Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettevõtte vormide erinevused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Osaühing
Aktsiaselts
Tulundus -ühistu
Äritegevuses osaleja nimetus
Osanik
Aktsionär
Liige
Vastutus ühingu kohustuste eest
Ei vastuta
Ei vastuta
Vastutab tasumata osamaksu ulatuses
Asutamisdokumendid
Asutamisleping /
põhikiri
Asutamisleping/
põhikiri
Asutamis koosoleku protokoll/põhikiri
Kohustuslik kapitalimäär (eurodes)
2500 € (40000eek)
25000 € (400000eek)
Pole/kehtestatakse põhikirjaga
Sissemakse osa, aktsia eest tasumine
Peab olema tasutud
enne äriregistrisse kandmist
Peab olema tasutud enne äriregistrisse kandmist
Ühe aasta jooksul vastavalt põhikirjale
Sissemakse osa, aktsia, võõrandamine
Osa võõrandamine osanike vahel vaba; kolmandale isikule võõrandamisel on teistel osanikel ostueesõigus. Põhikirjaga võib ette näha ka eelnevast erineva korra. Osa võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud
Esitajaaktsia on vabalt võõrandatav. Nimelise aktsia võõrandamine on aktsionäride vahel vaba; kolmandale isikule võõrandamisel võib põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse
Osamaksu saab võõrandada liikmele, kes vastab seaduses ja ühistu põhikirjas ettenähtud tingimustele
Väärtpaberid
Pole
Aktsiatäht
Pole/erandjuhtudel osatäht
Juhtimisorganid
Üldjuhul osanikud ja juhatus. Nõukogu peab olema, kui osakapital on üle 25000 € (400 000 krooni) ja juhatuses on vähem kui 3 liiget või kui nõukogu on seda ette näinud põhikirjaga
Aktsionäride üldkoosolek, Nõukogu,
juhatus
Üldkoosolek (volinike koosolek), juhatus. Nõukogu juhul, kui ühistu osakapital on üle 25000 € (400 000 krooni)
Hääleõigus
Võrdeline osa suurusega
Vastavalt aktsiatele
Igal liikmel üks hääl, olenemata osamaksu suurusest
Teave ühingu tegevuse kohta
Osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega
Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.
Registri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegiga ja avaliku toimikuga ning saada registrikartoteegist ja avalikus toimikus olevast dokumendist ärakirju
Audiitorkontroll
Kohustuslik, kui: osakapital on üle 25000€; audiitori olemasolu on ette nähtud põhikirjaga; eelneva majandusaasta realiseerimise netokäive ületas 63938 € (1milj. EEK)
Kohustuslik
Kohustuslik, kui eelneva majandusaasta netokäive ületas 63938 € (1milj. EEK)
Kasumi jaotamime
Võrdeliselt osa nimiväärtusega, kui põhikiri ei näe ette teisiti
Vastavalt aktsia nimiväärtusele
Liikmed otsustavad, reeglina proportsionaalselt teenuste kasutamisele
Majandusaasta aruande esitamine äriregistris
Juhatus esitab majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku osanikele , kinnitavad osanikud
Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile.Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.
Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruande) ning kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.
Väljaarvamine äriühingust
Osaniku saab välja arvata
Aktsionäri ei saa välja arvata
Liikme saab välja arvata
Täisühing
Usaldus-
ühing
Äritegevuses osaleja nimetus
Täisosanik
Täisosanik/
usaldusosanik
Vastutus ühingu kohustuste eest
Täielik (kogu oma varaga)
Täisosaniku täielik; usaldusosanikul tasumata sissemakse ulatuses
Asutamisdokumendid
Ühinguleping
Ühinguleping
Kohustuslik kapitalimäär (eurodes)
Pole
Pole
Sissemakse osa, aktsia eest tasumine
Osanikud otsustavad
Osanikud otsustavad
Sissemakse osa, aktsia, võõrandamine
Sissemaksu ei võõrandata, lahkumisel ühingust makstakse hüvitist
Sissemaksu ei võõrandata, lahkumisel ühingust makstakse hüvitist
Väärtpaberid
Pole
Pole
Juhtimisorganid
Osanikud otsustavad
Osanikud otsustavad
Hääleõigus
Osanikud otsustavad
Osanikud otsustavad
Teave ühingu tegevuse kohta
Osanikul on õigus saada teavet täisühingu tegevusest ja tutvuda täisühingu kõigi dokumentidega, samuti nõuda kinnitatud majandusaasta aruande ärakirja.
Osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.
Audiitorkontroll
Üldjuhul ei ole kohustuslik v.a. kui täisühingu täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või tulundusühist
Üldjuhul ei ole kohustuslik v.a. kui usaldusühingu täisosanikuks on osaühing aktsiaselts või tulundusühistu
Kasumi jaotamime
Osanikud otsustavad
Osanikud otsustavad
Majandusaasta aruande esitamine äriregistris
Esitavad ja kinnitavad osanikud
Juhatus esitab majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku osanikele, kinnitavad osanikud
Väljaarvamine äriühingust
Täisosaniku saab välja arvata
Täis –ja usaldusosaniku saab välja arvata
Ettevõtte vormide erinevused #1 Ettevõtte vormide erinevused #2 Ettevõtte vormide erinevused #3 Ettevõtte vormide erinevused #4 Ettevõtte vormide erinevused #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor naabribeib Õppematerjali autor
Tabel

