abordi esilekutsumiseks. Samuti on ajaltoos teada juhtumeid, kus jugapuumarju kasutati endalt elu võtmiseks (näiteks räägitakse Caesari "Gallia sõdades" eburoonide kuningast, kes aastal 53 eelistas surma jugapuumarjade läbi roomlaste kätte vangi langemisele). Kasutamine Esmaabiks veega segatud söepulber. Puit on väga väärtuslik, pruunikaspunane, läikiv, tihe, hästi töödeldav, sobib nikerdustöödeks. Vanasti kasutati hinnalise mööbli ja vibude valmistamiseks. Väga vastupidav kõdunemisele. Meie okaspuudest ainuke vaiguta liik. Väga dekoratiivne, esineb mitmeid iluvorme. Laseb end hästi kärpida, gaaside ja tahma suhtes pole tundlik. Pildid jugapuu oks marjadega jugapuu puit jugapuu seemned
enam 30000-40000 in, Ateena ja Sparta u 200000 in.Täieõiguslikud elanikud olid kodanikudosalesid valimistel ja moodustasid sõjaväe+õigus osaleda rahvakoosolekul, kus valiti iga-aastaselt riigiametnikud+väepealikud.Linnriigis oli ka nõukogu.Ametnikkond oli pärit enamasti aristokraatide hulgast. Lihtkodanike osa riigi valitsemisel jäi teisejärguliseks. Sõjavägi: Rikkad moodustasid ratsaväe,keskmikud raskelt relvastatud jalaväe,vaesed vibude ja lingudega kergeväe.Raskerelvastuses jalavägi paiknes faalanksidena. Hopliit-raskerelvastuses jalaväelane, kodanikuõigused, võis muretseda relvastuse. Sisevastuolud:Vastuolus rikaste ja vaeste vahel.Türann-ainuvalitseja,kes toetus sõjalisele võimule.Türannia vastu oli aristokraatia.Sparta=totalitaarne üh.Seadused-taotleti nende täpset üleskirjutamist.Seadusandjad pidid seadused täpselt sõnastama ja kirja panema.Määrati karistused kuritegude eest
sajandil rõngassärgile nahkne metallplaatidega tugevdatud plaatvest. Kiivrit täiustat samuti üha enam ja enam, see kaitses nägu ja pead. Hiliskeskajal võeti kasutusele ülestõstetavad ja allalastavad näokaitsed. Ka kilp muutus palju. Kaitsefunktsioonidele lisaks oli kilbil ka sümboolne tähendus, sest kõrgkeskajast alates maaliti sellele rüütli üks olulisemaid tunnuseid- perekonna vapp. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus kajalamehed, osa neist vibude ja ambudega. Nende ülesandde piirdus enamasti vaid rüütliväe abistamisega. GEITHI RAMMUL! 10 klass
Tekkisid esimesed potid, mis olid inimese jaoks väga tähtsad. Tulega sai ka sulatada metalle ja vormida neid, nii nagu ise soovisid. Arvatakse, et esimesteks relvadeks, kus on kasutatud metalle on odad. Olid olemas torke- ja viskeodad. Samuti kasutati rauda nooleotste tugevdamiseks ja täpsuse lisamiseks. Väga tähtsad relvad, mis kasutusele võeti olid mõõgad. Üheks tähtsamaks faktoriks, mis mõjutas kogu sõjandust alates 14. sajandist, oli püssirohu kasutuselevõtt. Võrreldes vibude ja ambudega polnud püssid ja kuulid nii ilmatundlikud ja püssimehe väljaõpetamine oli lihtsam. Edasi võeti kasutusele musketid, mis olid paremad varasematest püssidest, vibudest ning ambudest. Väga palju mõjutas sõjandust tagantlaetavate püsside loomine. Kasutusele võeti ka suurtükid, ning ka neid õpiti tagant laadima. Relvade täiustamine, tootmine ning areng hakkas väga kiirelt kasvama Maailmasõdade ajal.
Sissejuhatus Rüütlid on inimesed, kes kunagi muistsel ajal võitlesid ja täitsid isandate käske, ning tahtmisi. Erinevalt tänapäeva armeedest ei saanud rüütlid väljaõpet. Nad treenisid vaid kodakondsetega ja turniiridel. Sel põhjusel oli lahingutaktika ünsa lihtne. Raskeratsaväe rünnaku jõud oli tohutu, aga kui see kord algas, oli seda raske peatada. Taktika ja sõjatehnika muutusid keskajal järk-järgult. Suure laskejõuga vibude nooled olid nii võimsad, et rõngassärgid muutusid kasututeks. Niisiis töötati välja raske raudrüü, mis kattis kogu keha. Linnuste vallutamine oli suur osa keskaegsest sõjapidamisest. Mitte ükski vallutajate armee ei suutnud mingit ala kontrollida ilma sealseid linnuseid kontrollimata. Linnuste planeering arenes keskajal pidevalt, mis parandas üha enam linnuste turvalisust. Aga iga edusammuga kaasnes ka uus leidlik taktika või uus masin, et sellest võitu saada.
13.00 13.30 Lõunasöök 13.30 15.00 Siesta 15.15 16.30 Võistlused maikrahvinna väljaselgitamiseks 16.45 18.45 Nõiakostüümide ja luudade valmistamine 19.00 19.45 Õhtusöök õues suurest katlast 20.00 21.30 Lõkkeõhtu NB! 01.05.2012 kell 21.30 Territooriumi korrastamine (huvijuht, noortekeskuse juhataja, kasvatajad) 2. TEGEVUSTE KIRJELDUSED 10.00 - 10.45 Jalutuskäik metsas Okste kogumine luudade ja vibude valmistamiseks, põdrasambla ja vaarika varte varumine võlujoogi ehk tee valmistamiseks jm. loodusandide otsimine ehete meisterdamiseks. Kaasa lähevad ja juhendavad 3 kasvatajat ning kehalise kasvatuse õpetaja. 12.00 13.30 Võistlused maikrahvi väljaselgitamiseks Toimub vibu valmistamine, vibulaskmine ja ettelugemisvõistlus. Osalevad poisid, tüdrukud vaatavad ja hiljem toimub hääletamine.
Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust, sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged. Jahti peeti odade, vibude ja nooltega; kala püüti ahingute, harpuunide ning võrguga. Hoonetüübiks võib oletada püstkoda. Polnud midagi ühist soome-ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna-Leedust. Kammkeraamika (u 5000 a eKr) noorem kiviaeg e neoliitikum. Tähtsaim tunnus esimese tehismaterjali- põletatud savi ilmumine. Vanemad potikillud esindavad nö Narva keraamikat. U 4000 a eKr hakkas levima kammkultuur
tuhandeni. Ka leegionide arv kasvas pidevalt. Vanuse ja relvade järgi jagunesid jalamehed veel kolme rühma. Leegionärid olid relvastatud lühikese kaheteralise mõõga ja raske viskeodaga. Kaitseks oli neil soomusrüü, kiiver ja suur kilp. Lisaks oli leegionis veel 1200 kergeltrelvastatud jalameest ja 300 ratsanikku. Hilisemal ajal kasvas ka abivägede arv leegionis. Tavaliselt alustasid lahingut kergejalaväelased, kes seisid leegioni rinde ees vibude, lingude ja viskeodadega, et vastase ridu segadusse viia, peale seda assuti vastastega lähivõitlusesse. Roomlased panid ka suurt rõhku oma sõjatehnika täiustamisele ja olid selletõttu ka ühed oma aja parimad kindlusepiirajad. Nad kasutasid katapulte, müürilõhkujaid, ja piiremistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Tõrjumaks vaenlase ootamatuid kallalekippumisi, õppisid roomlased ka rännakul oma
Armee koosseisu kuulusid ka võõramaa palgasõdurite üksused. Mesopotaamia sõjavägi koosnes tüüpiliselt kuninga või ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustunud jalaväest. Assüüria ajal moodustati elukutseline armee, mis oleks käepärast. Peamisteks väeliikideks olid kaarikud, soomustatud raskeratsavägi ja jalavägi. Jalavägi jagunes kiivrit, turvist, kilpi ja oda kandvateks jalaväeks ning vibude ja lingudega varustatud jalaväeks. Egiptuses olid seadused kirjutatud raidkirjas savi- ja kivitahvlitele. Karistuse määras vaarao. Mesopotaamias järgiti Babüloonia kuninga Hammurapi koostatud seadustekogu. Karistuse määrasid seadused. Seal kehtis põhimõte ,,silm silma ja hammas hamba vastu". Egiptuse tüüpiline perekond oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja lastest. Perekonnas oli võrdsus, lapsest võidi lahti öelda kui too ei teinud seda, mida vanemad soovisid
eliitväe ja hobukaarikud, igaühel * peamised väeliigid: kaarikud, kaks meest. Ka vaarao ja soomustatud raskeratsaväest ja väepealikud võitlesid jalaväest * armee kooseisu kuulusid ka * jalavägi jagunes: kiivrit, turvist, võõramaa palgasõdurite üksused kilpi ja oda kandvateks jalaväeks ning vibude ja lingudega varustatud jalaväeks Õiguspõhi- * savi- ja kivitahvlitele oli * Babüloonia kuningas Hammurapi mõtted ehk kirjutatud raidkirjas seadused koostas seadustekogu * karistuse määras vaarao * karistuse määrasid seadused seadusandlus Põhimõte ,,silm silma ja hammas
JUHTIMINE JA PERSONAL 5 Juhtimine Enamus ülesanded on juhatajal. Juhataja peab hoolitsema selle eest, et kõik toimiks nii nagu peab, tema muretseb vajalikud kaubad, et teenust pakkuda. Lisaks peab juhataja tegelema ka raamatupidamisega. Klientide eest hoolitseb personal ja vajadusel ka juhataja. 6 Personal Personalis on 2 inimest, kes tegelevad klientidega, hoolitsevad nende vajaduste eest ning teevad kõik selleks, et inimesed saaksid hea kogemuse ning teeninduse. Personal tegeleb vibude laenutamisega jne. TEENUS, TURG, KONKURENTS 7 Tooted / Teenused Põhirõhk on siiski Tapa mõisa lähistel tegeleda vibulaskmisega. Kuna vibulasketiir on lahti ainult 7 kuud siis ei tekki probleemi ka väljas söömisega. Igapäev seisab mõisa kõrval söögi lett. Kus hinnad on taskukohased ja toidud on maitsvad. Toite valmistab ,,Vaksali trahtri" kokad. Süüa on võimalus ka ,,Vaksali trahteris" sinna kohale viib buss. Bussijaama peatus asub otse Tapa mõisa kõrval.
oludes vaevalt meetrine. Kaukaasias leidub üle 30 m kõrguseid jugapuid, kes on tubli 1500 a vanad. Jugapuul on palju sorte. Püramiidsed ja kollased on käsitletud eraldi lehtedel. Harilik jugapuu - moodustab harilikult meie oludes üsna laia põõsa. Saaremaal leidub siiski ka üks 9 m kõrgune puu.Püga- misega saab anda suvalise vormi. Euroopas kasutatakse laialt vormpuudeks pügamiseks. Jugapuu pärimuslikus kultuuris Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud vibude ja ambude materjalina. Sitkuse poolest ei pääsenud sellega võistlema ükski teine puu. Legendaarse inglise röövli Robin Hoodi vibugi olnud jugapuust. Jugapuu punakas puit on olnud Euroopa aadlilosside hinnatud mööblimaterjaliks. Tõsiasi, et puuliigi puit on mürgine, oli laialt teada. Seepärast hoiduti valmistamast sellest söögi- ja jooginõusid. Vana-Kreekast on teada ütlus: "Kui tahad lahti saada vaenlasest, paku talle oma parimat veini jugapuust peekris!"
i d . Elatusaladeks oli kalastamine ahingutega, jaht põtradele,kobrastele,veelindudele viskeodade,vibude,püüniste ja lõksudega. Inimese abimeheks olid ka koerad. Hiljem hakati tegelema hülgeküttimisega. Korjati ka loodusande K pähkleid,seeni,marju,taimi,juurikaid kõplalaadsete esemetega. ü t t
Suurbritannias kasvatatakse teda eelkõige kuna ta on atraktiivne harrastuspüügi objekt. Tema püügile kulutavad kalastajad suuri summasid, kuna karpkala on väga tark ja uskumatult hea mäluga. Igal aastal arendavad kalastustarvete firmad, kes on just karpkaladele spetsialiseerunud, välja uusi püügivahendeid. Põhja Ameerikas ja Austraalias on karpkala väga probleemne võõrliik, keda on lubatud püüda ilma mingisuguse piiranguta. Teda püütakse võrgu, vibude ja isegi tulirelvadega. Kuigi karpkala liha on maitsev, on just Põhja-ameerikas ja Austraalias karpkala prügikala ja keegi neid ei söö- see võib olla ka põhjus, miks ta on nii invasiivne liik. 2.3 Kasvatamise maht Karpkala kasvatatakse maailmas 3,5 mln tonni aastas. Suur osa toodangust tuleb Aasiast ja vaid 5% toodetakse Euroopas. Eestis on kutseliste kasvanduste aastane karpkalatoodang ligikaudu 60 tonni.( Joonis 6) Kogutoodang, arvestades ka väikekalakasvatajate kasvatatud
lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Rüütlid said rõngassärgid, ammud, pikkvibud ja kiivrid. Samuti tehti muudatused kilbiga, mis olid nüüd ülalt ümarad ja alt teravatipulised piklikud ning hiljem ka kolmnurksed. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Muidu oli rüütliväe taktika enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku mis hiljem kasvas üle mõõgavõitluseks. Kuid liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe üha haavatavamaks. Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt.
1972.aastal asutas anglikaani pastor Walter Lini esimese melaneeslaste partei Rahvusliku Partei. 1975.a. loodi 42- liikmeline esinduskogu, mis sai 1979. aastal enamuse ja koostas esinduskogus tulevase riigi põhiseaduse, mille 12. artikkel ütles, et kogu maa ja maapõu kuuluvad vaid põliselanikest rahvale. Mulattide ja valgete õiguste eest võitlemiseks alustas Jimmy Stevens Uus-Hebriidide iseseisvumise päeva (30. juulil 1980) teatavaks tegemisel mässu. Mais vallutasid Stevensi tuhatkond vibude ja nooltega relvastatud melaneeslast politseipostid ja Stevens kuulutas välja Venarana vabariigi, mida toetasid nii rikkad kolonistid kui ka ameerika ärimehed. Põliselanike toetuse saavutamiseks kuulutas Stevens end hõimupealikuks ja messia prohvetiks. Stevensi Venarana vabariigile vastas Lini valitsus Santo blokaadiga. (Harewood et al, 2006) Prantsusmaa ja Inglismaa ütlesid piiratud volitusi omanud Lini abipalvetele ära, kuid peale 30
lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Rüütlid said rõngassärgid, ammud, pikkvibud ja kiivrid. Samuti tehti muudatused kilbiga, mis olid nüüd ülalt ümarad ja alt teravatipulised piklikud ning hiljem ka kolmnurksed. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Muidu oli rüütliväe taktika enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku mis hiljem kasvas üle mõõgavõitluseks. Kuid liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe üha haavatavamaks. Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt
Pikkuselt oli see umbes 50-60 cm pikkune, sarnanedes tavalisele noale. 7 Antiik ajastu Juba antiikajal saadi aru, et kui vallutada natukene maad naabrite arvelt siis nad tõusevad ise majanduslikult. Hakkasid tekkima suuremad linnad ja sealt edasi juba elukutselised armeed. Esimesi suuremaid lahinguid käis Mesopotaamia piirkonnas, varakult loodi ka armeed Egiptuses ja Hiinas. Põhimõtteliselt jätkati vibude ja odade kasutamist, mis olid muidu täiustatud võrreldes jahipidamisega. Neid relvi kasitasid jalaarmee. Jalaarmeel olid ikka kilp, mõõk, oda, vidu ja rüü. Kiireks liikumiseks oli aga tarvis hobuseid. Üks esimesi kiireks transpordivahendiks leiutati kaarik. Hobuse seljas sõdijal oli palju eeliseid, kuna ta oli üle kiirusega, massiga ja ta asus kõrgemal kui vaenlane jalal. Sellel ajal leiutati ka sadul, mis lasi võtta ka kasutusse teisi nagu
Pikkvibu Falco Scout 3 tk Pikkvibu Falco Legend 5 tk Plokkvibu Martin 1 tk Nooletupp Neet 8 tk Puunool P.O 30 tk Laste puunool ¼" 30 tk Süsiniknool Beman Carbon Flash 10 tk Kergmatt 90x90x18 cm 3 tk Märkpaberid 3D loomad 4 tk Kõik kaubad on uued väärtuses 2000+km eurot. Lisaks metsa paigaltatavad vibumatid 16 tükki väärtuses 1300 eurot+km. Vibumatid soetatakse Musta noole vennaskojalt. Algsed kulutused kokku: 3300+km. 5.1 Soetamiseks minevate vibude tutvustus: Falco Legend Eestis enimmüüdud vibumudel, sobib vibuharrastuse alustamiseks, aga ka esimestel võistlustel osalemiseks. Vibu usaldusväärsuse kinnituseks on Legendiga võidetud ka meeste Euroopa Meistritiitel. Vibu on pikkusega 68" ja pakume nii standardina parema- kui ka eritellimusena vasakukäelist versiooni. Profiililt on Legend reflex- tüüpi vibu, s.t. vibu vabas olekus on kaared ettepoole kumerdatud. Värvitoonide valik on lai:
oktoobril, et purjetada lõuna poole. · 21.oktoobriks oli Kolumbus oma pärismaalastelt teada saanud, et lõuna pool asuvad kaks suurt ja rikast saart Kuuba ja Bohio. · 5.detsembril lahkus Kolumbus Kuubalt ja suundus suurele saarele, mida indiaanlased kutsusid Bohioks, praegu on see Haiti. · Halva ilma ja pärismaalastest reisijate tõttu viibis Hispaaniasse teeleasumine kuni 4.jaanuarini. · Samana lahes kohtus maale läinud meeskond viiekümnest vibude ja nooltega relvastatud pärismaalasest koosneva jõuguga. Pärismaalastest informeerijad ütlesid, et need vaenulikud indiaanlased on inimsööjatest kariibid. · 12.veebruaril puhkes 15.sajandi üks kohutavamaid torme, mis kestis 7 päeva. 14.veebruariks olid hirmsad tuuled ja mäekõrgused tormilained kaks laeva teineteisest lahutanud. Olukord muutus nii hulluks, et
vähem mürgised. (4.) Jugapuu rahvapärased nimetused on juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus. Jugapuu käbi on lahksuguline. Ta tolmeb mais. Käbid (marikäbid) valmivad tolmlemisaasta sügisel. Isaskäbid asuvad üksikult okaste kaenlas, nad on kollakad ja kerajad, aga emaskäbid asuvad võrse tipus. Jugapuu puit on väga väärtuslik, pruunikaspunane, läikiv, tihe, hästi töödeldav ja see sobib hästi nikerdustöödeks. Vanasti kasutati jugapuu puitu hinnalise mööbli ja vibude valmistamiseks. Jugapuu puit on väga vastupidav kõdunemisele. Meie okaspuudest on jugapu ainuke vaiguta liik. Väga dekoratiivne ja esineb mitmeid iluvorme. Laseb end hästi kärpida ning gaaside ja tahma suhtes pole tundlik. (10.) (Vt. Pilte Lisa3) 8 5.HARILIK KADAKAS Hariliku kadakas ladina keelne nimetus on Juniperus communis L. Harilik kadakas on ainuke Eestis looduslikult kasvav kadakaliik. Ta on kahekojaline taim
MESOLIITIKUMIKS. Eestis kestis see ja ühtlasi Kunda kultuur 5.aastatuhandeni eKr. Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust nt üepuupaate e ruhesid. Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes piirkondades ka hüljest. Hülgekütid avastasid ka meie tekkkivad saared. Jahti peeti vibude ja vibu-nooltega, kala püühi ahinguteg,harpuunide ning algeliste kalavõrkudega. Võib oletada et ürgseimaks hoonetüübiks oli maasse sünvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. Kammkeraamika *U 5000 a eKr e siis 7000 a tagasi algas Eestis kiviaja järgmine ja ühtlasi viimane etapp- noorem kiviaeg e NEOLIITUKUM. Ajastu tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. Lühidalt tähendab see et inimesed õppisid
lähemale. Alati polnudki eesmärgiks tornilt langetavat silda pidi müürile tungida: ülal piiramistorni otsas olid vibu ja ammukütid, kes hoidsid kaitsjaid tiheda noolesaju all, ja samal ajal üritasid teised piirajad müüri jalamil vundamendialust õõnestada, rammpalgi ehk taraaniga värvat lõhkuda või müüri sisse auku raiuda. Ka kaitsjad olid tavaliselt hästi relvastatud ja sõjamoonaga varustatud. Nemad lasksid piirajate pihta vibude ja ambudega, heitsid viskemasinatega kive ja läkitasid teele süütenooli, et panna vaenlasele heitemasinaid ja piiramistorne põlema. Ajaloolistes romaanides kirjeldatakse sageli, kuidas kaitsjad kallavad redeleid mööda üles ronivatele piirajatele keemaaetud tõrva kaela. Tegelikult valati sulapigi ja tõrva hoopis piirajate varjualustele müüri jalamil, et need kiiresti tuld võtaksid. Nende müüri ligi nihutatud varikatuste all paiknesid
ranniku lähedal? Ent seda tunnistada tähendanuks kuningapaari petmist. Kolumbus laskis kõigil retkest osavõtjail vanduda, et nad peavad Kuubat mandriks, mitte saareks, ja kohustuvad teda mandriks nimetama. Kurb oli ka teine saabumine Haiitile. "Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt." Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha. Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid inimesi mõõkadega pooleks, ässitasid neile kallale koeri, neid põletati elusalt ja piinati mitmesugusel muul viisil halastamatult ja jumalakartmatult." Kadestajad ja kõik, keda ta oli
Varakeskaegsed ümarad kilbid asendusid kõrgkeskajal ülalt ümara ja alt teravatipulise pikliku kilbiga ning seejärel väikeste kolmnurgsete kilbidega, mida oli kergem hobuste seljas käsitleda. Kilbil oli ka sümboolne tähendus, kõrgkeskajast peale maaliti kilbile rüütli olulisemaid tunnuseid perekonna vapp. Hiliskeskajal loobuti tänu täislikule raudrüüle kilbist. Sest rüü kattis kogu keha. 1.3 JALAMEHED Osa neist olid relvastatud piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Nende ül piirdus enamasti vaid rüütliväe tavaliselt vastu seista ei suutnud. Rüütliväe rünnakule jalamehed tavaliselt vastu seista ei suutnud. 2. VÕITLUSVIIS Rüütliväe taktika: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirendavas temops teineteisele vastu ja põrkasid lahinguväljal keskel suure ooga kokku. Piigid purenesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel otsis endale sobiva vastase
XIII sajandil lisati ka tugevndatud plaatvest. Kiiver kaitses enamasti ka nägu ja muutus järjest täiuslikumaks. Hiliskeskajal võeti kasutusele ka üles- ja allatõstetavad näokaitsed. Ka kilp muutus palju paremaks. Kuid mida enam kaitserüü täiustus, seda vähem oli kilpi vaja ja hiliskeskajal loobuti kilbist sootuks. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid relvastatud piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Võitlustaktika-vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteistele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Sadulast paisatud rüütlid jätkasid võitust jalameestena. Vastast ei püütud tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. Selline võitlusviis nõudis tugevat treenitust, suurepärast ratsutamisoskust ja relvakäsitluskunsti
mandriks, mitte saareks, ja kohustuvad teda mandriks nimetama. "Kistagu mu keel suust välja!" kordasid üksteise järel madrused ja ohvitserid vande viimaseid sõnu. Kurb oli ka teine saabumine Haiitile. "Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt." Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha. "Toimus metsik indiaanlaste tapmine," jätkas kroonik, "ja terved piirkonnad jäid inimtühjaks. Nii tehti sellepärast, et indiaanlased olid kogunud kõik oma jõud nende julmade ja metsikute inimeste väljatõrjumiseks oma maalt. Nad nägid, et ilma vähimagi
Jalakaniinega arstiti vanasti kõhulahtisust, lööbeid , suupõletikke. Kenad haljastuspuud. 3. Jugapuu (Taxus baccata) Euroopas vanimate puude eluiga küündib 4000 aastani (pikima elueaga okaspuu). Okkad lamedad, pealt tumedad, alt heledad. Okaspuudest kõige varjutaluvam. Viljad valmivad suve lõpus . Jugapuu on mürgine puu (viljad, okkad, puit) Hobusele piisab surmavaks annuseks 500g okkaid. Viljadel on mürgised ainult seemned. Vanasti oli jugapuu tuntud hea vibude ja ambude materjalina. (sitke puu) Tehti ka vankrikodaraid. Lihtrahvasd ehtis jugapuuga kalme. Istutamiseks sobivaim aeg aprilli lõpp- mai algus. Pistoks(20cm oksajupp) juurdub kergesti, kasvatatakse ka seemnetest. (sügisel mulda). Jugapuu on kahekojaline. Noor taim tuleb talveks kinni katta ja alguses kasvab taim aeglaselt. Tolmule ja saastele vastupidav. 4. Kadakas (juniperus communis) Kadakas asutab kasvupaiku, kus ükski teine puu toime ei tule. Eestis on tüüpilisteks
Assüüri kuningad aga asendasid ülikute ja lihtkogukondlaste väeteenistusel põhineva traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega, mis värvati peamiselt riigi äärealadelt. Assüüria sõjavägi koosnes kolmest peamisest väeliigist: 3 4 sõdalasega mehitatud kaarikutest, soomustatud ja raskelt relvastatud ratsaväest ning jalaväest. Raskelt relvastatud jalaväelased kandsid kiivrit, turvist, kilpi ja oda, kergeltrelvastatud aga sõdisid vibude ja lingudega. Assüüria armees olid ka nö. insenertehnilised väeosad, kes valmistasid linnapiiramise seadmeid ja olid suutelised linnamüüre alt läbi kaevama nii, et need kokku varisesid. Assüüria hiilgeaegadel oli tema armee vaieldamatult võimsaim ja kõige paremini korraldatud relvajõud Lähis-Idas. VII sajandil eKr lasi Assüüria kuningas Assurbanipal oma õpetlastel kõigist tollal kättesaadavatest kirjandusteostest mõned eksemplarid oma Niinive kuningalossi kokku koguda
muutunud, on suurenenud ka inimeste mõju loodusele. Maa paljudes piirkondades on see viinud suurte loomade – eelkõige nende loomade, keda on põhjust toiduks tarbida või kes on millegi poolest eriti atraktiivsed, - peaaegu täieliku hävitamiseni, mille tulemusena on tekkinud kummaliselt „tühjad“ elupaigad. Tehnoloogia areng on kaasa toonud selle, et isegi traditsioonilistes ja tsivilisatsiooniksugetes kultuurides kasutatakse praegu puhkpüsside, odade ja vibude asemel jahiks tulirelvi. Troopilised vihmametsad, savannid ning varem ligipääsmatud metsad on praegu lõhestatud metsa- ja maanteedest, mis võimaldavad jahimeeste ja puiduvarujate juurdepääsu seni puutumatutele aladele. Võimsate mootoritega kalapaadid ning tohutud kalatöötluslaevad püüavad kalu maailmamere kõigis paigus. Invasiivsed võõrliigid Võõrliigid on liigid, mis on inimtegevuse tõttu sattunud elama väljapoole oma looduslikku leviala
Ent seda tunnistada tähendanuks kuningapaari petmist. Kolumbus laskis kõigil retkest osavõtjail vanduda, et nad peavad Kuubat mandriks, mitte saareks, ja kohustuvad teda mandriks nimetama. Kurb oli ka teine saabumine Haiitile. "Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt." Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha. Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid inimesi mõõkadega pooleks, ässitasid neile kallale koeri, neid põletati elusalt ja piinati mitmesugusel muul viisil halastamatult ja jumalakartmatult
lisades üldisele muljele veel õitsengu. Islandi poeemis on annus- aasta ja anglosaksi poeemis on kirjas "suvi", andes ruuni nimeks Ger. See tuleneb liikumisest ja sõna tähendas algselt aasta sooja aega. Jõukuse ja hea saagi aasta ideed on elujõulised, "vitaalsed" sõna otseses mõttes ebakindla ilmaga põhjamaade rahvastele. Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles. EIHWAZ See tähendab "jugapuud", mis oli ruuniteadusele püha ja mida kasutati vibude tegemiseks. Küttiv jumal Ull ehitas enda saali Ydaliri, jugapuudeorgu, tema püha relv oli vibu. Anglosaksi ja Norra poeemid eulogize the qualities tumeda koorega puu, mis seisab kindlalt maas on leegi valvaja, rõõm ilust rohelisim puudest talvel ja viimaks põlemisel palju praksuv. Ainult Islandi poeemis on juttu "vibust", kirjeldades seda lahinguelemendina ja noole kiiredajana. Ladina sõnastikus on see arcus- vibu. Kristlaste ajal võttis Ulli koha Püha Hubert- kütt ja aasta
Väga valgusenõudlik. Okkad tumerohelised, lõhnavad, nõeljad 0,3-0,8cm pikad. Käbid rippuvad, ümarovaalsed 0,5cm, pruunikasmustad. Kasutatakse haljastuses. 21. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu Perekond jugapuu: Jugapuude okkad on rohelised, lamedad, lineaarsed. Puit on pruun, kõva, sitke ja painduv. On igihaljad, ühekojalised. Perekonda kuulub 8 liiki (harilik jugapuu). Pärit Ida-Aasiast ja Lõuna-Euroopast. Looduslikult kasvab Hiiu- ja Saaremaal. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses. Harilik jugapuu: Taxus baccata Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Lõuna- Venemaal. Looduslikult Lääne-Eestis ja saartel. 10-15m kõrgune puu. Mullastiku suhtes nõudlik, tahab viljakat mulda. Soojalembene, väga varjutaluv. Talub hästi linnaolusid. Okkad tumerohelised, läikivad 2-3cm pikad, terava tipuga. Vili punane, munajas. Söödav ja magusamaitseline. Seeme, okkad ja puit mürgine. Puit punakas, väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav
Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust nt üepuupaate e ruhesid. Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes piirkondades ka hüljest. Hülgekütid avastasid ka meie tekkkivad saared. Jahti peeti vibude ja vibu-nooltega, kala püühi ahinguteg,harpuunide ning algeliste kalavõrkudega. Võib oletada et ürgseimaks hoonetüübiks oli maasse sünvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. 5)Neoliitikum Eestis (IV at II veerandist II at keskpaigani eKr.) Markeerivaks nähtuseks peetakse Eestis nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas keraamika kasutuselevõttu. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres
carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. Koor punakashall või -pruun, õhuke, noores eas sile, hiljem pikisuunas korrapäratult soomuste või plaatidena kestendav. Pärimused: Kõigis kultuurides on hinnatud aeglaselt kasvava, kõva, kuid painduva, peene süüga mädanemiskindlat jugapuupuitu, mida on nimetatud ka raudpuuks, sest jugapuupuidust väravapostid olevat tugevamad kui metallist. Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud kui vibude ja ambude materjalina. Sitkuse poolest ei pääsenud sellega võistlema ükski teine puu. Jugapuu hästipoleeritav puit on olnud ka hinnatud mööblimaterjaliks Euroopa aadlilossides. Teadmine, et jugapuupuit on mürgine, siis hoiduti aga valmistamast sellest söögi- ja jooginõusid. Eestis on jugapuud rahva mäletamist mööda ikka vähe leidunud, kuid suure kõvaduse ja ilusa tekstuuri tõttu olnud üsna hinnatud tarbepuu. Jämedamatest tüvedest valmistati vahel tugevaid
Neljanda jooksul vallutati Konstantinoopol ja lõpuks ristisõjad hääbusid. Samas tõi see ka kasu, rüütlid said vallutusviha välja elada, see aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne-Euroopas. Erinevad kultuurid segunesid, pideva ringlemise tõttu Aadel Raskerelvastatud rüütlid sõdisid peamiselt ratsa. Peamised piik ja mõõk. Tuli rõngassärk, oli ka kiiver, mida hiljem sai üles alla lasta, kilp muutus kolmnurkseks. Olid ka jalaväelased, relvastatud piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Nende töö piirdus rüütliväe abistamisega. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne: rivistuti pikkadesse viirgudesse ja põrkasid lahinguväljal kokku, langenuid oli vähe, kuna tavaliselt võeti pantvangi, et lunaraha saada. Sõjakavalus puudus oli pigem mees mehe vastu võitlus, seega said ka ristisõdadel moslemitel lüüa, kes olid kiired ja osavad ratsas. Karl Suure riigi lagunemisel hakkasid
mõttes pädeb siiani. Teisalt kujundas ta ka väga selge evolutsiooni skaala, kus ühendas ühiskonna ja perekonna arengu. Metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon(varem olemas) ja jaotas ja täiendas neid veelgi. Metsluse alamaste-kui kujunes alles kõne ja tuld veel ei kasutatud, tema ajal selliseid enam polnud. Järgnes metsluse keskaste- algas tule kasutamise, kalapüügi ja loomade küttimisega. Selles astmes ka kannibalism ja esimesed relvad. Metsluse ülemaaste algas vibude ja odade kasutamisele võtmisega. Ülemaastmel ka lihvitud kiviriistad, meie mõistes neoliitikum. Tekkisid esimesed külad. Kõik metslus kokku siiski anastusmajandus. Barbaarsuse algust tähistab viljelusmajanduse tulek. Siit ka suurema erinevused. Alamaste saab alguse keraaamika ilmumisega ja esimesed katsed põldu harida. Läbimurre keskastmes ehk siis põlluharimine kinnistus. Karjakasvatust sisuliselt Ameerika kultuuridel ei tekkinud. Metalli ei kasutatud
