Ühiskond - välispoliitika) (0)

Q: Mida tähendab rahvusvaheline kokkulepe?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskond - välispoliitika)

Q: Mis vahe õiglasel ja ebaõiglasel sõjal?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskond - välispoliitika)

Keskkool - Ühiskond - Ühiskond

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida tähendab rahvusvaheline kokkulepe?
Mis vahe õiglasel ja ebaõiglasel sõjal?

Mida tähendab rahvusvaheline kokkulepe? Too näiteid ajaloost.

Rahvusvaheline kokkulepe on riikide vaheline kokkulepe millega tagatakse rahvusvaheline õigus. Nt: Washingtoni leping, ÜRO mereõiguse konvensioon.

Nimeta rahv.vahel. poliitika osapooled

Parlament kinnitab rahvusvahelisi lepinguid. Välispoliitika eest vastutab välisministeerium ja välisesindused. Riigipea on maa kõrgeim esindaja. Kui riigipea on valitsusjuht, siis juhib ka välispoliitikat.

Unipolaarne- üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib . Usa pärast II MS.
Bipolaarne-Kaks domineerivad teiste üle olles samal üksteisega konkureerides. Külma sõja ajal USA ja NSVL .
Multipolaarne- mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. Tänapäeva maailm.

Mis on rahvusvaheline leping ja loetle sellega kaasnevad toimingud.Too näiteid Eesti ajaloost ja selgita rahv.vahel. lepingute vajalikkust Eesti jaoks.

Rahvusvaheline leping on rahvusvaheline kokkulepe, mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega. Rahvusvahelise lepingu sõlmimisele eelneb läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, allkirjastamine, raifitseerimine, jõustumine ja täitmine. Näiteks Eesti ühines 2004 NATO -ga, mis tagab meile sõjalise kindluse.

Mille poolest erineb rahvusvahelises suhtluses riikides kehtiva võimu de fakto ja de jure tunnustamine?

De fakto- aksepteeritakse uut valistust või reziimi . De jure- tunnustatakse iseseisvat riiki ja täieõiguslikku rahvusvahelist suhtlus partnerit.

Diplomaatia, diplomaatilised esindused ja nende ülesanded. Miks on vajalik diplomaatiline puutumatus? Kas see on õigustatud?

Diplomaatia on riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute vaheline suhtlemine. Diplomaatilised esindused on välismaal asuvad riikide esindused. Nende ülesanded on riigi esindamine , oma riigi huvide kaitsemine, asukohamaa uurimine ja oma heaks kasutamine. Diplomaatiline puutumatus on vajalik, et kindlustada diplomaadi ohutus ja kindlustunne asumaal. Enamus ajast on see õigustatud kuna isegi kui diplomaat sooritab kuriteo, siis saadetakse ta asumaalt välja ja tema üle mõistetakse kohut oma riigis.

ÜRO- loodi 26.06.1945 San Franciscos. Eesti liitus 1991. Riikidevaheliste probleemide lahendamine ja rahu tagamine. Tegeleb algfaasis maailma probleemidega. Igast liikmesriigist üks esindaja.
Euroopa Nõukogu- 5.05.1949 Londonis, Eesti liitus 1993. Euroopa riikide vahel parem üksteisemõistmine ja õiguste tagamine. Kindlustab Eesti ja teiste Euroopa riikide vahelise mõistmise. Valitsus ministrid igast riigist.
Euroopa Liit- asutati 1951. Eesti liitus 2004. Majandus ja poliitiline ühendus. Euroopa poliitika ja majanduse soodustamine. Eesti jaoks majandust arendav ja poliitiliselt kasulik. Eurroopa Parlamendi president - Martin Schulz . Euroopa Ülemkogu eesistuja. Donald Tusk . Euroopa Komisjoni president. Jean- Claude Juncker.
NATO- loodi 4.04.1949 Washingtoni lepinguga. Eesti liitus 2004. Sõjaline allianss. Liikmesriikidele vajadusel sõjalise abi osutamine. Sõjalise kindlustunde tagab Eestile. Juht Jens Stoltenberg.
OSCE - 1975 Helsingis . Eesti liitus 1992. Relvastuskontroll, inimõigused, keskkonnakaitse . Eesmärk kriise ohjata, konflikte ennetada. Tagab maailma rahu ja ka Eesti rahu. Peasekretär Lamberto Zannier.
OECD - 1961. Eesti liitus 2010. Majanduse uurimine ja juhtimine. Lahendada keskkonna, majanduse ja sotsiaal probleeme. Angel Gurria
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus , mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda.
Keskkonnaprobleemid: kõrbestumine, vee puudus, liikide mitmekesisuse vähenemine, erosioon , kliimasoojenemine.
Sotsiaalprobleemid : vaesus , nälg , terrorism, sõda, inimkaubandus, rahvatiku kiire kasv.
Kyoto protokoll - rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel.
Humanitaarõigus-rahvusvaheliste õigusnormide ja –põhimõtete kogum, mille eesmärk on vähendada sõjast tulenevaid kahjusi ja kannatusi.
Genfi konventsioon - reguleerib sõdivate poolte suhteid ja kaitseb tsiviilelanikkonda.
Kübersõda- võitlus küberruumis. Eesmärk saada kahjustavat infot või moonutada infot.
Infosõda- psühholoogiline mõjutamine. Vastase elanikkonna manipuleerimine infoga .