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS

Äriühingu tegevuses täisosanik täisosanik/ osanik aktsio osaleja nimetus usaldusosanik Minimaalne nõutav kaks kaks üks üks asutajate arv Vastutus ühingu Osanikud vastutavad Täisosanik vastutab Osanik ei vastuta Piirat kohustuste eest täisühingu oma varaga ettevõtte isiklikult osaühingu äriüh kohustuste eest tegevuse eest kohustuste eest; aktsio solidaarselt kogu ja piiratud osakapitali vastu oma varaga. vastutusega sissemakse tegemata aktsia Osanikult võib usaldusosanik jätmise korral tuleb eest

Majandus
thumbnail
58
docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

....14 4.3 Osaühingu juhtimine........................................................................................ ..........................16 4.4 Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine...................................................................................1 7 5. Tulundusühistu............................................................................... ...............................................19 3 6. Äriühingute erinevused. Tabel.............................................................................................. ....24 7. Kasutatud allikad............................................................................................ ..............................26 1.SISSEJUHTUS ÄRIREGISTRISSE. ÄRIÕIGUSE PÕHIMÕISTED. Äriõigus (kaubandusõigus) on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat

Äriõigus
thumbnail
14
docx

ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL

raamatupidamistavaga. Seda nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi äriühingule. 12 Kokkuvõte Juhatus koostab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande, allkirjastab need ja esitab audiitorile. Peale audiitorkontrolli sooritamist esitab audiitor järeldusotsuse, milles avaldab oma arvamuse, kas raamatupidamise aastaaruanne kajastab või ei kajasta õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit ja majandustegevuse tulemust. Audiitor tutvub tegevusaruandega eesmärgiga selgitada, kas selles esitatud info on vastavuses raamatupidamise aastaaruandes esitatud finantsnäitajatega. Juhatus teeb kasumi jaotamise ettepaneku, mis on majandusaasta aruande üks osa. Juhatus esitab neljast dokumendist koosneva majandusaasta aruande nõukogule, kes vaatab selle läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande. Nõukogu kirjalik aruanne esitatakse

Õigusteadus
thumbnail
72
ppt

Ettevõtluse alused äriühingud

· Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. · Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üldiselt lahterdatakse äriühinguid: · vastutuse · loomise kiiruse · kapitali vajaduse · ettevõtte juhtimise järgi. Äriühingute tegevust reguleerib äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud.

Majanduse alused
thumbnail
14
docx

Juriidilised isikud – milliseid eelistaja ja miks?

hooajalise tegevuse korral). Sellest on vajalik registriosakonda eelnevalt teavitada. Tegevuse lõpetamisel kustutatakse FIE äriregistrist tema avalduse alusel. Võrreldes äriühingutega on FIE-na alustamine lihtsam ja odavam. Puudub põhikapitali nõue. FIE-l on suur otsustamisvabadus ning juhtimine on lihtne. FIE-na tegutsedes kuulub kogutulu omanikule.FIE raamatupidamisega on võimalik toime tulla üksinda, kuid ettevõtte puhul on tihti vaja raamatupidajat, kes asjad korras hoiaks. Puuduseks on suurem maksukoormus ja risk, kuna äri ebaõnnestumise korral vastutab FIE kogu oma isikliku varaga. Samuti ettevõtja eluiga sõltub selle omanikust ja pikaajalisi äritehinguid FIE-ga ei sõlmita. Täisühing ja usaldusühing Täisühing(TÜ) Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja

Õiguse alused
thumbnail
21
odt

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused

territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste(kaupade ja teenuste) koguväärtus. Territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust . SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal (juurde arvutatud ekspordi ja impordi kogusaldo). Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured. 15. Lõpp ­ ja vahetoodang: lisandunud väärtuse meetod ­ Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud hüviste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodang on lõppkasutaja (majapidamised, valitsus) poolt ostetud valmisprodukt/teenus. Vahetoodang on pooleli olev toodang, mida kasutatakse ettevõtte tootmisprotsessis lõpptoodangu valmistamiseks. 16. Majanduskasv ja majandustsükkel - Majanduskasv ­ antud maa

Ettevõtlus
thumbnail
4
docx

Äriühingute eristamine

Tabel 1. Äriühingute eristamine äriseadustiku ja tulundusühistuseaduse põhjal TÄISÜHING USALDUSÜHING OSAÜHING AKTSIASELTS TULUNDUSÜHISTU Asutamine Vähemalt 2 asutajat, FI või Vähemalt 2 asutajat, 1 peab 1 ja enam isikut, võib olla nii FI Võib olla nii FI kui ka JUI, , Väheamlt 2 asutajat, JUI, ei või olla KOV üksus olema täisosanik ja teine kui ka JUI (ÄS, § 137). min. 1asutaja (ÄS, § 242). FI kui ka JUI (TÜS, (ÄS, 1995, § 79 - 80). usaldusosanik (ÄS, 1995, § 125). 2001, § 4). vt. täisühingut. Kohaldatakse samu

Äriõigus
thumbnail
100
doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks oli luua majandusele tugeva seadusandliku baasi, kehtestades kõigile Euroopa kaanonitele vastava normistiku, mille puudumise läbi on Eesti üldine maine ilmselt oluliselt kannatanud. Seaduse ideoloogiaks on Euroopa (sealhulgas Ida-Euroopa reformimaade) üldine ideoloogia - ühtsed mängureeglid ning erinevate majandustegevuse vormide selge eristamine üksteisest. Äriõiguse all saame Eesti siseriikliku õiguse seisukohalt käsitleda ennekõike eraõiguslike juriidiliste isikute asutamisega, juhtimisega, sisesuhete jne seonduvat. Seevastu rahvusvahelise äriõiguse all saame mõista aga ennekõike kauba toimetamist üle riigipiiri. ÄS üheks põhieesmärgiks on vastutuse suurendamine majandustegevuses. Selle eesmärgi saavutamiseks

Õigus alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun