Eesti
Maaülikool
Põllumajandus-
ja keskkonnainstituut
Sakala kõrgustik
Uurimistöö
Eesti loodusgeograafia
Koostaja : Anett Rõõmussaar
Juhendaja :Are Kaasik
Tartu 2017
Sissejuhatus
Sakala
kõrgustik on kulutuskõrgustik, mille pindala on 2797 km². See
moodustab Eesti pindalast 6,16%.Sakala kõrgustik on vahelduva maastikuga . Lainelised tasandikud vahelduvad ürgorgudega. Kõrgustiku kõrgeim on küngas on Härjassaare mägi, mille kõrgeim tipp on 147
m ning madalaim on Hummuli küngastik ( 110m ).Kõrgustiku kuju
sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub Navesti jõe
ligidal ja lõunapoolne jalam Läti põhjaosas. Läänest piiravad
kõrgustikku Metsapole madalik , Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa .
Põhjast Kõrvemaa ja idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu ning lõunast Tälava madalik. Ligi veerand kõrgustiku ala hõlmavad
kaitsealad ning suurim on Loodi looduspark.
Pinnamood
Sakala
kõrgustik on pinnamoelt orgudega liigestunud lainjas -künklik lavamaa , kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline .Ürgorud koos
külgorgudega moodustavad orustikke.Mitmed peaorru sisse tungivad
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anetike97
Õppematerjali autor
............................2 Loodushoid..............................................................................................................................5 Järeldused................................................................................................................................5 2.Kasutatud materjalid................................................................................................................6 1.ÜLEVAADE Paiknemine ja kujunemine Sakala kõrgustik asub suuremas osas Viljandimaal. Läänest piiravad teda Metsepole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa, põhjast Kõrvemaa lõunaots, idast põhiliselt Võrtsjärve madalik ja ka Valga nõgu, lõunas ulatub Läti piirini. Põhijoontes sarnaneb Sakala kõrgustik kolmnurgaga, mille põhjatipp ulatub Navesti jõeni, lõunajalam on Läti alal. Sakala kõrgustiku pindala on 2792 km2 ja see moodustab omakorda ligikaudu 6,2 % Eesti pindalast. Sakala
Sakala kõrgustik Referaat Tartu 2009 Sissejuhatus Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks. Sakala kõrgustik meenutab põhijooniselt kolmnurka, mille alus asub Põhja-Lätis ja mandrijää poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes. Need on Sakala kõrgemad kohad. Viimastest lõuna sihis maapind
Tänapäeval toimub turbatootmine freesturbaväljadel. 2012. aastal kaevandas Soosaare maardlas AS Kraver Soosaare I, II ja III turbatoomisalalt ning Tässi turbatootmisalalt kokku 11,5 tuhat t vähelagunenud turvast, AS Mikskaar kaevandas Raba-Jaani turbatootmisalalt 0,1 tuhat t hästilagunenud turvast. Soosaare soostikus asuv Soosaare raba kuulub Alam-Pedja looduskaitsealasse. (entsyklopeedia.ee) Parika raba asub Võrtsjärvest loodes, Sakala kõrgustiku ja Kolga-Jaani voorestiku vahel loode-kagu-suunalises sügavas nõos. Soo pindala on 3420 ha, lisaks rabale on ka madalsood, turvast on kuni 10,4 m. Mineraalmaasaari on 46,2 ha. Soo tekkis järve soostumisel, toitub sademeist, äärealad ka põhja- ja valgveest. Parika soos levib puisraba, loode- ja kaguosas on madalsootaimkatet, Parika järve ida- ja edelakaldal kasvab siirdesoomännik. Loodeservast saab alguse Navesti jõe vasakpoolne lisajõgi
Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas. Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile. Virumaa kaardil enam sellist lollust pole. Mäe keskel on sõlm ja arvati, et see on vulkaan. Tartust Pärnu veeteed oleks palju lihtsam teha üle Parika järve Navestisse kui läbi Sakala kõrgustiku. Suure panuse andis ka see, et 1802 avati Tartu Ülikool. Tekkis infot ümbruse kohta. Õpetati küll geograafiat, kuid ei olnud geograafiainstitutsiooni. Pigem geofüüsika ja majandusgeograafia jne. Kuid palju üksikuurimusi ja algatusi. Eesti ala loodusgeograafiliselt ei käsitletud Friedrich Georg Wilhelm Struve. 1816-1819 Struve triangulatsioon, mis pani aluse Eesti kõrgussuhetele. Struve tegi oma esimese triangulatsiooni osa. Meridiaanimõõtmise tähis
veeristest ja rahnudest. Moreenkünkaid leidub Eestis enamasti Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul. Need kujunesid välja seal, kuhu jää või jääsulavete liikumine tõi kuhugi kokku palju settematerjali, teisale jälle vähem, nii et tekkisid künkad ja nõod. Moreentasandikud on mandrijää kujundatud pinnavormidest suurima pindalaga ja tekkinud seal, kus aluspõhi on olnud suhteliselt tasane. Neid leidub Põhja-Eesti lavamaadel, Pandivere ja Sakala kõrgustikul. Kunagine liustikuserv on liikudes enda ette kujundanud piklikke vallitaolisi pinnavorme - otsamoreene, mis on Eestis üsna tavalised, nt Vaivara Sinimäed, Palivere. Mõhnad on liivast ja kruusast, ka veeristest ja mudast koosnev pinnavorm, liustike liikumisest tekkinud rühmiti paiknevad künkad. Selliseid näeme näiteks Viitnal, Kurtnas jm. Oosid ehk vallseljakud on kitsad järsuservalised kruusast, liivast või veerisest koosnevad vallid
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid