Kakaopuu - referaat (0)

Kool
Kakaopuu
Referaat
Autor: 10.kl
Tartu 2007

Sisukord

Sisukord 2
Kultuuri pärtolumaa 3
Botaaniline iseloom 4
Peamised kasutusalad 5
Peamised eksportiad 6
Kasutatud kirjandus 7
Heino Kiik „ Maailma Viljad “ lk.358-364 7
www.google.com 7

Kultuuri pärtolumaa

Kakaopuu (Theobroma cacao) kulub haisupuuliste sugukonda nagu koolagi. Perekonnas on 22 liiki, mis kasvavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kui koola on pärit Lääne-Aafrika troopikametsadest, siis kakaopuud leidub metsikult Lõuna-Ameerika ekvaatorilähedastes troopikametsades Amazonase jõe ülemajooksul ja Orinco jõe piirkonnas Venetsuelas. Päris algselt kodupaika ei osata siiski määrata, sest indiaanlaste vana kultuuritaimena leidub teda indiaanlaste elupaikade ümbruses poolmetsikuna.
Juba enne Ameerika avastamist valmistasid Mehhiko indiaanlased asteegid kakaopulbrist jahedat vahutavat joovastavat jooki mida nimetati chocolatlaks. Lisaks kakaole oli selle valmistamisel kasutatud maisijahu, vett, vürtse, neist eriti vanilli . Kakaopuud kuliveeriti seal troopikas enam kui 2000 aastat tagasi. Kakaopuu seemned olid vanasti indiaanlastel nii toiduaineks kui ka maksevahendiks raha asemel ja nõnda võis neid toiduks kasutada ainult jõukas kiht. Maiade juures oli kakao kõrges hinnas .
16. sajandil tõid hispaanlsed kakao Euroopasse. Et asteekide tavakohane jook tundus eurooplastele liiga mõru, panid nad sellesse suhkru ja lõid nõnda joogi, kakao, mida tänapäevalgi juuakse . Hispaaniast levis kakaoga kauplemine 17. sajandil üle Euroopa, kuid kakao tarvitamise kiire tõus toimus alles 19. sajandi teisel poolel, kui kakaoubadest õpiti taimerasva välja pressima, nii et kakaost sai hakata mitmesuguseid tooteid valmistama.
Hispaanlased viisid oma purjekail kakaoistikud Ameerikast Aasiasse, Sulewesi saarele Indoneesias, samuti Aafrikasse, algul Guinea lahe saartele, 19. sajandi lõpu poole ka Aafrika mandrile. Lääne-Aafrika riiki Ghanasse, mis on tänapäeval tähtsaim kakaotootja, istutati esimesed kakaopuud sajand tagasi, 1879 . aastal. Euroopa turu jaoks laiendati kakaopuu kasvamist esmalt Kesk- ja Lõuna Ameerikas. Kakaokaubandus oli kasulik ja Inglismaa hakkas kakaopuu kultiveerimist arendama oma Lääne-Aafrika kolooniais Ghanas ja Nigeerias, seejärel ka Prantsusmaa oma koloonias Elevandiluurannikul.

Botaaniline iseloom

Kakaopuu on botaaniliselt üsna kirju kogum erisuguseid rohkearvulisi sorte ning vorme, mis on tekkinud pikaajalise kultiveerimise jooksul. Tänapäeval polegi üldiselt kokkulepitud jaotust. Mõned botaanikud eristavad paari alamliiki, aga praktikas on kõige rohkem läbi löönud kultiveeritava kakaopuu arvamine üheks liigiks , mis jaotatakse sorditüüpidesse. Nimetame järgnevalt nelja sorditüüpi.
Criollo kakaopuid on juba ammu Kesk-Ameerikas ja Mehhikos kultiveeritud, selle tüübi kujunemisalaks peetakse Mehhikot ja ala sellest lõuna poole kuni Panama maakitsuseni. Crollo viljad on pikad ja välja veninud tipuga, kümne selgesti nähtava pikiribiga. Vilja kest on õhuke, pealt enamasti punane või kollane. Kasvutingimuste suhtes nõudlik ja haigustele vastuvõtlik, tema aroomi hinnatakse aga eriti kõrgelt. Seemnes asuvad idulehed on valkja või helevioletsed. Fermenditud kakaooad on helepruunid, kaneelivärvi.
Calabacillo kakaopuud on kujunenud lõuna pool Panama maakitsust, piirkonnas Orinoco ja Magdalena (Kolumbias) jõeni. Neid on kõige rohkem kultiveeritud Lääne-Aafrikas, nad on vastupidavad. Viljad on kujult täidlasemad ja otsast ümaramad kui criollo viljad. Vilja kest on paks, seemned eelmistest vähem kvalitetsed. Seemeneid saab eelmisest tüübist eristada nende idulehtede nõrga punakaspruuni värvuse järgi.
Forasterokakaopuid peetakse kahe eelmise põhitüübi vahelisteks hübriidideks. Kuna kakaopuud risttolmlevad väga kergesti, siis on vahevorme palju ja nende kuulumine ühte või teisse rühma mõnel juhul üsna ebamäärane. Forastero ja Calabacillo tüüpe loetakse lähedasteks, mõned isegi samastavad neid. Tugevama kasvu ja suurema vastupidavuse tõttu on Criollo tüübi tublisti kõrvale tõrjunud. Viljad pealt siledad, rohekad või kollakad, idulehed ka punakaspruunid . Enamik kasvatatavaist kultuurvormidest kuulub siia. Seemne kvaliteet kahe eelmise tüübi vahepealne. Fermenditud kakaooad on tumepruunid, šokolaadivärvi.
Trinitario kakaopuud on Criollo ja Forastero tüüpide vahelised ristandid; väga kirju, tunnuste kõikmõeldavate kombinatsioonidega rühm, millest sordiaretajad võivad leida väärtuslikke kloone, mida vegatiivselt paljundama hakata. Leidub kõikjal, kus kaht vanemat tüüpi kõrvuti kasvatatakse. Peamiselt on levinud Lõuna-Ameerika põhjaosas Venetsueelas ja selle ranna lähedases väikses saareriigis Trinidadis ja Tobagos.
Kakaopuu kasvab kuni 12m kőrguseks puuks, kuid istandustes lastakse neil kasvada ainult 5-6 meetrini. Őitsema hakkab ta 3-aastaselt. Őite värvus varieerub valgest punakani ja need asetsevad otse tüvel- kauliflooria. Őisi kannab kakaopuu rikkalikult, kuid neist viljastub äärmiselt väike osa. Vili valmib 4-7 kuud, selle pikkus vőib ulatuda 30 cm-ni, läbimőőt 5-10 cm-ni, kaal 300-500 grammini. Viljakest on enamasti kollane vői oranz . Valge vői punaka hapuka viljaliha sees on 20-60 ovaalset seemet ( kakaouba ). Kakaopuu őitseb ja kannab vilja aasta läbi, nii et vilju tuleb koguda valikuliselt.

Peamised kasutusalad

Küpsed marjad lőigatakse maha ja avatakse käsitsi. Niiske pehme viljasisu kogutakse korvidesse ning jäetakse käärima kuni seitsmeks päevaks. Alles siis omandavad nad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi. Kuivatatud oad viiakse vabrikusse, kus need sorteeritakse, röstitakse ja vabastatakse rabedatest koortest.Edasi neid röstitakse, purustatakse, pressitakse välja őli (nn. kakaovői), jääk jahvatatakse kakaopulbriks. Seemnekestadest saadakse alkaloide teobromiini ja kofeiini. Kasutatakse ka magustoitudes - pudingid, kreemid, koogid , kompvekid, piimajoogid , kohupiimatoidud, jogurtid. Kakaopulbril on väga iseloomulik aroom, ta maitseb kibemõrkjalt ning sametiselt. Maitse pole võrreldav šokolaadiga. Ehtne kakao mõjub uriinieritust soodustavalt, veresooni laiendavalt ja selles sisalduva kofeiini tõttu ka pisut toniseerivalt. Ainult veega valmistatult on kakao hea vahend kõhulahtisuse vastu. Üldiseks tugevdamiseks energiapuuduse ja kergete valude korral joo kaks tassi kakaod päevas. Lahusta kakao kuumas piimas ja tee meega (mitte suhkruga ) magusaks.

Peamised eksportiad

Ülisuur on kakaoubade tarbimine Hollandis, Belgias, Luksemburgis, Iirimaal , Šveitsis ja
Saksamaal. Peamiselt ekspordivad:
 Côte d'Ivoire 1.33
  Ghana 0.74
 Indonesia 0.43
 Nigeria 0.37
 Brazil 0.17
 Cambodia 0.13
 Ecuador 0.09
(miljon tonni)

Kasutatud kirjandus

Heino Kiik „ Maailma Viljad“ lk.358-364

www.google.com

www.miksike.ee
www.kokaraamat.ee
7