Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvuspargid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks sinna minna?
  • Keskkonnainfoeew5indexphp?
Referaat
Soomaa rahvuspark , Parika looduskaitseala ,
parika järv ja aimla looduskeskus
Koostaja :Annika Lettens
Juhendaja :Endla Pesti
17.11.09
Sisukord
  • Soomaa rahvuspark……………………………………………..lk-3
    2.Aimla looduskeskus……………………………………..lk-4
  • Parika järv ja Parika raba …………………………………………...................lk-5
    Soomaa rahvuspark
    Seotud objektid
    Lõkkekoht
    Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa , Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht
    Matkarada
    Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km)
    Muu
    Oksa ait
    Teabepunkt
    RMK teabepunkt Soomaa rahvuspargi keskus
    Õpperada
    Koprarada (1,5 km), Meiekose õpperada (2,8 km), Ingatsi õpperada (4,2 km), Riisa õpperada (5 km), Lemmjõe õpperada (4,6 km), Kuuraniidu õpperada (1 km), Hüpassaare õpperada (5 km), Öördi järve õpperada (1,4 km)
    Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. 390 km² suurune Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal.
    Nii nagu nimigi ütleb, moodustavad 80% Soomaa rahvuspargi pindalast rabad koos soostunud niitude ja soometsadega. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7-8 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele . Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa maastikuga tutvumiseks – kasutades selleks kanuud või süsta.
    RMK on Soomaa rahvuspargi külastuskorraldaja alates 2009. aasta veebruarist .
    3
    Aimla looduskeskus
    RMK Aimla looduskeskus asub Suure-Jaani vallas Aimla külas, 17 km Viljandist Põltsamaa poole. Läheduses asub üks vanimaid rabasid Eestis – oma maaliliste ja salapäraste järvedega peibutav Parika raba. Looduskeskusest paari kilomeetri kauguselt algab matkarada, mis viib romantilise südamekujulise Väikejärve juurde. Sügise suurimaks elamuseks on üle raba lendavate sookurgede hõiked.
    Võimalused
    • tasuta kampaaniaprogrammid üldhariduskoolidele ja lasteaedadele talvel, kevadel ja sügisel
    • tasulised loodusõppeprogrammid Sakala puhkeala erinevates punktides: Aimlas, Viljandis ja Lillis ning Tõrvaaugu ümbruses (täpsemalt allpool)
    • teabematerjalid ja info Sakala ning teiste RMK puhkealade kohta
    • võimalik tutvuda topisekogu väljapaneku ja keskuse teabekoguga
    • võimalus liituda "Metsaga mestis" metsasõprade klubiga
    • metsa- ja loodusteemalised üritused
    • võimalik rentida saali loodusteemaliste ürituste tarbeks. Vaata hindasid siit.

    Loodusõppeprogrammid
    Tasulised programmid üldhariduskoolidele ja lasteasutustele:
    • Üks päev metsamehena ehk metsamatemaatika praktikum
    • Kasva, kasva, puukene
    • Omadega rappa
    • Metsapealinn Viljandi
    • Metsa, meeltega
    • Mine metsa! Miks sinna minna?
    • Täna mõõdame metsa

    4
    Parika järv on järv Viljandimaal Kolga -Jaani vallas, asudes Kolga-Jaanist 10 km edela pool Parika külas.
    Parika järv on Võrtsjärve nõos asuv liigestatud kaldajoonega loode-edela suunas piklik madal rabajärv, mille suurim sügavus ilma lendmudata on 1,6 m. Tema kaldad on õõtsikulised. Järv oli 1953. aastal 120 ha suur (enne melioratsiooni töid ümbruskonnas 20 sajandi alul suurem ja sügavam), asub merepinnast 43,7 m kõrgusel. Järv on soostumas, koos ümbritseva raba ja naaberjärvedega kuulub piirkond looduskaitse alla.
    Välja otsitud andmebaasist " http://et.wikipedia.org/wiki/Parika_j%C3%A4rv "
    Parika looduskaitseala asub Viljandimaal Suure-Jaani ja Kõo vallas. Kaitseala on loodud 1981 aastal Parika raba ja sealsete kaitsealuste liikide taime- ja loomaliikide kaitseks. Soo on tekkinud järve soostumisel ning toitub sademetest, äärealad ka põhja- ja valgveest. Parika rabas asub 2 järve - Parika (114,2 ha) ja Väikejärv (4,8 ha) ning 46,2 ha mineraalmaasaari. Kaitseala pindala on 2182 ha.
    Kaitsealused loomaliigid: Dendrocopos leucotos, Ciconia nigra, Tetrao urogallus, Ciconia ciconia, Grus grus, Tetrao tetrix.
    Kaitsealused taimeliigid: Dactylorhiza incarnata, Dactylorhiza maculata, Dactylorhiza fuchsii, Corallorhiza trifida, Epipactis helleborine, Nymphaea candida, Epipactis palustris, Listera ovata, Platanthera bifolia.
    (Keskkonnaekspertiis, 1998)
    Parika looduskaitseala kaitse-eesmärk on:
    1) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide, mille hulka kuuluvad ka I ja II kategooria kaitsealused liigid, ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide kaitse;
    2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), vanade loodusmetsade (9010*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse
    Kasutatud kirjandus

  • Rahvuspargid #1 Rahvuspargid #2 Rahvuspargid #3 Rahvuspargid #4 Rahvuspargid #5 Rahvuspargid #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor annika lettens Õppematerjali autor
    Referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Sooteadus
    37
    pdf

    Sooteadus

    Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5.

    Geoloogia
    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
    284
    pdf

    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

    Loodus
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

    Keskkonnakaitse ja säästev areng



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun