Seeme koosnebki idust ja toiduvarust. ÕIE MUUTUMINE PÄRAST VILJASTAMIST VILI Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest. Vilja ülesanne on seemnete kaitse ja sageli ka levitamine. Vilja teke Kui tolmlemine on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. VILJA EHITUS Seemned Viljakest e perikarp tekib sigimiku seinast sageli ka teistest õieosadest tolmukate, kroon- ja tupplehtede alustest harvem õiepõhjast Viljakesta 3 karpi pealmine kiht e eksokarp keskmine kiht e mesokarp seesmine kiht e endokarp VILJA LIIGITUS Fülogeneetiline liigitus põhineb emakkonna tüüpide Apokarpium moodustunud lihtsast apokarpsest (mittekokkukasvanud)
6. Kus asuvad õhulõhed? Õhulõhed asuvad epidermis ja asuvad õitel. Varrel, leherootsul ja õie kroonlehel. 7. Mis kude on kambium? Kus paikneb? Laseb taimel paksuks kavada. Külgmine algkude. Kambium paikneb taimedel juurtes ja vartes juhtkudede läheduses (floeemi, ksüleemi vahel). 8. Mis on emergentsid? Epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roos, vaarikas. 9. Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Lihakvilja tüüp, viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane väliskest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. Ploomid, kirsid. 10. Millest koosneb juhtkimp? Juhtkimp koosneb ksüleemist ehk puiduosast ja floeemist ehk niineosast. 11. Kus asub juurekübar? Ülesanne Juurekübar asub juure tipus, juurekübar kaitseb ja katab kasvukuhikut. 12. Lehe põhitunnused Taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid,
välja ja kannab emakasuudmetele. Tuultolmlejatel moodustub väga palju väikseid kergeid tolmuteri, mis võivad levida kaugele. Vili Kui tolmutera on sattunud sama liiki taime emakasuudmele, kasvab tolmuterast tolmutoru, mida mööda liigub seemnerakk munarakuni ja viljastab selle. Munarakk asub sigimiku seinale kinnituvas seemnealgmes. Pärast viljastamist toimub sigimikus palju muutusi, kuni seemnealgmetest saab viljakest. Igal taimeliigil toimub vilja areng veidi erinevalt, kuid alati leiab aset neli olulist muutust: 1. Viljastunud munarakust areneb seemnealgmes loode, millel on juure ja võsu alge. 2. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru (tärklise või õlirikkad rakud), millest kasvu alustav taim (idand) alguses toitub. 3. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest. 4
Vili 1. Mis on vili? Vili on õistaimede organ, mis koosneb viljakestast ja seemnest. 2. Kuidas ja millest (millistest taime osadest) võib vili areneda (kujuneda)? 1. Õietolm kandub tolmukatelt emakasuudmele 2. Tolmuterad hakkavad idanema ja tungivad sigimikku. 3. Tekib seemnealge 4. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru 5. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 6. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib olla kuiv või mahlane 3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi Liigitus tekkimise järgi Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalistel. Ploomipuu
10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud Liigutused e. nastid: võilill avneb hommikul, sulgub õhtul Tropismid (liigutus kindla ärritaja suunas): päevalill keerab end päikese poole Õie ristlõige seemnealge kroonleht tuppleht T E viljakest sigimik T - tolmukas E - emakas VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Ilma viljastamiseta (apomiksis) -- partenokarpne vili Ainult sigimikust -- paljasvili Sigimik + teised õieosad -- rüüsvili Sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest (perikarp)
Vili Eliise Jõgi Stiven Knõsev Vili Vilion, vaid õistaimedele omane organ, mis sisaldab seemeneid. Ülesandeks on seemnete kaitsmine. Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja Vilja teke Vilimoodustub emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Seemnealgmetest kujunevad seemned ja emakast saab viljakest. Kuivviljad Vilju jaotatakse veesisalduse järgi Kuivviljadel veesisaldus valmides väheneb. Pilt nr 1. Kuivviljad Lihakviljad Lihakviljadel veesisaldus valmides suureneb. Lihakviljad on näiteks õunapuu vili, tomati mari jne. Pilt nr 2. Lihakviljad. Avaviljad ja sulgviljad. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Avaviljad- kui viljas olevad seemned on valmis, avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja
(seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. · Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg. · Seemnes on kahe idulehega idu. Toitekudet seal eraldi ei ole idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes (näiteks liblikõielistel ja korvõielistel). Kaheidulehelised Üheidulehelised · Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev viljakest, mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. · Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet. Toitekude kujuneb keskrakust. · Üheiduleheliste iduleht on surutud vastu toitekudet ja vahendab toitainete liikumist endospermist arenevasse idusse. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud. Üheiduleheline seeme
jäätis, tee, küpsised, kommid jm. Astelpajusordid Kõik meil kasvatamiseks soovitatud astelpajusordid aretati Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku Ülikooli Botaanikaaias. Parimad astelpaju sordid: 'Botanitseskaja' tuntuim sort meie suuremates istandikes. Lehed suured, siledad, läikivad ja dekoratiivsed. Vähem astlaid. Viljad keskmise suurusega, ovaalsed ja kollased, eralduvad suhteliselt kergesti ning kuivalt. Viljakest tugev, viljaliha mahlakas, hapu ja meeldiva aroomiga. 'Trofimovskaja' võrdlemisi astlaline, meil küllalt hea talvekindlusega. Viljad suured, ovaalsed kollakasoranzid ning tiheda kestaga. Viljaliha mahlane, hapukas, nõrga aroomiga, meeldiva maitsega. Väga maitsvate viljadega sort, sobib hästi külmutamiseks. 'Avgustinka' nõrgalt astlaline, lehed suured, viljad väheldased, punakasoranzid ning tugevasti võrsele kinnitunud. Vilja alusel punased täpid.
Avaneb kahe õmblusega. Kupar Mitmepesaline, on moodustunud kokkukasvanud emakatest nt. moon, nurmenukk, nelk, aga ka hobukastan, pajulill. Kupra erivorm on veel karp see avaneb kaane ära kukkudes (teeleht) ja kõder see on ristõieliste sugukonnale omane vili. Erivormid : kõdrake lühike, pähkeljas kõdrake 1 seeme ja ei avane, lülikõder (põldrõigas)Kahepesaline ja avaneb. Pähkel (suur) sarapuu , pähklike (väike) kasel maasikal - viljakest on puitunud. Tõru Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tammetõru "müts"). Söödaval kastanil on tõru ümbert üleni lüdiga kaetud. Seemnis viljakest ei ole puitunud, see on nahkjas (~päevalill, saar, vaher kaksikseemnis) Teris - Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud. (enamus kõrrelisi teraviljad) Mari endokarp e. seemnekest on nahkjas nt. tomat, sõstar, mustikas, banaan, aga ka granaatõun.
Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili) ·Lihakad viljad Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi. Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral ülemisest sigimikust moodustub nt karuli `mari', alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp. Viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. Luuviljad esinevad nt roosõielistel (kirsipuu, ploomipuu, toomingas jt) Pomerantsvili: väliskest eeterlike õlide mahutitega, keskmine kest valge ja kuiv, sisekest mahlakas (apelsin, greip, sidrun) ·Kuivviljad Kuivviljade viljakest ei ole lihakas. Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad. ·Avaviljad
keskossa seemnekambrisse ( õun, pirn). Luuvili- on üheseemneline vili, mille seeme on kaetud tugeva kestaga (kirss, ploom) Koguvili- areneb paljude emakatega õiest (maasikas , vaarikas) Marjad- on paljuseemneline lihakas vili, mille seemned paiknevad viljalihas hajusalt (viinamari) Tsitrusvili- väliskest on näärmega, vahekest on valge säsi ja söödavosa on lõigustunud (apelsin) Pähkel- on vili, mille viljakest ainsa seemne ümber täielikult puitub (sarapuu pähkel). Tekkekohaalusel · Kohalikud sordid · Introdutseeritud sordid Tekkimisviisialusel · aretussordid · maasordid Taime vegetatiiv organid Võrse Areneb pungast on suvine juurdekasv koos lehtedega...(mai oktoober) puitunud võrset nim oksaks Puitumise astmed Rohtne võrse võrse murdub kergelt Poolpuitunud võrse võrsa on h2sti painduv ja ei murdu
Pähkel- üheseemneline puitunud viljakestaga vili, mis pole seemnega kokkukasvanud. Viljakesta ümbritseb kattelehtedest moodustunud lüdi e kuupula n sarapuu, pöök Tõru- erineb eelmisest viljatüübist nahkjaviljakesta poolest, milline on samuti alusel kokku kasvanud n tamm Pähklike- ühe seemnega vili, arenenud ühe viljalehega sigimikust, seeme pole viljakestaga kokku kasvanud n pärn Sulgviljade tüübid Seemnis- kahest viljalehest arenenud ühepesaline vili, viljakest nahkjas n põõsasmaran Pähklikesetaolised tiibviljad n jalakas, saar Tiibvili- kileja tiiva või tiibadega üheseemneline kuivvili n vaher Lihakad viljad Mari- on mahlakas vili, mille väliskest moodustab tiheda kile, vahe- ja sisekest on väga mahlased ja suhkrute rikkad viinapuud, sõstrad, mustikas Õunvili- hulgaseemneline vili, kus sigimik koos õiepõhjaga areneb lihakaks viljaks n õunapuu, pihlakas, viirpuu Luuvili- viljakest on kolmekihiline: õhuke
(1000) seemet. · 1000 seemne mass on 190400 g. 8 Isasõisikud 9 · Teris ehk seemned on keskmiselt 1 cm pikkused, erisuguse kuju ja värvusega. · Seemned on tavaliselt kollased, kuid erinevatel sortidel võivad need olla valkjad, oranzid, punased, lillad, pruunid, sinakad, mustjad jne. 10 · Maisiterisel eritatakse kolme osa: - viljakest, - tuum ehk endosperm, - idu ehk embrüo. 11 · Harilikust maisist aretatud arvukad sordid jagunevad järgmistesse rühmadesse : hammasmais (sobiv loomasöödaks) suhkrumais (toiduks tarvitatav) paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais kõva mais ehk ränimais sõklamais tärklismais tärklise-suhkrumais vahamais 12 Suhkrumais
4 Kakaopuu kasvab kuni 12m krguseks puuks, kuid istandustes lastakse neil kasvada ainult 5- 6 meetrini. itsema hakkab ta 3-aastaselt. ite värvus varieerub valgest punakani ja need asetsevad otse tüvel- kauliflooria. isi kannab kakaopuu rikkalikult, kuid neist viljastub äärmiselt väike osa. Vili valmib 4-7 kuud, selle pikkus vib ulatuda 30 cm-ni, läbimt 5-10 cm-ni, kaal 300-500 grammini. Viljakest on enamasti kollane vi oranz. Valge vi punaka hapuka viljaliha sees on 20-60 ovaalset seemet (kakaouba). Kakaopuu itseb ja kannab vilja aasta läbi, nii et vilju tuleb koguda valikuliselt. Peamised kasutusalad Küpsed marjad ligatakse maha ja avatakse käsitsi. Niiske pehme viljasisu kogutakse korvidesse ning jäetakse käärima kuni seitsmeks päevaks. Alles siis omandavad nad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi
7) Emakkond, emakkondade tüübid Emakkonnaks nim. viljalehtede kogumit. Viljalehed kokkukäändudes võivad moodustada palju emakaid või ühe emaka • Palju emakaid – apokarpne emakkond • Ühe emaka – tsönokarpne emakkond • Tsönokarpne - sünkarpne, parakarpne ja lüsikarpne 8) Vili, vilja tekkimine, viljade tüübid. Vili tekib õies olevast sigimikust. Kui ainult sigimikust – paljasviljad. Koos teiste õieosadega – rüüsviljad. Sigimiku seinast moodustub viljakest(a)d. Tüübid: • Lihtviljad – moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel. Jaguneb: Avaviljad (seemned pudenevad) ja sulgviljad (seeme variseb koos viljakestaga). NT: Kukkur, Kaun, Kõder, Kupar,Karp. • Koguviljad – moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili. NT: Pähkel, Pähklike, Tõru, Seemnis, Teris. 9) Endosperm, perisperm, nutsell
nisu tärkab 7-10 väga aeglane (nt. mais tärkab Algarenemine päevaga) 20-25 päevaga) Teraviljad nisu, oder, rukis, kaer hirss, mais, sorgo, riis Terise anatoomiline ehitus Teris koosneb põhiliselt kolmest osast: Seemnekes t Viljakest · kestad - (kaitsevad mehhaaniliste vigastuste ja bakterite eest); Aleuroonkiht Toitekud · toitekude e. endosperm 75% e seemnemassist; sisaldab toitaineid; Kilbik · emrüo e. idu; e
*peamine toiduaine- soodne valgu ja tärklise suhe 1:7 inimesele füsioloogiliselt parim. *konsentreeritud toit loomadele- söödaks kogu taime maapealne osa. Põhk- koresööt, allapanu *tööstuse tooraine- Tärklis, piiritus, õlu. Põhk-katte ja pakkematerjal, paber Strateegiline tooraine- enamik arenend riike suudavad end ise teraviljaga varustada , erandiks jaapan kes impordib 70% teraviljast Teraviljade vili Üheseemneline sulgvili, botaaniliselt teris. Terise osad: viljakest, seemnekest , aleuroonkiht, idu , endosperm. Keemiline koostis: valk, tärklis, kiud, tuhk, rasv, suhkur. Ehitus ja tera koostis: Tera koosneb idust, endospermist e toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisemine seemnekest. Suurema osa terast moodustab endosperm ( 75% massist ). Endospermi eraldab eost kilbike. Kasvufaasid
(seemnis, teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili) · Lihakad viljad Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi. Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral ülemisest sigimikust moodustub nt karuli `mari', alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp. Viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. Luuviljad esinevad nt roosõielistel (kirsipuu, ploomipuu, toomingas jt) Pomerantsvili: väliskest eeterlike õlide mahutitega, keskmine kest valge ja kuiv, sisekest mahlakas (apelsin, greip, sidrun) · Kuivviljad Kuivviljade viljakest ei ole lihakas. Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad.
(seemnis, teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili) Lihakad viljad Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi. Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral – ülemisest sigimikust moodustub nt karuli ‘mari’, alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp. Viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. Luuviljad esinevad nt roosõielistel (kirsipuu, ploomipuu, toomingas jt) Pomerantsvili: väliskest eeterlike õlide mahutitega, keskmine kest valge ja kuiv, sisekest mahlakas (apelsin, greip, sidrun) Kuivviljad Kuivviljade viljakest ei ole lihakas. Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad.
6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike. 4.Taliteraviljade künniaeg Eestis ja mis tegurite vm. abil me teame, et on õige aeg Augusti lõppseptembri esimene pool. Künniaja valikul tuleb arvestada iga põllu mullastikku, kasvatatud kultuuri, planeeritavat kultuuri ja teisi tingimusi. 5. Kuna on õige aeg kartuli koristuseks vm
Liigutused ehk nastid võilill avaneb kommikul, sulgub õhtul Tropismid liigutus kindla ärritaja suhtes. Nt päevalill keerab end päikese poole. VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Pantenokarpne vili ilma seemneteta vili Paljasvili ainult sigimikust koosneb Rüüsvili sigimik ja teised õieosad Perikarp sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest Võivad jaguneda kaheks: Lihakad mari, luuvili, õunvili Kuivad o Avaviljad kukkurvili, kaunvili, kõder, kupar o Sulgviljad seemnis, teris, pähkel, tõru o Laguviljad jaguvili, lülivili Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud (vaarikas) Vilikond mitmest õiest (mais, ananass) Liitvilikond eri õitest moodustunud
Kupar: mitmepesalised (moon, nurmenukk, nelk, pajulill, hobukastan) Karp: avaneb kaane ärakukkudes (teeleht) 40. Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Jaguviljad. Sulgviljad: Kuivviljad jaotatakse kahte suurde rühma: avaviljad ja sulgviljad. Küpsenud avaviljad avanevad ning nende sees olevad seemned varisevad. Sulgviljad varisevad aga tervikuna, nende sees on vaid üks seeme. Avaviljadest tunduimad on kastan ja hernes, sulgviljadest aga pähkel. Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn) Pähkel: suur, viljakest puitunud (sarapuu) Tõru: Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tam, pöök) Seemnis: viljakest nahkjas (päevalille seemned) Teris: Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud (tatar) Laguviljad: Jaguvili: Jagunevad.(vaher, põldrõigas) Lülivili: 41. Viljade ja seemnete levi. *Iselevi: Paiskviljad (enamus liblikõielisi kaun, kurereha, lemmmalts) *Tuullevi: Lendkarvad (võilill, ohakas, pappel, pajulill), lennutiivad (vaher, saar,
Karp: avaneb kaane ärakukkudes (teeleht) 40.Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Jaguviljad. Sulgviljad: Kuivviljad jaotatakse kahte suurde rühma: avaviljad ja sulgviljad. Küpsenud avaviljad avanevad ning nende sees olevad seemned varisevad. Sulgviljad varisevad aga tervikuna, nende sees on vaid üks seeme. Avaviljadest tunduimad on kastan ja hernes, sulgviljadest aga pähkel. Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn) Pähkel: suur, viljakest puitunud (sarapuu) Tõru: Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tam, pöök) Seemnis: viljakest nahkjas (päevalille seemned) Teris: Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud (tatar) Laguviljad: Jaguvili: Jagunevad.(vaher, põldrõigas) Lülivili: 41.Viljade ja seemnete levi. *Iselevi: Paiskviljad (enamus liblikõielisi kaun, kurereha, lemmmalts) *Tuullevi: Lendkarvad (võilill, ohakas, pappel, pajulill), lennutiivad (vaher, saar, jalakas,
seemnesoomuste peal moodustuvad seemned. Emaskäbid tekivad pikkvõrse tippu. 174. kuusk lihakas käbi "kadakamari" e. marikäbi kadaka emaskäbi soomused muutuvad lihakaks 175. jugapuu seemet ümbritse lihakas seemnerüü e. arill jugapuul korralikke emaskäbisid pole 176. AVAVILI SULGVILI on vili, mis seemnete valmides ei avane ja kukub maha koos seemnetega puitunud viljakestaga kuivvili, mille viljakest pole seemnega kokku kasvanud pähkel 157. AVAVILI on kuivvili, mis seemnete valmides avaneb ja seemned laiali puistab kupar 158. avaneb kaanekese, avade või hammaste moodustumise teel tõru on nahkja viljakestaga pähklitaoline vili, mille alus asub tihedasti kokkukasvanud õiekattelehtedest moodustunud lüdis 159. seemnis 160. üheseemneline nahkja kestaga sulgvili korvõistel ja uniohakalistel, mille seemnekest ei ole viljakestaga kokku kasvanud pappus 161.
Külvatakse agusti 1. Pooles. Külviga hilinemisel saadakse vähem seemet. Külvisenorm on 200 seement 1 m2. Väetakse lämmastikväetisega ning annuse suurus on õige siis kui selle mõjul rapsi varred kõtrade raskuse all vilti vajuvad. Raps on täisküps kui põld muutub pruunhalliks. Kahjurid on hiilamardikad, ristikõieliste maakirbud ja valgemädanik. 7. SEEMNE EHITUS / TERAD Seeme koosneb järgnevatest osadest: Kest – Koosneb mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinast. Moodustab teramassist ligikaudu 6%. Endosperm – Koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega. Proteiinisisaldus on suurem väljaspool. Idu – Asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike (rukkil, nisul oral 1,5-3%; kaeral 3-4% ja maisil 10-12%). Aleuroonkiht – Asub seemnekesta ja endospermi vahel. See on proteiinirikas.
Nt. harilikul raudrohul korvõisikud asuvad liitkännasena! Sigimiku asetus: Emakkond on viljalehtede kogum. Viljalehed kokkukäändudes võivad moodustada palju emakaid või ühe emaka. Emakkondade tüübid: · Apokarpne emakkond- palju emakaid · Tsönokarpne emakkond- ühe emakaga: Parakarpne Lüsikarpne Sünkarpne Vili tekib õies olevast sigimikust. Sigimiku seinast moodustub viljakest(ad). Seemnealgmest kujuneb seeme. Viljakesti võib areneda kuni 3:endo-, meso-, ja eksokarp. endokarp mesokarp eksokarp seeme endokarp endokarp · Paljasviljad- tekib ainult sigimikust
Enne külvi pritsitakse herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka kaheetapiline koristus: I etapp-niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. 5.Terise anatoomiline ehitus. Koosneb kestast, toitekoest ja idust. Välimine kest on viljakest, mis areneb välja sigimiku seinast. Viljakesta all asub seemnekest, mis koosneb kolmest kihist. Mõnel liigil on veel sise- ja välissõkal, idu asub teraalusel, selgmisel poolel. Koosneb idujuurest, idutupest ,idupungast. Idu ja toitekoe vahelist kihti nim. kilbikeseks, vajalik ensüümide produtseerimiseks. Ja siis siia juurde joonis Lääniste praksi alt (Tera) 6. Saagi organite ehitus 7.Külvisenormi arvutamine. Materjal, mida kasutatakse külviks on külvis
Õied, eriti sigimik hävib juba siis, kui kraadiklaas näitab 0,8 kraadi, lehed ja üheaastased kasvud külmuvad 66 kraadi juures. Tähtsaim on tõenäoliselt LoodeIndiast pärinev harilik sidrunipuu, mida kasvatatakse kõige rohkem Itaalias, USAs (Californias), Indias ja Argentinas. Sidrunipuu vili sidrun sisaldab 57% sidrunhapet, 0,050,09% Cvitamiini ja palju teisi vitamiine, seda tarvitatakse jookide valmistamiseks, toitude maitsestamiseks ja ravimina. Viljakest, õied, lehed ja võrsed sisaldavad eeterlikku sidruniõli, mida kasutatakse parfümeerias, meditsiinis ja mujal. Eestis kasvatatakse sidrunipuud toataimena. 6 APELSIINIPUU: Apelsinipuu on igihaljas viljapuu, pärit arvatavasti Kagu Aasiast, tuntuim ja levinuim tsitruseliik. Apelsinipuid kasvatatakse lähistroopikas ja troopikas, eriti USAs, Brasiilias, KeskAmeerikas, Vahemeremaadel, vähesel hulgal ka Gruusias
kilbile kättesaadavateks põhiliselt tärklis idujuurealget. Kestad koosnevad toitaineteks Aleuroonkiht- otse kestade all olev mitmest kihist. Kõige välimine on rakukiht, kus paiknevad viljakest ja sisemine on varuainevalgud (NB! Odral on seemnekest. Suurema osa terast aleur.kihte mitu, teistel 1) moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike.
Peaks mahult olema väiksem kui lõunasöök; toit, mis on hästiseeduv. Vahepalad annavad 15-20% päevasest energiavajadusest, mis peaksid olema vitamiini ja mineraalaineterikkad. Jogurt, puuviljad, piimajoogid jne. Toidukaupade märgistamine. Toiduteraviljad ja toiteväärtus. Toiduteraviljad tüüpilised leivaviljad: nisu, rukis, oder,kaer - hirsilaadsed: riis, hirss, sorgo, mais Paljateralised: nisu, rukis Kestteralised: riis, oder, kaer, hirss Viljapea: 1.viljakest 2.seemnekest 3.aleuroonkiht 4.endosperm Teraviljad sisaldavad süsivesikuid 60-75 %, valke 8-15%, lipiide 1,4-7%, vett 7-13%. Valgurikkamad nisu kaer, teravilja valk on mittetäisväärtuslik vähe lys. Asendamatuid aminohappeid enim tatar, kaer, riis, rukis. Lipiide enim idus ja aleuroonkihis. Sisaldavad rohkem kui 20 erin rasvhapet. Kõrge bioloogiline väärtus, kuid rääsuvad kiiresti. Süsivesikud põhiliselt tärklis, tärkliseterad erinevad kujult, mõõtmetelt jne
Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas. Väga C vitamiini rikkad. Värvus, suurus ja maitse erinev liigiti kui sorditi. Koosneb koorest ja sisust. Koor koosneb peamiselt värvilisest, palju eeterlikke õlisid sisaldavast kihist. Sisu koosneb lõikudest, neil moodustuvad mahlakotikesed, lõikudes seemned. Luuviljalised on kirsipuu, ploomi-, kreegi-, aprikoosi- ja virsikupuu. Luuvili on lihakvilja üks tüüpidest. Tema viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, võrdlemisi paks mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. 4 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju. Küpse vilja pind tundub pehme, sellel on
Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas. Väga C vitamiini rikkad. Värvus, suurus ja maitse erinev liigiti kui sorditi. Koosneb koorest ja sisust. Koor koosneb peamiselt värvilisest, palju eeterlikke õlisid sisaldavast kihist. Sisu koosneb lõikudest, neil moodustuvad mahlakotikesed, lõikudes seemned. Luuviljalised on kirsipuu, ploomi-, kreegi-, aprikoosi- ja virsikupuu. Luuvili on lihakvilja üks tüüpidest. Tema viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, võrdlemisi paks mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. 4 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju. Küpse vilja pind tundub pehme, sellel on
1. Idust mis asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike: rukkil, nisul ja odral 1,5...3%; kaeral 3...4% ja maisil 10...12%; 2. Endospermist ehk toitekoest, mis moodustab suurema osa terast (keskmiselt 74% tera massist). Endosperm on väga toitaineterikas, millest tulenevalt ka teraviljade nii suur tähtsus majanduses. Endospermi eraldab eost kilbike; 3. Kestadest mis koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinas, selle all on sisemine seemnekest. Terade keemiline koostis sõltub teravilja: 1. Liigist; 2. Sordist; 3. Taimede toitumistingimustest; 4. Kasvukoha ilmastikust. Peamiseks varutoitaineks on tärklis , mis ladestub endospermis. Igal teraviljaliigil on tärkliseterad iseloomuliku kujuga. Niiskes, merelises kliimas on teraviljal tärklisesisaldus suurem kui kuivas kliimas kasvanud teraviljadel. Peale tärklise on terades roosuhkrut (kuni
Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) kuulub haisupuuliste sugukonda, looduslikult levib Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, kus kasvab kuni 12m kõrguseks puuks. Pitsema hakkab ta 3- aastaselt. Valged väikesed õied arenevad otse tüvest - kauliflooria. Pisi kannab kakaopuu rikkalikult, kuid neist viljastub äärmiselt väike osa. Vili valmib 4-7 kuud, selle pikkus võib ulatuda 30 cm-ni, läbimõõt 5-10 cm-ni, kaal 300-500 grammini. Viljakest on enamasti kollane või oranz. Valge või punaka hapuka viljaliha sees on 20-60 ovaalset seemet (kakaouba). Kakaopuu õitseb ja kannab vilja aasta läbi, nii et vilju tuleb koguda valikuliselt. Küpsed marjad lõigatakse maha ja avatakse käsitsi. Niiske pehme viljasisu kogutakse korvidesse ning jäetakse käärima kuni seitsmeks päevaks. Seejärel pestakse ja kuivatatakse kakaoseemneid päikese käes või tehissoojuses ning puhastatakse kestadest. Edasi neid röstitakse,
teda lagedamatel aladel). 6) Kibuvitsad (Rosa) Eestis kasvab ligi tosin liiki kibuvitsasid. Levinuimad neis on Mets-kibuvits, Harilik kibuvits, Kutsik-kibuvits, Näärmekas kibuvits ja Kurdlehine kibuvits(aedadest levinud). Liitlehed asetsevad võrsel vaheldumisi.Viljad küpsevad septembris(söövad peamiselt linnud). Vähenõudlikud mulla suhtes, kuid vajavad kasvamiseks palju valgust. Kibuvitsa marjad sisaldavad mitmeid vitamiine ja mineraale (kuivatatud viljakest sisaldab väga palju C-vitamiini) Tõmmise tegemiseks valatakse supilusikatäis marjadele teeklaasi täis keevat vett, keedetakse 13 min ja lastakse tõmmata 45 min. Tõmmis seisab keskmiselt 1 ööpäev. 1 tassitäis katab päevase C-vitamiini vajaduse, parandab söögiisu ja seedimist.(ravitakse ka mõningaid tõsisemaid sapihädasid) Moos- 1 kilo marjade kohta 1,5 klaasi vett ja 4 klaasi suhkrut. Maitsestamiseks
punased või valged. ekstrakti, millest ja teobromiini. omakorda koolajooke- ja tablette. Makadaamia ehk Makadaamia Eriti Energeetiline Luustunud austraalia pähkel pähklipuu vili on väärtuslik on väärtus: 660- viljakest on tugev, kaetud nahkja peaaegu värvitu ja 740kcal 100g selle purustamiseks pehme läikiva väga maitsev õli. kohta. on juurutatud lausa viljakestaga, mille spetsiaalsed all on omakorda pähklitangid. väga kõva luustunud kest.
muutunud rohelisest õlgkollaseks, seembed pisut pruunid, lehed on varisenud, vars veel roheline. Rapsi kuivamise max temp. on 43°C. 5.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ehk toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis areneb välja sigimiku seinast. Selle all asub seemnekest, mis koosneb kolmest kihist. Suurema osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike, mis on vajalik ensüümide produtseerimiseks. 6.Saagi organite ehitus 7.Külvisenormis arvutamine.
Kui vilja pind annab vajutades juba kergelt järele ning aroom on väga tugev, on viljad saavutanud täisküpsuse ning toasoojuses enam ei säili. Küpseid vilju võib hoida paberkotti pakitult külmkapi puuviljasahtlis kuni kaks ööpäeva, pikemal säilitamisel muutub viljaliha üpris kiiresti sitkeks ja kuivaks. Küpsete guajaavide mõne tunni pikkune jahutamine külmkapis enne söömist toob maitseomadused eriti hästi esile. Puu otsas küpsenud parimate guajaavisortide viljakest on nii mahlane ja pehme, et vilja võib süüa otse peost. Kõvakoorelised viljad on kõige praktilisem poolitada ning lusikaga õõnestada koorepoolikust viljaliha. Soojades maades on väga populaarseks maiuseks tihke, iirisetaoline guajaavipasta, mida inglise keeleruumis kutsutakse guajaavijuustuks (guava cheese). Ameerika hispaaniakeelsetes regioonides on eelistatuimaks desserdiks cascos de guayaba, otsetõlkes «hautataud guajaavikiivrid». Roa valmistamiseks surutakse poolitatud viljade
Viljad sisaldavad: virgutavat teobromiini, kofeiini, lihaseid stimuleerivat teofülliini üle 700 muu komponendi. Kakaooad sisaldavad valke, rasvu (kakaovõi), süsivesikuid, kofeiini, teobromiini, tanniini, tselluloosi (kiudaineid rikkalikult), oblikhapet, vähesel määral mineraalaineid (fosfor, kaalium, raud jt), kaduvväike kogus A- ja B- rühma vitamiine. 40. Kakao töötlemine (etapid). Seemnete eraldamine Korjatud kakaopuu viljadel viljakest lõhutakse. Viljades leiduvad seemned eraldatakse ja kuhjatakse hunnikutesse. Fermenteerimine Kääritamine Muudetakse ubade biokeemilist koostist. Protsess kestab temperatuuril 4050 kraadi 39 päeva. Kuivatamine Pruunistunud kakaooad kuivatatakse päikese käes või kuivatusahjudes 5060 kraadi juures. 1-2 nädalat kestva etapi kestel kaotavad oad üle poole oma kaalust. Kuivatamise ajal omandavad oad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi.
kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis- koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmeke aleuroonkih endosperm idu st t tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5 proteiin 7,5 14-23 29-38 8,5-14,2 26 rasv 0 0-0,2 7 kuni12 1-2,2 10 toorkiud 38 1,2-1,4 6 kuni 7 0,2-0,3 2 tärklis 78-84 suhkur 26
sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis-koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmek aleuroonki endosper idu est ht m tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5 proteiin 7,5 14-23 29-38 8,5-14,2 26 rasv 0 0-0,2 7 kuni12 1-2,2 10
VILJA ARENEMINE ÕIEST. Kui tolmutera on sattunud sama liiki taime emakasuudmele, kasvab tolmuterast tolmutoru, mida mööda liigub seemnerakk munarakuni ja viljastab selle. Munarakk asub sigimiku seinale kinnituvas seemnealgmes. 1) Viljastatud munarakust areneb seemnealgmes loode, millel on juure ja võsu alge 2) Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru, millest kasvu alustav taim alguses toitub 3) Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 4) Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib erinevatel liikidel olla väga erinev nii kuju kui ka teiste tunnuste poolest, nt kuiv ja kõva või mahlane ja lihakas. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Osa liikidel, nt pirnil, osaleb vilja moodustamises peale sigimiku ka õiepõhi. VILJADE JA SEEMNETE LEVIMISE VIISID. 1. Levivad loomadega - nt takjas, pihlakas 2. Levivad tuulega - nt kask, võilill 3. Levivad veega - nt vesiroos, kollane võhumõõk 4. Levitavad ise - nt lemmalts 4. Seemne ehitus
Kaheidulehelistel taimedel on paks seemnekest. Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg. Seemnes on kahe idulehega idu. Toitekudet seal eraldi ei ole – idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes (näiteks liblikõielistel ja korvõielistel). Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev viljakest, mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet. Viimane moodustab endospermi (näiteks kõrrelistel, kanarbikulistel ja liilialistel). Toitekude kujuneb triploidsest keskrakust. Üheiduleheliste iduleht on surutud vastu toitekudet ja vahendab toitainete liikumist endospermist arenevasse idusse. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud. 35. Taimede paljunemise viisid. Vegetatiivne paljunemine.
jahtunult täidetakse erinevate täidistega. 9. Lehttainaküpsised - koostises jahu, vesi, rasvaine, muna, margariin jm. 10. Vahvlid - kerged poorsed tooted, millel on iseloomulik auklik või laineline pind. Kakao ja sokolaadi tootmine KAKAO SOKOLAAD Seemnete eraldamine - korjatud kakaopuu viljadel viljakest lõhutakse, viljades leiduvad seemned eraldatakse, kuhjatakse hunnikutesse. Kääritamine - oad peavad käärima koos säsiga veidi alla nädala. Fermenteerimine toimub banaanilehtede all. Käärimisel muutub viljasäsi vedelaks, hakkab temperatuuri tõustes eralduma. Selle protsessi vältel imavad oad endasse viljaliha niiskust ja seemned hakkavad idanema, kuid see protsess katkeb temperatuuri tõusmise ja happelisuse suurenemise mõjul. Kkaob esialgne kibe maitse, oad muutuvad punakaspruuniks
Lehekesed piklikmunajad, kuni 15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad, peensaagja servaga, pealt veidi karvased, alt viltkarvased, sügisvärvus kollane. Õied: isasõied koondunud 6.....13 cm pikkustesse rippuvatesse urbadesse, emasõied koondunud 3....8 kaupa algul püstistesse hiljem rippuvatesse õisikutesse, V. Viljad: pähkel kuni 5 cm pikk ja 2,5 cm läbimõõdus, piklikmunajas, teritunud tipuga, kuni 8 terava ribiga pealispinnal, söödav, viljakest hallviltjas, kaetud kleepuvate näärmetega, IX-X. Puit on teistest pähklipuuliikidest madalama kvaliteediga, helepruuni värvusega, ilusa tekstuuriga, vastupidav, kerge (erikaaluga 0,42 gr/cm³), kasutatakse ehituskonstruktsiooni-des, samuti mööbliks ja vineeriks. Meil on hall pähklipuu üsna tähtis haljastuses, olles esindatud paljudes vanades mõisaparkides ja linnahaljastuses. Mandzuuria pähklipuu (Juglans mandshurica Maxim.) [mandzúrika]
ühekojalised. Üheidulehelistele tüüpiline kolmetine õis esineb ainult üksikutel nüüdisaegsetel kõrrelistel. Enamikul sugukonna esindajatel on õiekate taandarenenud üheks sisesõklaks ja kaheks paislajuks (nende pundumisel avaneb õis). Tolmukaid on tavaliselt 3 (välisring), harvem 2 või 1, kuid vahel 6 või isegi rohkem. Emakkond tsönokarpne, 2 viljalehest. Sigimik ülemine, alati 1 seemnealgmega. Vili teris. Idu külgneb endospermiga. Nahkjas viljakest kasvab seemnekestaga, vahel ka sõkaldega kokku. Sugukond jagatakse kolmeks alamsugukonnaks: bambuselised, nurmikalised, hirsilised. Alamsugukond bambuselised- Bambusoideae. Umbes 600 liiki. Need suhtelised väikesed taimed (varte kõrgus kuni 3m ja läbimõõt kuni 1cm), kasvavad Sahhalinil ja Kuriili saartel. Oma peamistel levikualadel on bambuselised suured, kuni 40m kõrgused. Vili teris, vahel marjataoline. Bambuselised leiavad laialdast kasutamist
ühekojalised. Üheidulehelistele tüüpiline kolmetine õis esineb ainult üksikutel nüüdisaegsetel kõrrelistel. Enamikul sugukonna esindajatel on õiekate taandarenenud üheks sisesõklaks ja kaheks paislajuks (nende pundumisel avaneb õis). Tolmukaid on tavaliselt 3 (välisring), harvem 2 või 1, kuid vahel 6 või isegi rohkem. Emakkond tsönokarpne, 2 viljalehest. Sigimik ülemine, alati 1 seemnealgmega. Vili teris. Idu külgneb endospermiga. Nahkjas viljakest kasvab seemnekestaga, vahel ka sõkaldega kokku. Sugukond jagatakse kolmeks alamsugukonnaks: bambuselised, nurmikalised, hirsilised. Alamsugukond bambuselised- Bambusoideae. Umbes 600 liiki. Need suhtelised väikesed taimed (varte kõrgus kuni 3m ja läbimõõt kuni 1cm), kasvavad Sahhalinil ja Kuriili saartel. Oma peamistel levikualadel on bambuselised suured, kuni 40m kõrgused. Vili teris, vahel marjataoline. Bambuselised leiavad laialdast kasutamist
Lehekesed piklikmunajad, kuni 15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad, peensaagja servaga, pealt veidi karvased, alt viltkarvased, sügisvärvus kollane. Õied: isasõied koondunud 6.....13 cm pikkustesse rippuvatesse urbadesse, emasõied koondunud 3....8 kaupa algul püstistesse hiljem rippuvatesse õisikutesse, V. Viljad: pähkel kuni 5 cm pikk ja 2,5 cm läbimõõdus, piklikmunajas, teritunud tipuga, kuni 8 terava ribiga pealispinnal, söödav, viljakest hallviltjas, kaetud kleepuvate näärmetega, IX-X. Puit on teistest pähklipuuliikidest madalama kvaliteediga, helepruuni värvusega, ilusa tekstuuriga, vastupidav, kerge (erikaaluga 0,42 gr/cm³), kasutatakse ehituskonstruktsiooni- des, samuti mööbliks ja vineeriks. Meil on hall pähklipuu üsna tähtis haljastuses, olles esindatud paljudes vanades mõisaparkides ja linnahaljastuses. Olles laiuva võraga, vajab piisavalt ruumi kasvamiseks. On
odrajahu. · Oder sisaldab rohkesti tärklist ja on seega valgurikas energiasööt, mille MP = 91 g/kg ja VPB = -26 g/kg kuivaines. · Varem valmistati jõusöödasegusid e segajõusööta tsentraalselt vastavates jõusöödatehastes, nüüd ollakse enam siirdumas omavalmistatud jahusegude kasutamisele, millele lisatakse tehastes valmistatud lisandeid. · Kaera võib söötmise seisukohalt pidada odraga samaväärseks teraviljaks. · Kaeral on aga paksem viljakest ja suurem sõkalde osakaal, mis suurendab toorkiusisaldust. · Samuti on kaera rasvasisaldus mõnevõrra suurem, kuid MP ja VPB väärtused väiksemad. · Kaera kasutatakse kas individuaalse jõusöödana või segudes teiste teraviljadega · Nisu on samuti suurepäraseks jõusöödaks, milleks kasutatakse peamiselt mittestandardset toidunisu või mitmesuguseid jahutööstuse jääke. · Nisu energia- ja valgusisaldus on suuremad kui odral ja kaeral, MP = 91 g/kg ja VPB
sinepi- ja mooniseemned; õied nelk, safran, humal, kappar; lehed loorber; koored kaneel; juured ingver, kurkum, mädarõigas; sibulad sibul, küüslauk. 36 Must pipar saadakse pipraliaani poolvalminud viljade kuivatamisel. Valmistatakse teradena või jahvatatult (tumehalli värvusega ja pehme konsistentsiga pulber). Valge pipar saadakse sama liaani valminud viljade kuivatamisel, kusjuures eraldatakse viljakest. On aroomikam ja maitse mõnevõrra põletavam, kuna kestaosa pehmendab maitset. Roheline pipar kujutab endast pipraliaani valmimata kuivatatud vilju. Ta on maheda maitsega ja pehme konsistentsiga. Rose pipar ei ole eelmiste sugulane. Korjatakse piprapuult. Suuruse ja värvi poolest meenutab pohli. Maitse on mahe ja lõhn aromaatne. Vürts ehk nelgipipar saadakse nelkpiprapuu poolvalminud viljade kuivatamisel. Viljad on harilikust piprast suuremad, sileda pinnaga ja pruunika värvusega. Maitse
annaabi.ee 
