Metanool Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanooli võib saada metaan oksüdeerimisel. Lihtsam on metanooli saada CO redutseerumisel. Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Etanool Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2. Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH. Suur osa käärimisel saadavast etanoolist alkohoolsete jookide valmistamiseks. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika ma...
Kui pooli pikkus ületab tunduvalt pooli läbimõõdu, on magnetvälja jõujoonedpooli sees üksteisega rööbiti; pooli ots, millest jõujooned väljuvad, on põhjapoolus, pooli ots, millesse jõujooned suubuvad, on lõunapoolus. Voolutugevuse suurendamisel poolis magnetväli tugevneb, vähendamisel aga nõrgeneb. Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad ja samaninelised tõukuvad. Video: http://www.fyysika.ee/opik/index.php?idex=472&idse=940&tase=asi Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Selle tõestas esimesena Faraday katse toel ära soti füüsik James Clerk Maxwell. Tänapäeval puutume me peaaegu kõik kokku elektromagnetväljadega, kuna need ümbritsevad igat
• Olulisemad taimekasvatussuunad on teravilja-, õlikultuuride-, kartuli- ja köögiviljakasvatus. • Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5 miljonit ha, mis moodustab kokku 32 % pindalast. • Arvestades rahvaarvu, on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur - 0,8 ha inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. • http:// www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/agro/euromaakas.html Loomakasvatus • Eesti põllumajanduse olulisimaid tootmisharusid on loomakasvatus. • See hõlmab piima- ja lihaveise-, sea-, linnu-, lamba-, kitse-, hobuse-, koera-, küüliku- ja karusloomakasvatuse ning kalakasvatuse ja mesinduse. • Loomakasvatuse toodangu moodustavad piim, liha, kala, rasv, vill, suled, munad, mesi, vaha ja toornahad ning nende töötlemisel kõrvaltoodanguna valmistatavad loomasöödad –
· Kui kuu läheb Maa ja Päikese vahele, varjutab ta Päikese. · Täieliku päikesevarjutuse korral pole Päikest mõnes kohas üldse näha. · Kui näha on ainult osa Päikesest, on tegemist osalise päiksesevarjutusega. Tänan kuulamast! Kasutatud lingid · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikesevarjutu · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4k · http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://opik. · http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://opik. · http://images.google.ee/imgres?imgurl=h · http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/pildid/loide.jpg&imgr · http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/index.html
1. Aunap, R., Tartu, 2003. Kaardiprojektsioonid. Kättesaadav: http://tiit.planet.ee/gis/Kaardiprojektsioonid%20R.Aunap.pdf (viimati külastatud 12.01.12) 2. Kaardi moonutused. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/1kaardid/7-1-12-1.htm (viimati külastatud 12.01.12) 3. Projektsioonide liigitamine. Kättesaadav: http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_liigit.html (viimati külastatud 12.01.12) 4. Kättesaadav: http://tiit.planet.ee/gis/Kaardiprojektsioonid%20II.pdf (viimati külastatud 12.01.12) 5. Guszlev, A. Cylindrical projections. Kättesaadav: http://lazarus.elte.hu/~guszlev/vet/cylin.htm (viimati külastatud 12.01.12) 6. Aunap, R., Tartu, 1997. Kaardiprojektsioonid. Kättesaadav: http://www.geo.ut.ee/kartool/karto/krdproj
tundmatuseni muutnud.Metsade ja soode rohkuse tõttu on ka asustus hõre. Tihedamini on asustatud Iisaku, Avinurme ja Tudulinna ümbrus.Alutaguse on suhteliselt hilise ning hõreda asustusega. Siinsed peamised kinnismuistised on liivast kuhjatud kääbaskalmistud, mis viitavad vadjalaste asustusele meie aja esimese aastatuhande lõpul ja teise algul. Kasutatud kirjandus http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/idaviru/ http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/maastik/maastikud.html http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/maastik/alutaguse.html http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Alutaguse_madalik/ http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Metsad_ja_rabad/ http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Vetev%C3%B5rk/ http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Asustus/ http://pilt.delfi.ee/picture/4560004/
Põlevkivi Referaat Sisukord Põlevkivi Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi ehk kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat tagasi keskordoviitsiumis mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. Põlevkivi on olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet on temas 15-70%. Orgaanilise ainega on seotud põlevkivi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 1450 kcal/kg. Ajalugu Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes (Estonia ja Viru kaevandused) kui lahtustes karjäärides (Aidu ja Narva karjäärid). ...
Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. Liikumistrajektoori ei tohi samastada teega PUNKTMASSI LIIKUMINE Kui me edaspidi räägime keha liikumisest, siis mõtleme selle all punktmassi liikumist Kui keha kõik osad liiguvad ühtemoodi siis sellist liikumist nimetatakse kulgliikumiseks KASUTATUD KIRJANDUS http://www.hot.ee/kopernik/index2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Punktmass http://www.fyysika.ee/opik/opik_mehaanika.pdf http://www.learner.org/courses/physics/visual/visua
Loomastik Filipiini meres paikneb sellised loomad nagu: Merikilpkonnad, haid, Moray angerjad, kaheksajalgade ja mere ussid koos paljude kalaliike nagu tuunikala võib tavaliselt täheldada. Lisaks Filipiini Meres toimib kudemispaik jaapani angerjas, tuunikala ja erinevate vaalaliikidele. Lingid Filipiini merest http://en.wikipedia.org/wiki/Philippine_Sea (Kui on tõlgitud Google tõlkest) http://www.tfg.tartu.ee/geograafia/egcd/opik/juku/meri/mered.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/meri1
google.ee d. Positiivsed ja negatiivsed küljed Positiivsed: Negatiivsed: • Edendab majandust. • Koormab keskkonda. • Loob uusi töökohti. • Maavarade • Kõrgem tootlikkus vähenemine(põlevkivi). võrreldes teiste tööstusharudega. • Kõrged ja aina kasvavad • Hea tööjõu ja hinna energiahinnad. kvaliteedi suhe. Kasutatud materjalid • http:// www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/j uku/keemiat/keemia.html • http://www.flo.ee • http://www.orto.ee • http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestuse st • https://et.wikipedia.org/wiki/Keemiat%C 3%B6%C3%B6stus TÄNAN KUULAMAST!
Eesti põllumajandus Sissejuhatus Ma valisin selle teema eelkõige sellepärast, et olen kokkupuutunud enne selle teemaga. Seekord oli huvi saada teada Eesti põllumajanduse kohta. Maakasutus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5 miljonit ha, mis moodustab kokku 32 % pindalast.Ta jaguneb haritava maa ja loodusliku rohumaa vahel. Maakasutus Vee all Metsamaa Haritav maa Muu maa Looduslik rohumaa Vegetatsiooniperiood pikkus päevades Eesti põllumajanduse osa tööhõivest %-es Eesti põllumajandus moodustab koos kalanduse ja metsamajandusega 2011.a seisuga 4,4%. Põllumajanduse osa Eesti SKP-st protsentides Majandus strktuur Teenindussektor Hankiv majandus Tööstuslik sektor Tähtsamad põllukultuurid Nisu, rukis, oder, kaer, mais, riis, kartul, raps, päevalill,...
Fifth level Mustjala ehk Panga pank Saaremaa põhjarannikul Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/pinnam/pvgravi.html# http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_pinnamood http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg7023k/pinnakate%20holotseenis.pdf http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rusukalle2 kuninga.parnu.ee/?download=Pinnavormid.pdf http://www.hkhk.edu.ee/vanker/silur/panga_ehk_mustjala_pank.html http://entsyklopeedia.ee/meedia/panga_pank1/mustjala_panga_pank Tänan kuulamast!
· Taastuv energiaallikateks on tuuleenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, biokütus jne edasi. Taastuv ja taastumatu energia osatähtsus elektri tootmisel Eestis. Kordamis küsimused 1. Mis on energeetika? 2.Mis on Eesti kasutatuim energiaallikas? 3.Kuidas jaotatakse energiaallikaid? 4.Millised on kolm suuremat energiaallikat mida kasutatakse maailmas? 5. Nimeta taastuv energiaallikaid? Kasutatud materjaal · http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/energiam /energiam.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Taastuv_energiaressurss · http://et.wikipedia.org/wiki/Taastumatu_energiaressurss · http://www.hot.ee/vulpesvulpes/Sissejuhatus.html#_Toc2237 6635 · http://lemill.net/content/pieces/piece.2007-12-03.5560450654
atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar või tähtede vilkumine Murdumisseadus ● Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. ● St, et valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale, kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. Valguse peegeldumine ja murdumine ● http://www.fyysika.ee/appletts/ph14ee/h uygenspr_ee.htm ● http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tas e=asi&idex=1162&idse=8478 ● http://www.e-ope.ee/_download/euni_repos itory/file/2741/valgus_helid.zip/valguse _murdumise_videonited.html Kumerad ja siledad pinnad Mida kumeram on pind, seda suurem on valguse murdumise hulk, ehk mida laugem ja siledam pind, seda vähem valus murdub. Valguse murdumise näited looduses ● vikerkaar ● tähtede vilkumine ● halo (nõrgalt vikerkaarevärvilised ringikujulised optilised nähtused tugeva valgusallika ümber
Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel. Reostustõrjevahendite nappus tingib reostuse jõudmise rannikule, kust selle likvideerimine on kümneid kordi kallim reostuse likvideer...
Viited [1] Kala, V. Kartograafia alused, TTÜ kirjastus 2001 [2] Randjärve, J. Geodeesia I osa, Tartu 1997 [3] http://tiit.planet.ee/gis/projektsioonid.pdf [4] http://tiit.planet.ee/gis/Kaardiprojektsioonid%20II.pdf [5] http://tiit.planet.ee/gis/Kaardiprojektsioonid%20R.Aunap.pdf [6] http://www.btinternet.com/~se16/hgb/Wernercolour.gif [7] http://www.mapthematics.com/Projection%20Images/Conic/Bonne.GIF [8] http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/pildid/poly15.gif [9] http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/pildid/bonne.gif [10] http://www.thefreedictionary.com/conical+projection [11] http://www.progonos.com/furuti/MapProj/Normal/ProjPCon/projPCon.html [12] http://www.members.shaw.ca/quadibloc/maps/mps0402.htm [13] http://lazarus.elte.hu/~guszlev/vet/pconic.htm 10
Soetab sisendeid Pank Laen 100, intress Sisendi x+y muuja Töötasu 100 Kust tuleb Talunik intressimaar Tagasimakse Turg 100+x+y töölised Ostab kauba 100 Rahapoliitika (opik lk 70-132), Moodle i materjal Euroopa Keskpanga poliitika 11. Rahapoliitika olemus, eesmärgid o Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika- otsused rahapakkumise muutumise kohta o Eesmärgid :majanduse üldine kasv, hinnastabiilsus, korge tööhoive 12. Leebe ja karmi rahapoliitika olemus. o LEEBE: raha pakkumise kasv, madalad intressimäärad, ringleb rohkem raha o KARM: raha pakkumise piiramine 13. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid); erakorralised meetmed.
http://e-ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/inimtegevuse_mju_keskkonnale.html http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/moju-keskkonnale/ http://et.wikipedia.org/wiki/Toksilised_j%C3%A4%C3%A4tmed http://k6k.ee/uudiskiri/2013/mai/ths http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1809_1806.html http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-8337/Teedeehitus-versus-keskkond http://www.postimees.ee/2085476/peagi-valmib-eesti-esimene-okodukt http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/majanteo/looduskaitse.html http://epl.delfi.ee/news/eesti/sajad-hoolimatud-ehitajad-ja-maaomanikud-havitavad-loodust.d?id=50951165 http://e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1959/Globaalsed%20keskkonnaprobleemid.pdf http://www.envir.ee/elurikkus2010/368337 http://www.roheline.ee/files/transport/saastev-transpordi-planeerimine.pdf http://www.mnt.ee/index.php?id=12358 http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/122_jtmete_sorteerimine_ja_ladustamine.html http://www
!! Kui võrrelda päikesepaneelide tootlikkust Eestis ja Saksamaal, siis aasta lõikes on see sama Kütuse tootmine 1. Nafta ammutamine ja transport (toornafta) 2. Nafta töötlemine (nafta fraktsioonide eraldamine: küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut) 3. Mootorikütus, naftakeemia, ahjukütus Kasutatud kirjandus Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile - õpik http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/energiam/e http://www.elektro.ttu.ee/moodul/Energiaallikad.html http://www.ut.ee/BGGM/maavara.html https://www.energia.ee/et/power/oilshale/oilshale http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://copower.ee/alternatiiv/paikeseenergia/ http://www.taastuvenergia.ee/paikeseenergia-eestis.html http://www.slideshare.net/lilikesa/roheline-energia-ja-ktu AITÄH TÄHELEPANU EEST
Elanikkond elab peamiselt Viies tase suuremates asulates(Väike- Maarja) ja linnades(Rakvere) ning maapiirkondades, põldudel ja metsas käiakse Pilt 7- Rakvere linn töötamas. Pildimaterjal Pilt1 - http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/images/estyld.jpg Pilt2- http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/49/Emum%C3%A4e_maastikukaitseala.JPG Pilt3- http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5b/Emum%C3%A4gi_vaade_NW.jpg Pilt4- http://y.delfi.ee/orig/47515/5038509_Hur4bf.jpeg Pilt5- http://y.delfi.ee/orig/42079/7680709_tq6KXq.jpeg Pilt6- http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3e/M%C3%A4nnikj%C3%A4rve_raba_%28 Pilt7- http://wwx.virumaateataja.ee/070708/gfx/10878486e4229ac98c.jpg Tänan tähelepanu eest!
supermarketite vahel. Kokkuvõte Saime teada, et Eesti metsandus, kalandus ja põllumajandus on omavahel seotud nii ekspordi poolest kui ka majandusliku tegevuse poolest. Ja, et Eesti kõige tulustatavam on metsandus. Kasutatud materjalid: Wikipedia Google (,,kalandus" , ,,Merendus" , Merendus Eestis") http://www.slideshare.net/inni75/e-eesti-tstusharud http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/agro/estoagro.html http://www.oecd.org/agriculture/fisheries/46098775.pdf http://www.envir.ee/375987
Keskmine eluiga on suhteliselt kõrge. http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/35749.htm d) Imikusuremus 1000 sünni kohta 17,29 http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/35749.htm e) Sündimus on vähenenud viimase 40 aasta jooksul. http://1.bp.blogspot.com/_x7xNgfhbbWo/TDIa9Lb8fGI/AAAAAAAAAh4/YJNYQIJidIw/s1 600/Mexico4.jpg f) Poiste ja tüdrukute suhe viimase 5 aasta jooksul : 16,2/15,9 g) Demograafilise ülemineku etapp Mehhikos : kaasaegsete põlvkondade vaheldumin. http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/demoylskm.html 10. 78,1% rahvastikust elab linnades. http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/MEX.html
enam kui 22 000 inimesele ja mille toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 %. Eesti toiduainetööstus jaotatakse allharudeks : Pagaritööstus, piimatööstus, jahu- ja tangutööstus, lihatööstus, kalatööstus, jookidetööstus ja kondiitritööstus. SLAID 2 (PILT) Kõige mahukamad on piima-, jookide- ja kalatööstus, mis kolmekesi annavad üle 60 % toiduainetööstuse toodangust. http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/agro/toidutst.html SLAID 3 Innovatsioon -- ettevõtte poolt turuletoodud uus või oluliselt täiustatud toode (kaup/teenus), samuti uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sh ka turustus-, tarnimismeetodi vms) kasutusele võtmine ettevõttes. Innovatsioon baseerub uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel, eksisteerivate tehnoloogiate uuel kombinatsioonil või muude ettevõtte hangitud teadmiste ärakasutamisel SLAID 4
Seega peaksime Alutaguse madalikku hoidma ja hindama, sest ta on lahutamatu osa meid ümbritsevast keskkonnast. Kasutatud kirjandus · http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Alutaguse_madalik/ · http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Metsad_ja_rabad/ · http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Vetev%C3%B5rk/ · http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Asustus/ · http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/muld/estomuld.html · http://www.viru.peipsi.envir.ee/piirkonnaylevaade1.pdf · http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/peipsi/ 5
nõlvadel Vaata atlases Eesti sademete kaarti – püüa selgitada, mis põhjustel Otepää kõrgustikul on vähem sademeid kui Haanja kõrgustikul? http://www.bom.gov.au/lam/glossary/fpagegl.shtml http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Relief_map_of_Estonia.gif?uselang=et Mis tegurid mõjutavad Eestis lumikatte ke http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/kliima/lumikkest.html Järveefekt toob paksu lume kondenseerumine Arktiline Veeaur õhk Soe Jahtunud maapind Nimetus on tulnud järv Suure Järvistu järgi, kus vesi püsib kauem soe ja kui tuleb külm polaarne õhk, siis konden-seerub veepinnalt kerkiv aur võimsateks
· Niidud · Sood(Hara,Aabla,mahju jt) 7 Vaatamisväärsused Valaste juga Ida-Virumaal, Ontika pankrannikul. Keila juga 8 Tuhala nõiakaev, mis suurveede ajal hakkab ,,keema". Kasutatud materjalid http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg6025k/P-E%20rannik.pdf http://www.estonica.org/et/Loodus/P%C3%B5hja-Eesti_paelavad/ http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Eesti_klint http://www.elvag.edu.ee/failid/EGCD/opik/juku/pinnam/pemadal.html http://arhitektibyroo.ee/jutuwestja/viewtopic.php? t=2151&sid=746f9288349ab3ab44523a69386e24dc http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Eesti_rannikumadalik 9
Proterosoikumi ajast tekkinud kristallsetest tard- ja moondekivimitest, näiteks gneis, kvartsiidid ja kildad, esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Põhja-Eestis lasub aluskord ligi 100 m sügavusel. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Aluskord tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse.1 Joonis 1. Eesti läbilõige 1 Tartu Ülikooli Geograafia instituut 1997-2000. ,,Eesti Geograafia CD" file://elvag/Lugemik/geograafia/EGCD/opik/juhan/juhan.html) 3 Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Eesti pealiskord on tekkinud umbes 650-350 miljonit aastat tagasi. Pealiskorra ehituse alusel võib Eesti jaotada kaheks erinevaks osaks: paeseks Põhja-Eestiks ja liivakiviseks Lõuna-Eestiks
aga globaalset kliimakatastroofi põhjustavat kokkupõrget. Viimast on oodata vaid kord 100 000 aasta jooksul. Väikseimat kokkupõrkeohtu kujutab praegu vaid üks Maale lähenev asteroid aastal 2101. Eestiga seotud Soome astronoom Yrjö Väisälä andis tema poolt 1939 avastatud asteroidile nimeks "1541 Estonia". Asteroid number 2099 kannab kuulsa eesti astronoomi Ernst Öpiku nime "2099 Opik". Asteroid "3738 Ots" sai nime eesti laulja Georg Otsa järgi. Asteroid number 1743 kannab nime "1743 Schmidt" Eestist pärit optiku ja astronoomi Bernhard Schmidti järgi. Kaali järv Saaremaal- Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall. Küsimused: 1)Mida tähendab sõna ,,asteroid" ? 2)Umbes mitu asteroidi on praeguseks teada?
