Lääne-Virumaa (0)

……. Gümnaasium
Uurimustöö
Lääne-Virumaa
Autor: …………….
Juhendaja : …………..
2013

Sisukord

Lääne-Virumaa 3
Aluskord 4
Millest koosneb aluskord? 4
Lääne-Virumaa aluskord 4
Pealiskord 5
Mis on pealiskord 5
Vendi ajastu 5
Kambriumi ajastu 5
Ordoviitsiumi ajastu 5
Siluri ajastu 5
Devoni ajastu 5
Pinnakate 6
Mis on pinnakate? 6
Lääne-Virumaa pinnakate 6
Mullastik 6
Pinnamood 7
Veestik 7
Sood 7
Kasutatud kirjandus 8

Lääne-Virumaa

Asub Põhja-Eestis, ulatub Soome lahest Endla järve nõoni ja Kõrvemaast Alutaguseni, moodustab ajaloolise Virumaa lääneosa . Lääne-Virumaa koosseisu kuuluvad ka Uhtju saared ja Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo, piirneb Harju-, Järva-, Jõgeva- ja Ida-Virumaaga. Hõlmab endise Rakvere rajooni , mis 1. I 1990 muudeti Rakvere maakonnaks ja 26. III 1990 Lääne-Virumaaks. (joonis 1) Kaardil on Lääne-Virumaa (2003) [7]

Aluskord

Millest koosneb aluskord?

Aluspõhi koosneb kahest korrusest, nii nagu see on iseloomulik kõigile platvormidele. Kõige all lasub paks moonde - ja tardkivimitest aluskord. Tardkivimid( graniit , millest tuntumad on rabakivid rabakivi ) ja moondekivimid( gneiss , kvartsiit, kildad, amfiboliit ja marmor ) [1] [2]
Peamiselt moodustavad aluskorra Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive.
Aluskord on põhja-lõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15°
Lääne – Virumaal lasub aluskord 200-300m sügavusel (joonis 1)
[3]
’
Joonis 1
Aluskorra ja pinnakate joonis . [4]

Lääne-Virumaa aluskord

Lääne-Virumaa ida- ja kaguossa ulatuv Alutaguse madalik on suurte soode ja metsade ala. Sinna kuuluvad ka Pedja ja Põltsamaa jõe ülemjooksu piirkonnas paiknevad sood. Kõrvemaast ulatub Lääne-Virumaa alale vaid selle kitsas kirdenurk. Tasast ja laialdaselt soostunud (Tuksmani soo, Laukasoo ) maastikku ilmestavad mandrijäätekkelised pinnavormid (Tapa–Pikasaare ja Ohepalu– Viitna oosistik, Uku–Viitna mõhnastik). [6]

Pealiskord

Mis on pealiskord

Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest , mis on tekkinud hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul mpeamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis oodustusid settekivimid , peamiselt lubja ja liivakivid. Pealiskorra kogupaksus ulatub 100 meetrist 600 meetrini
Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud maakoore platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud.
Pealiskord koosneb erinevatel aegadel kujunenud ladestustest ning igale geoloogilisele ladestule vastab üks geoloogiline ajastu. [3]

Vendi ajastu

Esineb ligikaudu 100- 200m sügavusel, ainult Põhja-Eestis ja Kirde-Eestis, ning maapinnal ei avaldu mitte kuskil. Esiveb liivakivisid ja savisid. Liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel. [5]

Kambriumi ajastu

Kambriumi ajastu avaldub maapinnal Põhja-Eesti rannikumadalikul. Esinev sinisavim. Sinisavimit kaevandatakse ja kasutatakse relliste ja katusekivide tegemiseks. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid ( glaukoniitliivakivi ) paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Kambriumi savid on tähtsaks maavaraks. [5]

Ordoviitsiumi ajastu

Avaldub maapinnal Põhja-Eestis. Leidub liivakivisid, fosforiiti, põlevkivi , lubjakivi (enamasti hallika värvusega) [5]

Siluri ajastu

Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb Kesk-Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Sellelt leidub palju kivistunud koralle , mida nimetatakse biohermideks. [5]

Devoni ajastu

Eesti kõige kagupoolsemas nurgas leidub lubjakivi ja savi, mis on Devoni ajastu tähtsamad maavarad . Lubjakivi ja savi sobivad telliste valmistamiseks. [5]

Pinnakate

Mis on pinnakate?

Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist. Pinnakate katab suuremat osa Eesti pinnast. Pinnakate puudub näiteks alvaritel ehk loopealsetel. Seal lasub muld otse pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil. Selliseid muldi nimetatakse paepealseks mullaks . [9]

Lääne-Virumaa pinnakate

Rannikumadalikule on iseloomulikud kivikülvid (Käsmu poolsaarel) ja rändrahnud ( Ehalkivi jmt). Jõed on paekaldasse uuristanud sügavaid orge . Viru lavamaa põhjapiiri moodustav Põhja-Eesti paekallas on Lääne-Virumaal rannajoonest kaugel, osaliselt mattunud ega moodusta selgepiirilist astangut. Lavamaa pinnakate on valdavalt õhuke, kohati on karsti (Aseri tektoonilises rikkevööndis Sämi külas). Leidub oose (Pahnimäed, Rakvere linnamägi), otsamoreene (Kallukse mäed) ja mõhnastikke (Männikvälja). Pandivere kõrgustikust paikneb Lääne-Virumaal 2/3. Valdavad moreenitasandikud, põhjaosas on need 80–110, keskosas 120–130 ja lõunaosas 90–120 m kõrgusel (kõrgeim koht Emumägi, 166 m). Kõrgustikul leidub ka künkaid ( Assamalla ja Rägavere ümbruses), lõunaosas (eriti Rakke piirkonnas) voori ning oose (Mõdriku–Paasvere oosistik jmt). Kõrgustiku keskosa läbib Porkuni–Vao ürgorg. [6]

