TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - MAIS (0)

1 Hindamata

TOIDUAINETE TAIMNE
TOORE
MAIS
(Zea mays)
1
Päritolu
• Mais on üks vanemaid kultuurtaimi .
• Pärineb Kesk- Ameerikast , kus seda
hakati kultiveerima ca 7000 aastat
tagasi.
• Mais oli väga oluline toiduallikas
maajade ja asteekide
tsivilisatsioonides .
• Teda on nimetatud ka indiaanlaste
nisuks.
2
Levik
• Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni
Kanadani ja lõuna poole kuni Argentinani.
• 15. sajandil introdutseeriti mais Ameerikast
Hispaania kaudu Euroopasse.
• Esialgu kasvatati maisi soojemates Vahemere
maades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.
• Euroopast levis ta edasi kõikidesse sooja kliimaga
maadesse.
3
Suurimad maisitootjad maailmas 2009. a
4
• 2009. aastal toodeti maailmas kokku
817,1 miljonit tonni maisi.
• Maisipõldude pindala oli 159,5 miljonit
hektarit.
• Viimase 40 aasta jooksul on
tootmismahud tõusnud üle kolme
korra.
• Mais on suurima saagikusega teravili.
• Teraviljakasvatuses külvipinnalt ja
kogusaagilt maailmas nisu ja riisi järel
kolmandal kohal.
5
Iseloomustus
Mais (Zea mays) on
kõrreliste sugukonda
kuuluv teravili.
Kasvab olenevalt sordist
1,7-3 m, ka kuni 6 m
kõrguseks.
6

• Püstise kõrre läbimõõt on 2–7 cm,
südamik on täitunud pehme säsiga.
• Soodsate kasvutingimuste korral on
kõrrel külgvõrsed.
• Lindikujulised lehed on 5-15 cm laiad ja
kuni 120 cm pikad.
• Õied on ühesugulised: isas - ja
emasõied paiknevad ühel ja samal
taimel (isasõisik taime ladvas,
emasõisik lehekaenlas).

7
• Emasõisikutest arenevaid viljapäid ehk
tõlvikuid on maisitaimel 1–4.
• Tõlvik on tavaliselt 10–25, harva kuni 45
cm pikkune , sisaldab tavaliselt 200–400
(1000) seemet.
• 1000 seemne
mass on
190–400 g.
8
Isasõisikud
9
• Teris ehk seemned on
keskmiselt 1 cm
pikkused, erisuguse kuju
ja värvusega.
• Seemned on tavaliselt
kollased , kuid erinevatel
sortidel võivad need olla
valkjad, oranžid,
punased, lillad, pruunid ,
sinakad, mustjad jne.
10
• Maisiterisel eritatakse kolme osa:
- viljakest,
- tuum ehk endosperm ,
- idu ehk embrüo.
11
• Harilikust maisist aretatud arvukad sordid
jagunevad järgmistesse rühmadesse:
– hammasmais (sobiv loomasöödaks)
– suhkrumais (toiduks tarvitatav)
– paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais
– kõva mais ehk ränimais
– sõklamais
– tärklismais
– tärklise-suhkrumais
– vahamais
12
Suhkrumais
• Suhkrumais on üsna uus vorm, mis
tekkinud mutandina teiste liikide
vahelisel ristamisel.
• Esimesed kirjeldused temast on 18.
sajandi lõpust.
• Suhkrumaisi terised on õrnad, mahlakad
ja magusad.
• Kasutusel paljude rahvaste köögis.
13
Noori suhkrumaisi
tõlvikuid kasutatakse
köögiviljana.
14
Tähtsus, toiteväärtus
• Mais on:
- oluline loomasöödakultuur,
- tähtis toiduaine inimese toidulaual.
• Maisi teris sisaldab keskmiselt:
- 65-70% - sahhariide (pms. tärklist),
- 9-12% - valku,
- 4-8% - rasva
- lisaks mineraalaineid (Mg, P, Zn, K, Cu,
Fe jt), kiudaineid, vitamiine (C, ka B6, A).
15
Kasvatamine
16
• Mais on valgusenõudlik ja
soojalembene lühipäevataim.
• Sobivaim kasvukeskkond :
- kerge,
- hästi õhustatud,
- neutraalne,
- viljakas muld .
• Maisi kasvatatakse kogu maakeral, v. a
polaaralad (põhja pool 50° pl pole
majanduslikult kasulik maisi teraks
kasvatada).
17
• Seeme idaneb üle +10°C, võib taluda
külma -3°C.
• Täiskasvanud taimed
miinustemperatuure ei talu.
• Kasvuks optimaalne temperatuur on
25-30°C (peaks olema kogu
kasvuperioodil).
• Üle 32°C puhul ja madala
õhuniiskusega on tolmlemine
raskendatud.
18
• Soodsaim külvisügavus on 3-4 cm,
kuival mullal 5-6 cm.
• Tärkamisjärgne hooldamine seisneb
äestamises ja vaheltharimises
(umbrohutõrje).
19
Mais ja Eesti
• Eestis katsetati maisi kasvatamist
esmakordselt 1835. aastal Vana-Kuuste
Põllumajanduse Instituudis.
• 1920-30. aastatel korraldati maisi, kui
silokultuuriga katseid TÜ Raadi
Katsejaamas.
• Laialdasem kasvatamine algas 1954.
aastal.
20
Maisi kasvupind Eestis aastatel 1955-2009
(tuh ha)
21
• 1955. aastal oli maisipõldude
kogupindala 39 000 ha.
• Peagi selgus, et meie kliima on maisi
jaoks liiga heitlik ja suved pole piisavalt
soojad .
• Terad meie suvetingimustes sageli ei
valmi ning seetõttu kasvatatakse meil
maisi peamiselt haljasmassi
saamiseks.
22
• Haljasmassi kasutatakse:
- haljassöödana,
- silo valmistamiseks.
• Eestis kasvatatavad maisisordid
('Crescendo', 'Furioso', 'TK 160')
annavad kuivaine saaki 12–15 t/ha.
23
24
25
26
27
Kasutamine
28
• Haljalt koristatud taimi kasutatakse:
- loomasöödana,
- silo valmistamiseks,
- biogaasi tootmiseks.
• Maisiteradest valmistatakse:
- maisijahu,
- maisihelbeid,
- loomasööta,
- piiritust,
- tangu ,
- maisitärklist,
- siirupit jm.
29
• Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu-
või maniokijahu.
• Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse
köögiviljana, süüakse toorelt või
keedetult.
• Maisiõled on tselluloosi- ja
paberitööstuse tooraine.
30
• Maisitõlvikuid süüakse või ja soolaga.
• Maisiterad eemaldatakse tõlvikust enne
või pärast valmimist.
• Tooreid teri pannakse:
- suppidesse,
- köögiviljatoitudesse,
- hautistesse,
- kastmetesse.
• Keedetud või aurutatud maisi:
- lisatakse põhitoidu juurde,
- serveeritakse salatites.
31
• Maisitangu valmistatakse kõva- ja
hammasmaisist. Kasutatakse suppides,
hautistes.
• Maisitärklis saadakse maisitera
endospermis sisalduvast tärklisest.
Kasutatakse toitude paksendajana.
• Maisimanna saadakse idutatud ja
kuivatatud maisiteri jämedalt jahvatades.
Lisatakse küpsistele, muffinitele,
kookidele, leivale. Valmistatakse putru,
tortiljasid, maisikrõpse.
32
• Maisijahu saadakse idutatud maisiteri
peenelt jahvatades. Küpsetatakse
kooke, muffineid, leiba
(gluteenisisaldus väike – segatakse
nisujahuga).
• Maisiidu (embrüo) – väga
toitaineterikas. 46% moodustavad
rasvad . Idusid võib süüa piimaga ,
lisada salatitesse, hautistesse.
33
• Maisiõli – rafineerimata kujul
tumekollane, rafineeritult
kahvatukollane.
• Maisihelbed – populaarne
hommikueine.
• Maisist toodetakse ka alkohoolseid
jooke – õlut, viskit , džinni, chichat (L-
Ameerika indiaanlaste seas populaarne
kääritatud jook ).
34
Erinevatest maisiteradest valmistatud
produktid
35
TÄNAN
TÄHELEPANU
EEST!
36