Aastaajast sõltuv veetase ei ületa tavaliselt 1m -rit aga kliimast tingitud veetaseme erinevus ilmneb pikema aja vältel ja võib kõikuda 7 meetrit. 5 Kasutatud kirjandus 1.http://www.google.ee/#hl=et&source=hp&q=j %C3%A4rvede+toitumine&lr=&aq=f&aqi=&aql=&oq=&gs_rfai=&fp=1&cad=b 2. http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/veed/jarvenogu.html 3. Loodusgeograafia õpik 6. ja 7. klass 6
· http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_mullastik · http://et.wikipedia.org/wiki/Kliimav%C3%B6%C3%B6de · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima · http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=3&sqi=2&ved=0CCoQFjAC&url=http %3A%2F%2Fwww.veeriku.tartu.ee%2F~ppensa%2FEesti_mullad.ppt&ei=sfB- UP6gK6bh4QSQyIGQAg&usg=AFQjCNGtF0u3WQtoF8ETwI0- 8OL96AZ1xw&sig2=vWqE_WE-mlCgUJKeyaYksA · http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/agro/arentegu.html · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5llumajandus · http://www.stat.ee/34222 · http://et.wikipedia.org/wiki/Loomakasvatus · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_majandus · http://rup.ee/est/uhiskond/eesti-on-el-is-uks-suurima-metsade-osakaaluga-riik.html · http://www.elfond.ee/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/maaelu- programm/demofarm/ettepanekud-seoses-uue-2013-aasta-jaergse-maaelu- arengukavaga#veeseisund
Koorküla Valgjärv 26,8 44,1 ha 8. Pindi Kärnjärv 26,0 8,3 ha 9. Jõksi 25,4 64,9 ha 10. Piigandi 25,3 43,4 ha 11. Saadjärv 25,0 710,0 ha 12. Vellavere Külajärv 25,0 4,6 ha 13. Petajärv 25,0 3,6 ha Kasutatud allikad http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/veed/jarvsyg.html 7 Tabel 5. Kümne suurima jõe järjekord Pikkuse järgi (km) Vooluhulga järgi (m3/s) Valgala järgi (km2) Võhandu (162) Narva (399) Narva (56 200) Pärnu (144) Suur Emajõgi (70,1) Suur-Emajõgi (9740) Põltsamaa (135) Pärnu (65) Pärnu jõgi (6920)
valgusfiibrite külge kinnitatud akusto-optilisi modulaatoreid. Moduleeritud kiirt skaneeritakse nii, et tekiks vajalik valguse ajalis-ruumiline jaotus Kuigi teema on raske ja keeruline isegi füüsikat õppinule, on selge see, et suured holograafilised ekraanid ei ole enam ulme valdkonda kuuluv. Jääb vaid oodata, kui kiirelt teadlased sellel keerulisel teel edasi astuvad. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Holograafia http://www.fyysika.ee/opik/index.php?idex=508&idse=3120&tase=asi http://entsyklopeedia.ee/artikkel/holograafia1 http://forte.delfi.ee/news/teadus/suured-holograafilised-ekraanid-ei-ole-enam-ulme-kuigi- vajavad-poorast-andmevoogu?id=70821657
5 PINNAKATE Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, veel pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase paari miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. (elvagLugemikgeograafiaEGCDopikjuhanjuhan) Viljandimaal on põhilisteks pinnakatte koostisosadeks moreen(rohkem kõrgustuikul ja selle ümbruses) liiv, vähesel määral ka turvas(Võrts järve kallastel ja maakonna loode osas) ja jõgede( Halliste ja Raudna) läheduses ka savi.(Eesti Atlas lk5)(vaata ka joonis 1). Suuri rändrahne on maakonnas neljakümne ringis, hiidrahne kaks Iivakivi, mille pikkus on üle 10 meetri ja laius 6,6 meetrit(Viljandimaa kõige suurem rändrahn ja see
* toiduainetööstuse täpsema mõiste * kuidas leida Poolas asuvate tööstuste kohta infot * Tymbarki ettevõttest, toodetest ning ajaloost Õppisin läbi töötama inglise keelset teksti Arendas mu powerpointi kasutamisoskust Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Poola http://tymbark.com/en,o-tymbarku,o_firmie.html http://www.largo.ee/largo/ http://et.wikipedia.org/wiki/Toiduainet %C3%B6%C3%B6stus http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/agr o/toidutst.html http://en.wikipedia.org/wiki/Tymbark_(company) http://naistekas.delfi.ee/archive/mahla-valmistamine- kodus-ja-tehases.d?id=23096629 http://books.google.ee/books? id=d8n0z3jKzcwC&pg=PA170&lpg=PA170&dq=tymbark +company&source=bl&ots=x6PkmlQ9Ic&sig=d1TIfqqRL wLKdIhPzydmdIlNhwU&hl=et&sa=X&ei=3p97U6vWOI- w7Ab954GwCA&sqi=2&redir_esc=y#v=onepage&q=tym bark%20company&f=false
