatakse kaasotsustusmeenetluseks3.kaasotsustamisest on saanud nn“seadusandlik tavamenetlus“,mis laieneb uutesse poliitikavaldkondadesse-vabadus,turvalisusõigus4.sel viisil laienevad EP seadusandlikud volitused5.suurem roll EL eelarve heakskiitmisel
25. Kvalifitseeritud häälteenamus
Saavutamiseks on vaja, et poolt hääletaks 55% liikmesriikidest(praktikas tähendab see 16 liikmesriiki 28st), kes esindavad vähemalt 65% liidu kogurahvastikust
26.Euroopa Stab.mehanis
Alaline päästemehhanism ESM on oluline instrum,mis kasutatakse kriisi ajal,kuna ajutine p/m EFSF ei rahuldanud ei ootuse ega vajadusi. Eesmärk on vältida,et kriisikogemusenam ei korduks
27.Euroopa Fin.Stab.Fond
Ajutine fond,mis laenab raha oma võlakirjade emissioonidega fin.turgudelt ja annab need vahendid edasi abivajajatele liikmesriikidele(vaese riikide toetamine )
28. EL kuuluvad riigid
Asutajad : Belgia,Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa (1.01.58),Taani,Ühenkuningriik,Iirimaa(1.01.73),Kreeka1.01.81, Portugal , Hispaania (1.01.86),Austria,Soome,Rootsi(95), Sloveenia , Slovakkia ,Ungari, Tsehhi ,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Malta,Küpros(1.05.04),Bulgaaria,Rumeenia(1.01.07),Horvaatia(1.07.13)
29.E Söe-ja Ter. Asutajad
Belgia,Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa
30. Eesti tee EL
1.05.2004/1995a E esitas taotluse/12.06.95 E kirjutas alla assotsioonilepingud /13.12.97 EL Nõukogu otsustas alustada läbirääkim. 1998a ametlikud läbirääkimised/13.12.2002 lõppesid läbirääkimised/ 16.04.2003 allkirjastati liitumisleping/14.09.2003 toimus rahvahääletus.Euro Eestis al 1.1.11
Euroopa Liit-Eksam 2016 #1 Euroopa Liit-Eksam 2016 #2 Euroopa Liit-Eksam 2016 #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anna Ruus Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Rahvusvahelised organisatsioonid
60
pptx

Rahvusvahelised organisatsioonid

• NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu alliansi ründamist (Põhja-Atlandi lepingu art. 5). • Eesti on osalenud sõjaväelistes operatsioonides: Bosnia ja Hertsegoviinas; Kosovo, Afganistan, Iraak. • Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005 a.-st. • Kokku on erinevatel sõjaväelistel ja rahuvalve missioonidel osalenud 2000 Eesti sõjaväelast. Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon OSCE • Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon OSCE asutati 1975. aastal. • Asukoht: Viin • OSCE liikmete hulka kuulub 53 riiki, alates 1992. aastast kuulub sinna ka Eesti. • OSCE eesmärgid: • konfliktide ennetamine, • kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll • kaasaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele.

Ühiskond
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused
28
doc

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud

Euroopa liidu põhikursus
Euroopa Liidu kesktaseme institutsioonid ja eelarve
8
doc

Euroopa Liidu kesktaseme institutsioonid ja eelarve

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS 2. seminari kodutöö Helena Ilves (AJ-11) I Euroopa Komisjoni olemus ja tegevus Komisjoni kuulub kitsamas tähenduses 27 volinikku (üks igast liikmesriigist).Euroopa Komisjon koosneb Euroopa Liidu ametnikest, kes vähemalt teoorias on erapooletud ja oma ala asjatundjad. Liikmed e volinikud ei esinda mitte oma riiki, vaid peavad olema täiesti sõltumatud (praktikas aga teatud määral esindavad!). Iga volinik vastutab talle eraldatud poliitikavaldkonna eest. Komisjon on kui EL täidesaatev võim: tegeleb poliitika rakendamisega, reeglite kehtestamisega, liikmesriikide poliitika kontrollimisega, eelarve täitmise jälgimisega. Euroopa Komisjoni tasandid: Peadirektoraadid

Euroopa liidu põhikursus
Euroopa Liidu institutsioonid
35
ppt

Euroopa Liidu institutsioonid

Institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Parlament Euroopa Parlament koosneb 732 saadikust, kes valitud otsestel ja üldistel valimistel esindavad liikmesriikide kodanikke valimisperiood kestab 5 aastat (EÜL art 190 lg 1 ja 3). Parlamendikohtade arv on liikmesriikide vahel vastavalt kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele ära jagatud, seejuures ei ole ükski riik esindatud vähem kui 5 liikmega ning ükski rohkem kui 99 liikmega.

Euroopa liit
Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud-EL-idalaienemine- Eesti integratsioon Euroopa Liitu-EL õiguslikud alused
17
docx

Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL „idalaienemine“, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused

KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse

Riigiõpetus
Euroopa Liit vastused KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009
50
doc

Euroopa Liit vastused KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

Ühiskond
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009
24
doc

Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

Euroopa liit
Euroopa Liidu vastused
24
doc

Euroopa Liidu vastused

KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

Euroopa liidu põhikursus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun