Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

TAIMESTIK (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistel taimedel esineb kaheliviljastumine?
  • Mis tähendab et õis on neljatine?
  • Kus asuvad õhulõhed?
  • Mis kude on kambium?
  • Mis on emergentsid?
  • Mis on kivisrakud?
  • Millest koosneb juhtkimp?
  • Kus asub juurekübar?
  • Millistel taimedel esinevad putkõied ja keelõied?
  • Millises juure osas kasvavad juurekarvad?
  • Mis on mükoriisa?
  • Millistel taimedel esineb?
  • Mis on endosperm?
  • Kuidas tekib Kus asub?
  • Mis tähendab et taim on monokarpne ja ühekojaline?
  • Kus asuvad kõrglehed?
  • Mille abil toimub apomiktne paljunemine?
  • Millised on keelõied?
  • Kellel esinevad?
  • Kellel esinevad koguluuviljad?
  • Mille poolest erinevad teris ja seemnis?
  • Kellel esinevad?
  • Miks tekivad aastarõngad?
  • Mis on tolmnemine?
  • Kuhu millal Lõvede ülesanne?
  • Millest kujuneb sammasjuurestik?
  • Millistest õieosadest kujunevad viljad?
  • Mis on rüüsvili?
  • Millistest õieosadest on moodustunud maasika vili?
TAIMESTIK #1 TAIMESTIK #2 TAIMESTIK #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kveri Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Eesti taimestik

Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ­ ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotroofne toitumine- AUTOTROOFID -

Eesti taimestik ja selle...
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised.

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
2
doc

Taimeriik

1. allergeen ­ allergiat tekitav aine 2. allergia ­ ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon ­ kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof ­ org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon ­ võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär ­ Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika ­ teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia ­ samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon ­ kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos ­ e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem ­ taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees ­ looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof ­ org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine ­ elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus ­ org-aine lagunemise saadus, m

Bioloogia
thumbnail
14
doc

Taim

TAIM · Taimeanatoomia ­ õpetus taimede ja nende organite siseehitusest · Taimemorfoloogia ­ õpetus taimede ja nende organite välisehitusest ja kujunemisest · Taimefüsioloogia ­ õpetus taimede talitlusest · Taime keha koosneb rakkudest, mis erinevad loomarakkudest ­ Rakukest ­ Plastiidid ­ Vakuoolid · Rohelised taimed erinevad loomadest energia kasutamise ja toitumise viisilt ­ Autotroofid ­ Fotosüntees ­ Gaasivahetus · Taimede ainevahetuse laad erineb loomade omast ­ Maapealsete osade suur assimileerimispind e suur lehtede kogupind ­ Maa-aluste osade suur imamispind e tugevasti hargnev juurestik ­ Kompenseerivad teataval määral taimede liikumisvõime puudumist · Taim kasvab kogu elu vältel ­ Kasv on piiramatu ­ Toimub pidev rakkude jagunemine taime teatud piirkondades ­ Hästi arenenu

Üldbioloogia
thumbnail
3
rtf

Taimerakk

Taimerakk. Taimeraku põhilisteks iseärasusteks on plastiidide vakuoolide ja rakukesta esinemine. Rakukesta ehitus ja ülesanded . Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne , raku vananedes kest pakseneb. Kesta läbivad poorid , mille kaudu toimub raku ainevahetus. Ülesanded : 1. Tugifunktsioon- seda täidavad tugikoe rakud mis kuuluvad juhtkimpude ehitusse .Juhtkimbud ulatuvad juurtest varte ja lehtedeni ja toestavad kogu taime.Kõrgeim puu on californias kasvav 112m kõrgune ja 2700 aastane ranniksekvoia. 2. Kaitsefunktsioon - Tselluloos on väga vastupidav nii mehaanilistele vigastustele kui ebasoodsatele kliimateguritele.Oluline roll on puitunud varte välispinnal moodustunud kokrkoel , mille rakkudes on tsütoplasma koos organellidega hävinud . Tüve sisemuses gaasivahetuse võimaldamiseks on korkkoes avad- lõved. 3. Transportfunktsioon - Vereringe asemel on taimedel juhtkude , mille osad trahheed ja trahheii

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Taimekoed

Taimekud Rakkude paiknevus Kudede paiknevus taimes Taimerühmad Ülesanne e koes Algkude Väikesed, piiramatu *Tipmine meristeem ­ varte, *õistaimedes jagunemisvõimega juurte ja pungade tippudes rakud, mis paiknevad (pikkuskasv), tihedalt üksteise *vahemeristeem ­ varre kõrval. sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel *külgmine meristeem ­ õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem ­ vigastatud taimeosa ümber

Bioloogia
thumbnail
1
doc

Taimerakk

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Taimerakk Taimerakkudes on lüsosüümid, Golgi kompleks, rakutuum, tuumake, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakukest, rakumembraan, tsentraalvakuool, plastiidid ning mitokondrid. Nende põhiliseks iseärasuseks on neile ainuomaste organellide, plastiidide (ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele eri värvuse) olemasolu. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis (suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil). Ehituselt on sarnane mitokondriga. On ümbritsetud kahe membraaniga ning tema sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad lamellid (paigutunud üksteisega kohakuti, moodustades lamellide kogumikke). Lisaks sellele sisaldab DNA, RNA ja valgu molekule. Kromoplastides sisalduvad pigmendid

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Taimed

Taimed Raba taimestik on võrreldes madalsoo ja siirdesoo taimestikuga kõige liigivaesem. Siinsed taimed peavad elus püsima äärmuslikes oludes. Mõned neist hangivad endale toitaineid juurde õige haruldasel viisil, turbasamblad näiteks vihma- ja lumeveest. Huulheinad aga hangivad endale toitaineid putukatest, keda nad püüavad ja söövad. Soos on ka marjataimi: rabamurakas, sinikas ja jõhvikas. Soo taimed on veel sookail ja villpead, kanarbik, huulhein, kollane võhumõõk, küüvits, soopihl, soovõhk, turbasammal, ubaleht. Soos kasvavad puud: Sookask, vaevakask, paju, mänd Sookail (Ledum palustre) Sookailu tunneb ilmselt iga inimene ­ tal on niivõrd iseloomulik tugev ja vänge lõhn. Sookailu iseloomulikemateks tunnusteks on suured valged õiekännased varre ja selle rohkete harude tippudes ning kogu taime katvad roostepruunid näärmekarvad. Kuna sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama, ongi ta rahva seas saanud endale nime "

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun