Sakala kõrgustik (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Sakala kõrgustik
Uurimistöö
Eesti loodusgeograafia
Koostaja : Anett Rõõmussaar
Juhendaja :Are Kaasik
Tartu 2017
Sissejuhatus
Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mille pindala on 2797 km². See moodustab Eesti pindalast 6,16%.Sakala kõrgustik on vahelduva maastikuga . Lainelised tasandikud vahelduvad ürgorgudega. Kõrgustiku kõrgeim on küngas on Härjassaare mägi, mille kõrgeim tipp on 147 m ning madalaim on Hummuli küngastik ( 110m ).Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub Navesti jõe ligidal ja lõunapoolne jalam Läti põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku Metsapole madalik , Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa . Põhjast Kõrvemaa ja idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu ning lõunast Tälava madalik. Ligi veerand kõrgustiku ala hõlmavad kaitsealad ning suurim on Loodi looduspark.
Pinnamood
Sakala kõrgustik on pinnamoelt orgudega liigestunud lainjas -künklik lavamaa , kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline .Ürgorud koos külgorgudega moodustavad orustikke.Mitmed peaorru sisse tungivad liustikukeeled on muutnud nad lõiguti orundilaadseks.Ürgorgude hulgas on nii pikki orge kui ka uurakuid ja jäärakuid.Vanades orgudes on allikad tekitanud allikasoid ja allikalubjast ebaterrasse.Samuti on vanades orgudes metsakasvanud veerud ning soostunud lammid . Suurimad orundid on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, Karksi ürgorg, Kõpu - Õisu ürgorg, Tääksi ürgorg, Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi–Sinialliku ürgorg. Põhjaosa reljeef on vahelduv astangute, voorede, ooside ja moreenkuplitega. Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate . Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid, jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand , Karksi Uus ja Vana põrguhaud , Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas.
Loodi paljand Halliste ürgorg
Mullastik
Umbes pool Sakala kõrgustikust katavad pruunid näivleetunud ning leetjad ja gleistunud leetjad mullad . Viljandist põhja pool on valdavalt leetjad mullad. Leetjad ja näivleetunud mullad on suures osas põllustatud, kohati kasvab neil tootlikke kuusikuid ja kaasikuid. Leostunud ja leetjate gleimuldadega alasid on umbes viiendik, turbasoid umbes 14%. Kõrgustiku lõunanõlva kruusast ja liivast mõhnastike ning kaldpindsete liivikute leetunud ja leedemuldade ala on hõredasti asustatud metsalaam.
Veestik
Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis asub Viiratsi-Holstre-Rutu- Taagepera joone. . Põhjaservas paiknev Koorküla ümbrus on kõrgustiku järverikkaim piirkond. Sakala kõrgustiku suurimad järved on Veisjärv (4,81 km²), Õisu järv (1,934 km²), Viljandi järv (1,62 km²), Kariste järv (0,62 km²) ja Ruhijärv (0.996 km²). Kõrgustiku suurimad jõed on Halliste jõgi (99 km, valgala 1891 km²), Raudna jõgi (63 km, valgala 1122 km²), Õhne jõgi (102 km, valgala 573 km²), Kõpu jõgi (69 km, valgala 399 km²) ja Tänassilma jõgi (40 km, valgala 450 km²).
Veisjärv Õhne jõgi
Kokkuvõte
Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mis on suure maastikualaga.Samuti on Sakala maaastikurajoon künklik lavamaa ning vahelduva maastikuga. Sellel paikneb erinevaid ürgorge. Suurimad ürgorud on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, Karksi ürgorg, Kõpu-Õisu ürgorg, Tääksi ürgorg, Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi–Sinialliku ürgorg. Kõrgustiku servaaladel on madalaid voore, künniseid, soid ja järvi. Sakala kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste (Mäkiste) põrguhaud. Suuirmad koopad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Kõrgustikku katavad peamiselt pruunid näivleetunud ning leetjad ja gleistunud leetjad mullad. Sakala kõrgustiku suurimad järved on Veisjärv, Õisu järv, Viljandi järv, Kariste järv ja Ruhijärv. Kõrgustiku suurimad jõed on Halliste jõgi, Raudna jõgi, Õhne jõgi, Kõpu jõgi ja Tänassilma jõgi.
Kasutatud kirjandus
Haapsalu kutsehariduskeskus HKHK ( 2017 ) , Sakala kõrgustik, http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/Sakala_korgustik.pdf (01.04.17)
Wikipedia (04.02.2017), Sakala kõrgustik, https://et.wikipedia.org/wiki/Sakala_k%C3%B5rgustik (02.04.17)
Eesti Entsüklopeedia (2015), artikkel Sakala kõrgustik,
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sakala_k%C3%B5rgustik1 (02.04.17)