Õis ja vili (0)

Õis ja vili
Õis
Sugulise paljunemise organ on taimel õis, mille tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud .
Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse. Nii on õied putukatele paremini nähtavad. Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud. Enamik taimi on putuktolmlejad, väiksem osa tuultolmlejad. Mõningaid taimi tolmeldavad peale putukate ka teised loomad. Õitel on kujunenud selline ehitus, et paljunemine oleks võimalikult edukas.
Putuktolmlejate õied peavad tolmeldajate ligimeelitamiseks sisaldama toitu (nektarit ja õietolmu), olema silmapaistvad, et neid oleks lihtne leida või lõhnama ligimeelitavalt. (Nektar on magus vedelik, mis tekib meenäärmetes sügaval õie sees.) Õiel askeldades satub tolmuselt putukalt tolmuterasid kleepivale emakasuudmele, aga ta võib seda ka järgmisele õiele edasi kanda. Putuktolmlejatel on tavaliselt suured ja värvilised õied.
Tuultolmlejate õied on tavaliselt väiksed ja silmatorkamatu värvusega, kuid need peavad olema tuulele avatud: hästi väljaulatuvate tolmukate ja emakatega. Nii raputab tuul õietolmu kergesti õiest välja ja kannab emakasuudmetele. Tuultolmlejatel moodustub väga palju väikseid kergeid tolmuteri, mis võivad levida kaugele.
Vili
Kui tolmutera on sattunud sama liiki taime emakasuudmele, kasvab tolmuterast tolmutoru, mida mööda liigub seemnerakk munarakuni ja viljastab selle. Munarakk asub sigimiku seinale kinnituvas seemnealgmes. Pärast viljastamist toimub sigimikus palju muutusi, kuni seemnealgmetest saab viljakest.
Igal taimeliigil toimub vilja areng veidi erinevalt, kuid alati leiab aset neli olulist muutust:
1. Viljastunud munarakust areneb seemnealgmes loode, millel on juure ja võsu alge.
2. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru (tärklise või õlirikkad rakud ), millest kasvu alustav taim ( idand ) alguses toitub.
3. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest .
4. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib erinevatel liikidel olla väga erinev nii kuju kui ka teiste tunnuste poolest, nt kuiv ja kõva või mahlane ja lihakas.
Pärast viljastamist arenevad ja kasvavad seemned sigimiku sees, kuni saavad küpseks. Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja.
Veesisalduse järgi jaotatakse viljad kuivviljadeks ja lihakviljadeks.
Kuivviljadel veesisaldus vilja valmides väheneb, lihakviljadel suureneb.
Kui viljas olevad seemned on valmis, siis avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja (avanevad viljad). Enamikul taimedest jäävad viljad siiski suletuks . Seemned jäävad vilja sisse, ega vabane sealt enne, kui vili laguneb.
Seemned peavad levima, sest kui kõik taimed jääksid emataime lähedale, siis tekiks nende vahel tihe konkurents ja kõigile ei jätkuks kasvuks ruumi, valgust ja toitaineid. Aga, et seda ei juhtuks, on taimedel välja kujunenud mitmesugused moodused viljade ja seemnete levitamiseks.