Õis ja vili (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

docx

Leht, vili, õis ja seeme

Ujulehtede alaküljel võib samuti leiduda hüdropoode, näiteks vesiroosiliste (Nymphaeaceae) sugukonnas. Veekogu kuivamise tagajärjel muutuvad paljude veetaimede lehed mesomorfsemateks, rakuvaheruumide maht väheneb, mesofüll diferentseerub ning ksüleem tugevneb. 6. ÕIS Õistaimede kõige iseloomulikumaks organiks on õis (flos). Kuna õie anatoomiale ja morfoloogiale pühendatud uurimuste arv on aukartustäratav, puudub ühtne, enamiku uurijate poolt aktsepteeritav õie käsitlus. Klassikalise teooria kujunemist on oluliselt mõjutanud J. W. v

Bioloogia

84

docx

Botaanika eksami konspekt 2017

10. Taime põhikoed. Põhikudede jaotus funktsiooni järgi. Põhikudede jaotus paiknemise järgi. 11. Taime kattekoed. Primaarne ja sekundaarne kattekude. Taime sisemised kattekoed. 12. Taime tugikoed. Primaarsed ja sekundaarsed tugikoed.  13. Taime juhtkoed. Ksüleem ja floeem. 14. Juhtkimp, selle ehitus ja tüübid. 15. Taime ertituskoed 16. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed) ÕISTAIMED: Paljunemisorgan- õis koos viljaga. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes

Aiandus

50

doc

Botaanika Eksam

3. Munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. B) Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega. (sugulise paljunemisega???) Apomiksise kasulikkus ­ selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus suguline paljunemine raskendatud. 1 Partenokarpa ­ olukord, kus viljastamata õiest areneb seemneteta vili - banaanid, pirnid, seemneteta viinamarjad. 3. Eluslooduse suurrühmitused: esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki: loomad, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3 riiki: loomad, seened, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid

inglise teaduskeel

50

doc

Botaanika Eksam

seda üha enam takistanud vajadus edukaks tegutsemiseks vaenlase vastu. Konkurentne valiku surve on asendunud üha enam surmavaenlase või sõbra (kiskja, parasiidi või sümbiondi, edifikaatori) valikusurvega. 7. Elusorganismi teoreetiline 'täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. ????????? 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes.

Botaanika

25

doc

Botaanika (süstemaatika)

 4. Seeme asetseb viljas. kaks idulehte. 4. Seeme on vabalt seemnesoomusel. (Botaanika, lk 269) KATTESEEMNETAIMED PALJASSEEMNETAIMED Traheed = sooned Puit Traheiidid "Kaetud" ­ ümbritsetud ühest viljalehest Seeme "Paljas" ­ kahe viljalehe vahel Primaarselt liitsuguline kattega õis Gametofüüdi kandja Lahksuguline katteta käbi Enamasti 8 rakku Emasgametofüüt Hulkrakne Primaarselt putuktolmlemine Tolmlemine Alati tuultolmlemine Kaheliviljastamine Viljastumine Lihtne Kümnendik kuni sajad (tuhanded) Eluiga Kümned kuni tuhanded Roht- ja puittaimed Eluvorm Puittaimed

Botaanika

18

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A¥ G¥ K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G ­ emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32.Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis ­ ôies nii tolmukad kui emakad. Kahekojaline e. diöötsiline taim ­ isas- ja emasôied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). Ühekojaline e. monoöötsiline taim ­ isas- ja emasôed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuus, mänd) 33.Õisik

Bioloogia

19

doc

EESTI TAIMESTIK

Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A G K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G ­ emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32. Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis ­ ôies nii tolmukad kui emakad. Kahekojaline e. diöötsiline taim ­ isas- ja emasôied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). Ühekojaline e. monoöötsiline taim ­ isas- ja emasôed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuus, mänd)  33. Õisik

Eesti loodusgeograafia

21

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

C ­ kroonlehed > C 5+5 ­ kroonlehed asuvad kahel ringil A ­ tolmukad G ­ emakad > G5 (kriips all) ­ ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate ­ olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus ­ palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 ·Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti ­ nt värvilised) ·Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad ·Diöötsiline e kahekojaline taim ­ emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) ·Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) ·Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill).

Eesti taimestik ja selle kaitse

Kommentaarid (0)