Mis vahe õiglasel ja ebaõiglasel sõjal? Too näiteid.

Õiglane sõda on enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse eest. Ebaõiglane sõda on sõda võimu, territooriumi ja vara saavutamiseks. Näiteks Eesti Vabadussõda oli õiglane sõda.
Euroopa liidu aluslepingud - Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (pani aluse liidule), Maastrichti leping (tuli kasutusele nimetus Euroopa Liit), Lissaboni leping (EL sai juriidiliseks isikuks).
Euroopa Parlament: Juht Martin Schulz, Seadusandlikud, järelevalve - ja eelarvealased ülesanded. Eestist: Tunne Kelam , Urmas Paet, Marju Lauristin , Kaja Kallas, Yana Toom , Indrek Tarand.
Euroopa komisjon: Juht Jean-Claude Juncker. Edendab Eli ühiseid huve tehes ettepanekuid ja kontrollib õigusaktide täitmist. Volinike meeskond , 1 igast liikmesriigist.
Euroopa Liidu Nõukogu: Eli poliitika kooskõlastamine ja õigusaktide vastuvõtmine. Valitsus ministrid igast liikmesriigist.
Euroopa ülemkogu: Juht Donald Tusk. Määratleb Eli üldised poliitilised sihid. Valitsusjuhid, komisjoni president ja välis- ning julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
Euroopa kohus: Tagab Eli õiguse ühtse tõlgendamise. 1 kohtunik ja 11 juristi igast liikmesriigist.
Euroopa Liidu peamised eesmärgid aastaks 2020: 75% töövõimelisest elanikkonnast tööle, investeerida teadus- ja arendustegevusse 3% SKP-st, kasvuhoonegaaside vähendamine 20% võrra ( võrreldes 1990. aastaga), vaesus ohus inimeste vähendamine 20 millioni võrra, vähemalt 40% noortest peab omandama kõrghariduse.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 15 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Bucci57 Õppematerjali autor

diplomaat esindused riigisteuroopa vaheline kokkulepe nato jean claude claude fakto donald puutumatus uurimine

Sarnased õppematerjalid

docx

Ühiskonnaõpetus 12. klass - rahvusvahelised suhted ja Euroopa Liit

Lühikokkuvõte 12.klassis käsitletavatest ühiskonnaõpetuse teemadest: välispoliitika, rahvusvahelised organisatsioonid, globaalprobleemid, sõda kui välispoliitika vahend, Euroopa Liit

Ühiskonnaõpetus

pptx

Rahvusvahelised organisatsioonid

Ühiskond

docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt 12. klass

Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim, vabariigi president, Euroopa Liidu valitsemine, regionaalne ja kohalik valitsemine, Euroopa Liit, majandussüsteemid, majandusarengu näitajad, tööturg, uued trendid, Eesti riigieelarve, NATO, ÜRO

Ühiskonnaõpetus