Document Outline

Slide 1
Slide 2
Slide 3
Slide 4
Slide 5
Slide 6
Slide 7
Slide 8
Slide 9
Slide 10
Slide 11
Slide 12
Slide 13
Slide 14
Slide 15
Slide 16
Slide 17
Slide 18
Slide 19
Slide 20
Slide 21
Slide 22
Slide 23
Slide 24
Slide 25
Slide 26
Slide 27
Slide 28
Slide 29
Slide 30
Slide 31
Slide 32
Slide 33
Slide 34
Slide 35
Slide 36

.PPT Laadi alla originaalfail 36 lk · .ppt · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ukupilv Õppematerjali autor

esitlus maisist

mais maisi suhkrumais tõlvik maisijahu kasvatamine maisitõlvikuid seeme

Sarnased õppematerjalid

pptx

Harilik mais

Harilik mais Zea mays Koostasid: Kristiine ja Gertrud Taksonoomia  Hõimkond- õistaimed  Klass- üheidulehelised  Selts- kõrreliselaadsed  Sugukond- kõrrelised  Perekond- Mais zea  Liik- harilik mais  Üheaastane teravili Ajalugu  Tõenäoliselt pärineb mais Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi.  Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Mehhikos.  Väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis.  Levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna poolel kuni Argentiinani.  Pärast Ameerika avastamist 15.sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse. (Esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.) Alamliigid

Bioloogia

pptx

Mais

Mais Botaaniline nimetus harilik mais Hedi Taelma Ajalugu Mais pärineb tõenäoliselt Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Pueblo linna lähedal Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. aastatel arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja Guatemaalas. Maisi alamliigid : Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks: Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 23, harva kuni 6 m kõrgeks. Ta annab

Bioloogia

doc

Mais teraviljana ja selle kasutamine toiduainena.

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR-KONDIITER Priidik Aasaleht PK-07 Mais teraviljana ja toiduainena Keemia Iseseisev töö Pärnu 2009 MAIS Botaaniline nimi: Zea mays Kuna mais ei ole Eestis kuigi haruldane, siis võib oletada, et maisi on näinud peaaegu iga inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat aastaaega ja väiksemgi öökülm võib talle liiga teha. Oma algkasvukohas võib see taim kasvada isegi kuni 6 meetri kõrguseks ja annab väga palju terasid. Mais ongi terade

Keemia