Seemned (0)

Seeme
Õp: 54-55
Suguline paljunemine
· Seemneraku ja munaraku ühinemist nim.
viljastamiseks.
· Viljastatud munarakust tekib idu, viljastatud
keskrakust aga toiduvaru.
· Vili tekib sigimikust.
Seemned on õistaimede paljunemis- ja
levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad,
piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus
võib olla väga erinev: palmiliste seemned on
mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni
20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu
mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla
ligikaudu miljard.
Seeme moodustub seemnealgmest pärast
kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti
3-kihilise seemnekestaga, mis areneb
seemnealgmekatetest
· Seeme koosneb idust ja toitekoest
(endospermist).
· Igas seemnes on üks või kaks idulehte.
Idulehtede arvu alusel jaotatakse
õistaimed kahte klassi ­
üheidulehelised ja kaheidulehelised.
Kaheidulehelised
· taimedel on paks seemnekest. Selles on ava
(seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud
vesi ja õhk pääsevad seemnesse.
· Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha
seemnenaba. See on seemnekestale jäänud
seemnejala kinnituskoha jälg.
· Seemnes on kahe idulehega idu. Toitekudet seal
eraldi ei ole ­ idu toitvad varuained paiknevad
idulehtedes (näiteks liblikõielistel ja korvõielistel).
Kaheidulehelised
Üheidulehelised
· Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel
on tugev viljakest, mis on õhukese
seemnekestaga kokku kasvanud.
· Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet.
Toitekude kujuneb keskrakust.
· Üheiduleheliste iduleht on surutud vastu
toitekudet ja vahendab toitainete liikumist
endospermist arenevasse idusse. Nende teine
iduleht on täielikult taandarenenud.
Üheiduleheline seeme