Mullastik

Rannikumadalikul valdavad leede - ja leetunud mullad , lavamaal gleistunud ja gleimullad ning rähksed rendsiinad , leidub ka paepealseid rendsiinasid. Pandivere kõrgustikul on ülekaalus leostunud ja leetjad liivsavimullad, Assamalla ja Rägavere ümbruses, Rakke lähikonna voortel ja Mõdriku–Paasvere oosidel on rähkseid rendsiinasid ning mitmel pool tasandikul kahkjaid muldi. Soostunud ja soomuldi on rohkesti maakonna lõuna- (Rakke piirkonnas), ida- ( Tudu ümbruses) ja loodeosas (Kõrvemaal). [6]

Pinnamood

Lääne-Viru maakonna praegune pinnamood on pärit mandrijää taandumise ajast ligikaudu 12 000 aastat tagasi. Eesti maastikulise liigestuse järgi jäävad siia 4 maastikurajooni: Pandivere kõrgustik , Kirde-Eesti lavamaa, Põhja-Eesti rannikumadalik, Kõrvemaa. [8]

Veestik

Maapinnal võib näha mitmesuguse suuruse ja kujuga karstilohke ja kurisuid, mis suurvee ajal moodustavad ajutisi järvikuid. Pandivere veekaitseala piires on välja eraldatud 212 karstiala (üldpindalaga 120 km²). Olulisemad neist on: Võhmetu-Lemküla, Heinjärve, Aniste, Savalduma, Järsi, Saksi karstijärvikud. Maakonnas on rohkelt allikaid , eriti Pandivere kõrgustiku nõlvadel. Enamus neist on seotud karstiga (karstiallikad). Olulisemad allikad ja allikalised alad on: Valgejõe ülemjooksu piirkond, Jupri oja, Lava allikad, Mõdriku allikad, Kiltsi allikad, Simuna Katkuallikas jne. [8]

Sood

Eesti Geoloogiakeskuse poolt tehtud otsingulis-hinnanguliste tööde järgi (1977-78) on Lääne-Virumaal 78 sood, mille tööstuslasundi pindala ületab 10 ha ning 44 alla 10 ha tööstuslasundiga sood. Soode tööstuslasundi kogupindala on 23368 ha ja turbavaru 90,5 miljonit tonni, s.h. alusturvast 11,2 milj.t. Aktiivsed varud moodustavad 59,0 milj. t, sellest 8,1 milj.t alusturvast. Soode maastikulise liigestuse järgi jäävad nad peamiselt kolme piirkonda: Kirde-Eesti lavamaa, Pandivere kõrgustiku keskosa ja Pandivere kõrgustiku nõlv. [8]
Kirde-Eesti lavamaa, maakonda jääb sellel alal tähtsamatest soodest Varudi (toiterežiimist lähtudes väljunud põhjavee mõjusfäärist ning jõudnud raba arengufaasi), Laukasoo, Kunda soo. [8]
Pandivere kõrgustiku keskosa on tugevalt karstunud piirkond, kus puudub vooluvete võrk ja soid on vähe. Suurim soo sellel alal on Savalduma samanimelise karstiala läheduses. Ülejäänud on grupiti Neeruti ooside ja Loobu jõe piirkonnas. Pandivere kõrgustiku nõlval olevad rohked allikad on põhjustanud ulatuslike madalsoode kujunemist. Iseloomulikumad Lääne-Viru maakonda jäävad selle piirkonna sood on: Peedla, Punasoo, Sämi, Kabala , Tudu, Saara . [8]
Kaitsealused sood (eesmärgiks ja ülesandeks on iseloomulike soomaastike säilitamine ning nende loodusliku arengu kindlustamine kaitserežiimist lähtudes). Nendeks on: Tudu-Järvesoo, Sämi-Kuristiku, Luuasaare, Sirtsi soo, Laukasoo, Uuemõisa, Udriku, Tuksmani, Vohnja. [8]

Kasutatud kirjandus

[1] http://et.wikipedia.org/wiki/Moondekiv im
[2 ] http://et.wikipedia.org/wiki/Tardkiv im
[3] http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&ved=0CEcQFjAD&url=http%3A%2F%2Fwww.tlu.ee%2F~allar181%2FVaida%2520p%25F5hikool%2F9.%2520klass%2FEesti%2520geoloogiline%2520ehitus.ppt&ei=duZJUv-kDsnNhAf1kIGwBA&usg=AFQjCNFAQRN1FVo3h0jYoTwILv74H_fixQ&sig2=8zdQ8Cz9N4aDF-HwnQ30BQ&bvm=bv.53217764,d.ZG4
[4] http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/images/geol0.gif
[5] Geograafi vihik 2012 9a klass .
[6] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4ne-virumaa1
[7] http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/publicthumbs/L%C3%A4%C3%A4ne-Virumaa_kaart_L.png
[8] http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CC4QFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.l-virumv.ee%2Fplaneering%2FMaakonna%2520iseloomustus.doc&ei=rf9xUvXWC8zx4gSE94CQAw&usg=AFQjCNF933fRRgNMg3-WLfa2p_dBIioIig&sig2=I1DMFYs54hVo7xctuOvu7A&bvm=bv.55819444,d.bGE
[9] http://et.wikipedia.org/wiki/Pinnakate
8