mis Eestis toimub pingel 330 kV.Edasi liigub elekter tarbimise piirkondlikes keskpunktides asuvatesse sõlmjaamadesse, kus pinge alandatakse kas piirkondlikuks ülekandeks (110 kV) või kohalikuks jaotuseks (10 kV, 20 kV pingetel). Enne jõudmist tarbijani läbib elekter veel üht alajaama, kus pinge alandatakse tarbimiseks sobiliku 230/400 voldini. Kasutatud kirjandus: http://ww2.eas.ee/vfs/4731/42 Kuidas t88tab moodne alajaam.pdf http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/energiam/elekter.html http://www.pakritp.ee/? page=4&subpage=4&type=news&lang=et&PageNum=4&newsid=84 http://www.tresorgas.ee/index.php? frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=19 http://www.chem.ttu.ee/teenused/polevkivi_kaevandamine_ee http://www.epl.ee/?artikkel=307865 http://et.wikipedia.org/wiki/Soojuselektrijaam
5. Worldwatch Institute ( 1974 ) Andmete kogumine maakera keskkonnaseisundi kohta. Annab välja raamatut ,,Maailma seisund". (2) 5 Kasutatud kirjandus, viited 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Looduskaitse 2. Mati Martin; Bioloogia 8. klassile II osa; 2008; § 19 ,,Keskkonnakaitse mõiste ja eesmärgid" lk 90-92. 3. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/gis/loodusvara.html 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Yellowstone%27i_rahvuspark 5. http://www.nps.gov/grca/ 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Grand_Canyon_National_Park 7. http://en.wikipedia.org/wiki/Serengeti_National_Park 8. http://en.wikipedia.org/wiki/El_Yunque_National_Forest 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Volcanoes_National_Park 6 Lisa Pildid loodusparkidest
väikesed vihmauurded (nanovormid). Selles referaadis käsitlesin 4 erinevat pinnavormi : · Tuuletekkeline pinnavorm · Rannikutekkeline pinnavorm · Voolutekkeline pinnavorm · Liustikutekkeline pinnavorm , ning sain teada, väga palju põnevat pinnavormide kohta. Referaati illustreerisin piltidega. Allikad 13 · http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juk u/pinnam/pvormid.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Pinnavorm · http://et.wikipedia.org/wiki/Rannik · Pildid: http://www.google.ee · Dorling Kindersley , ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia", aasta 2000 14
siis ei tasuks antud teooriat üleliigselt rakendada. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Psühholoogia põhisuunad" loengukonspekt A. Kidron Tallinn 2008 2. http://www.nyingma-buddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=76&Itemid=2 3. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/biheiviorism.html 4. http://portal.tdl.ee/~anumai/ema/ploomi_exam.html 5. ,,Psühholoogia põhisuunad" A. Kidron Tallinn 2008 6. http://htk.tlu.ee/infdid/opik/pkt31.html 7. ,,Isiksus" A. Kidron Tallinn 2005 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Biheiviorism
faktorite mõjul intensiivselt toimuvate rannaprotsesside (kulutus ja kuhjumine) jälgimine ja arengutendentside selgitamine selleks, et teavitada valitsusasutusi ja elanikkonda rannikul toimuvatest ebasoovitavatest nähtustest. Seiretöödega selgitatakse erinevate rannikupiirkondade võimalik areng (vajalik sadamate, ehitiste ja teede rajamisel, puhkemajanduse planeerimisel) ning antakse kogu ranniku arengu prognoos. Kasutatud allikad http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/meri/rannik http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri http:// www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/Rannikumere%20kaugseire.pdf http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=1180 Tänan tähelepanu eest!
[8] Kasutatud kirjandus [1] http://et.wikipedia.org/wiki/Moondekivim [2 ]http://et.wikipedia.org/wiki/Tardkivim [3]http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&ved=0CEcQFjAD&url=http%3A%2F %2Fwww.tlu.ee%2F~allar181%2FVaida%2520p%25F5hikool%2F9.%2520klass%2FEesti %2520geoloogiline%2520ehitus.ppt&ei=duZJUv- kDsnNhAf1kIGwBA&usg=AFQjCNFAQRN1FVo3h0jYoTwILv74H_fixQ&sig2=8zdQ8Cz9 N4aDF-HwnQ30BQ&bvm=bv.53217764,d.ZG4 [4] http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/images/geol0.gif [5] Geograafi vihik 2012 9a klass . [6] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4ne-virumaa1 [7] http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/publicthumbs/L%C3%A4%C3%A4ne- Virumaa_kaart_L.png [8]http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CC4QFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.l-virumv.ee%2Fplaneering%2FMaakonna %2520iseloomustus.doc&ei=rf9xUvXWC8zx4gSE94CQAw&usg=AFQjCNF933fRRgNMg3 -WLfa2p_dBIioIig&sig2=I1DMFYs54hVo7xctuOvu7A&bvm=bv.55819444,d.bGE
rahvuslikku koosseisu, isegi loomulikku iivet (sündimust ja suremust). Suure sisserände tõttu vähenes nõukogude perioodil eestlaste osatähtsus kiiresti. Eestis kujunes kaks täiesti erinevat rahvastikku, kusjuures Kirde-Eesti linnades muutusid eestlased vähemusrahvuseks. Eriti ilmekaks näiteks on II maailmasõjas täiesti purustatud Narva linn. 11 Kasutatud allikad · http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/randed.html · http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rahvastiku_r%C3%A4nne_eestis · http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4nne · http://g1.nh.ee/images/pix/900x585/8826a5e5/pogenemine-1944-aastal-foto- filmiarhiiv-65710346.jpg 12
(pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) erinevuste alusel. Eesti territoorium jagatakse maastikuprovintsideks ja allprovintsideks, valdkondadeks, rajoonideks ja paikkondadeks. 10 KASUTATUD KIRJANDUS [1]http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/3linnastumine/liigendus.htm [2]http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_maastikuline_liigestatus [3]http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/maastik/maastikud.html 11
Kokku haritava maa osakaal protsendina mullarühma üldpindalast on 19,5%. Antud muld on enamlevinud Hiiumaal. Kasutatud kirjandus http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU38&user_id=at&bbox=409295.80853722,6485079.24294666,410509. 94754809,6485733.97493393&LANG=1 http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf? t=20091211092214 http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/muld/estomuld.html Põllumaade metsastamine, 2004. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Metsamajanduse alused, 2011. Koostajad: E. Laas, V. Uri, M. Valgepea Mauri Otsus Keskkonnakaitse I kursus 29.04.2015 Tartu
Usun ja loodan , et mu referaat täidab oma ülesande. Kasutatud kirjanduse loetelu · Newport, G. 2002 Natural science http://en.wikipedia.org/wiki/Natural_science#History (12. veebruar 2002) · Eesti Entsüklopeedia, 1990 · Kelley L. 2006 The Beginning of Modern Science http://www.friesian.com/hist-2.htm (14. september 2008) · Õpilase Entsüklopeedia, 2001 · Kvell, A. 2005 Euroopa Kirjandus XVIII Sajandil alar.kvell.pri.ee/kool/primamaterjalid/opik-maailmakirjandus.doc · Oop, A. 2004 Loodusteadused http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusteadus (19. märts 2007)
Toodang (kedratud puuvill) saadeti Venemaale, kus see riideks kooti 16. 6.1 Majandus XX.sajandil Koos talupoegade jõukuse kasvuga sai hoogu kogu majanduse edenemine. Taluperemees ei tahtnud käia enam pastlais ja viiskudes, vaid kandis saapaid. Peeruvalgust asendas linnast ostetud petrooleumlamp. Järk-järgult hakkas vabriku kaup välja tõrjuma ka kodusel teel valminud rahvariidekangast. 15 http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/linnakuj.html 02.11.2011 16 Tannberg T. Mäesalu A. Lukas T. Laur M. Pajur A. 2001 Tallinn. Eesti ajalugu. Lk 156 12 Suurt muudatust etendas raudteede rajamine, mis soodustas kaubavahetust, eriti Eesti põllumajandustoodetet saatmist Peterburi turule. Ühtlasi suurenes Paldiski ja Tallinna sadamate kaudu saabuvate transiitveoste osakaal.
2006 aastal oli kasv 1.81 1000 inimese kohta. Eeldatavalt langeb see nulli aastaks 2030, kuid 2006 aastalrakendati beebi boonus mille tõttu hakkas riigi populatsioon uuesti kasvama. Praegu on riigi keskmine kasv 4.6 1000 inimese kohta. Viimase viie aasta jooksul sündinud tüdrukute-poiste suhe on 1:1. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku etappide järgi võttes vananemisetapis. Allikad: http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/demoyle1.html http://australia.gov.au/about-australia/our-country http://www.migrationinformation.org/datahub/countrydata/country.cfm Linnastumine Kaardi peal on mustade täppidega märgitud kõige suuremad linnad. Viis kõige suuremat linna on Sydney (4,627,345 elanikku), Melbourne ( 4,173,432 elanikku), Brisbane ( 2,074,222 elanikku), Perth (1,738,807 elanikku) ja Adelaide (1,212,982 elanikku). Linnades elab 89% elanikest.
·http://www.youtube.com/watch?v=jmQ8FWnM0fA&feature=related ·http://www.youtube.com/watch?v=WkGoG9g1QX4 ·http://www.youtube.com/watch?v=oHIVqAlV3ck Kasutatud kirjandus : ·http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95hur%C3%B5hk ·http://meteo.physic.ut.ee/et/showdoc.php?did=10 ·http://miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/2ilm/elutuba/3-2-10paev.htm ·http://www.slideshare.net/vilve/hurhk-8173144 ·http://mehaanika8kl.wordpress.com/rohumisjoud-2/ohurohk/ ·http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/kliima/ohurohk.html ·http://web.zone.ee/funnelcloud/ohurohk.htm
Meremõju ulatub kuni 60km; nt sademete hulk suureneb rannikust 30-60 km kaugusele, temperatuuri kõikumine algab 20 km juures. 10 Kasutatud materjal: http://www.tnp.ee/ajaleht_raamat?news_id=35 http://www.ise.ee/oppekava/valikgym/loodus/maastik.htm http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_maastikuline_liigestatus http://et.wikipedia.org/wiki/Harju_lavamaa http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/maastik/harjulava.html http://www.eestigiid.ee/?CatID=10 http://www.eestiloodus.ee/artikkel1780_1776.html http://kuninga.parnu.ee/?download=Eesti kliima.pdf http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/idaviru/index.html 11
läbiviidud uuringute ja analüüside tulemuste kohta aktiivset teabe levitamist kogu Eesti ühiskonnas. Nii saab parandada strateegiliste otsuste kvaliteeti lisaks ettevõtetele ka riiklikul. Võib öelda, et loodav arengufond on Eesti kõrgtehnoloogia arengule hädavajalik, kuna fond tagaks piisavalt välisinvesteeringuid, mida on kindlasti väga vajab. See tõstaks tunduvalt eesti 15 http://www.tfg.tartu.ee/geograafia/egcd/opik/juhan/masinad/korgtehn.html ettevõtete efektiivsust ning tootearendamist, mis omakorda mõjutab konkurentsivõime säilimist positiivselt. Kasutatud kirjandus : 1. www.sap.com 2. http://search.epnet.com/ 3. http://www.developmentgateway.org/ 4. www.riigikogu.ee 5. www.valitus.ee 6. http://search.epnet.com/login.aspx?direct=true&db=buh&an=20633535 7. http://search.epnet.com/login.aspx?direct=true&db=buh&an=20633536 8. www.riik.ee 9. www.aktiva.ee
ilmselt ajaloolisi sündmusi: laastavad epideemiad ja võimsad rahvuslikud tunded. Tänan lugemast! 8 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvastik http://209.85.129.132/search? q=cache:8r1lBohyAZYJ:www.tlu.ee/files/arts/2965/Eestif58e40d045e8763c110d3 41d74124fa7.ppt+Eesti+rahvastik&hl=et&ct=clnk&cd=11&gl=ee&client=firefox -a http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/rahvastik.html 9
annaabi.ee 