linnriik, polis, kõige enam 30 000 40 000 in, Ateena ja Sparta u 200 000 in täieõiguslikud elanikud olid kodanikud, osalesid valimistel ja moodustasid sõjaväe rahvakoosolek + nõukogu, olulised asjad arutati läbi nõukogus ja pandi rahvakoosolekul hääletusele rahvakoosolekul valiti igal aastal riigiametnikud + väepealikud viisid otsuseid ellu ametnikkond oli pärit enamasti aristrokraatia hulgast rikkad moodustasid ratsaväe, keskmikud raskelt relvastatud jalaväe, vaesed vibude ja lingudega kergväe raskerelvastusega jalavägi paiknes viirgudena faalanksitena, mis ühendas nii vaeseid kui ka aristrokraate, see oli lahingu peamine löögijõud Sisevastuolud vastuolud rikaste ja vaeste vahel türannia ainuvalitseja, kes soovis osaleda võimu teostamisel selle vastu oli aristrokraatia, kes soovis osaleda võimu teostamisel seadused taotleti nende täpset üles kirjutamist, seadusandjad SPARTA: Lakoonias, millega oli liidetud Messeenia maakond
tajale tavalaskemoona kasutava vastase ees tunduva eelise, kuna juba kriimustav tabamus võib olla surmav. Spetsmoona saab vamistada mitut tüüpi relvadele, alates vibudest ja lõpetades tulirelvadega. 5.1. SPETSLASKEMOON PRIMITIIVSETELE RELVADELE. Antud publikatsiooni eesmärgist lähtudes nimetame primitiivseks iga relva, milles ei kasutata laskemoona lendusaatmiseks püssirohtu. Need on vibud, õhkrelvad, vibupüssid ja käsiraketid. 5.1.1. VIBUNOOLED JA AMMUNOOLED. Vibude ja ambude laskemoonaks on nooled. Mürgi sisse on noolt äärmiselt lihtne kasta, tunduvalt keerukam on aga valmistada plahvatavaid nooli. Kui aga keegi suudab hankida sama diameetriga alumiiniumtoru, kui vibu- või ammunooled, siis võib teatava osa sellest torust muuta lõhkeseadeldiseks, mis detoneerub löögist või sütiku abil. On vaid vaja muretseda sobiva läbimõõdu ja pikkusega alumiiniumtoru ning selle tagumine ots EPO ja pabertropiga sulgeda. Täitke
pendula var. carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. Koor punakashall või -pruun, õhuke, noores eas sile, hiljem pikisuunas korrapäratult soomuste või plaatidena kestendav. Pärimused: Kõigis kultuurides on hinnatud aeglaselt kasvava, kõva, kuid painduva, peene süüga mädanemiskindlat jugapuupuitu, mida on nimetatud ka raudpuuks, sest jugapuupuidust väravapostid olevat tugevamad kui metallist. Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud kui vibude ja ambude materjalina. Sitkuse poolest ei pääsenud sellega võistlema ükski teine puu. Legendaarse inglise lindprii Robin Hoodi vibugi olnud jugapuust. Jugapuust vibusid tehti juba vähemalt 5300 a. tagasi, kuid poliitilises ajaloos etendasid need tähtsat osa just 13. kuni 16. sajandini, kui jugapuupuit oli sõjaliselt tähtis tooraine. Sõjad Inglismaa ja Prantsusmaa ning Sotimaaga laastasid Briti saarte, hiljem ka mandri Euroopa jugapuudemetsad, kui Inglise monarhid
(Betula pendula var. carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. Koor punakashall või -pruun, õhuke, noores eas sile, hiljem pikisuunas korrapäratult soomuste või plaatidena kestendav. Pärimused: Kõigis kultuurides on hinnatud aeglaselt kasvava, kõva, kuid painduva, peene süüga mädanemiskindlat jugapuupuitu, mida on nimetatud ka raudpuuks, sest jugapuupuidust väravapostid olevat tugevamad kui metallist. Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud kui vibude ja ambude materjalina. Sitkuse poolest ei pääsenud sellega võistlema ükski teine puu. Legendaarse inglise lindprii Robin Hoodi vibugi olnud jugapuust. Jugapuust vibusid tehti juba vähemalt 5300 a. tagasi, kuid poliitilises ajaloos etendasid need tähtsat osa just 13. kuni 16. sajandini, kui jugapuupuit oli sõjaliselt tähtis tooraine. Sõjad Inglismaa ja Prantsusmaa ning Sotimaaga laastasid Briti saarte, hiljem ka mandri Euroopa jugapuudemetsad, kui Inglise
meeleldi vitamiinirikkaid oksi. Paljuneb seemnetega ja on noorelt väga aeglasekasvuline, saades 10 aastaga vaid 30...50 cm kõrgeks. Palju tehakse tänapäeval röövraiet seoses väärtusliku puiduga. Harilik kadakas väärib meil enam kasutamist ilutaimena, kuid on kapriisne istutamise suhtes. 17. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu Perekond jugapuu (Táxus L.) Taxon kreeka k. kaar; viide jugapuu kasutamisele vibude valmistamiseks. Jugapuu perekonda kuulub (6) 7 liiki kahekojalisi puid ja põõsaid. Liigid on üksteisele üsna lähedased. Okkad lamedad, tumerohelised, okaste allküljel kaks valkjat õhulõherida, kinnituvad võrsele enamasti radiaalselt. Isasõied asuvad okaste kaenlas, neid on rohkesti, emasõites vaid üks seemnealge, milline valmib sama-aasta sügisel, kaetud roosa seemnerüüga. Eestis kasvab looduslikult üks liik.
võimaldati kulukas ekspeditsioon. Ta jõudis avastada Senegali jõe alamjooksu ning suutis rännata kaugetele sisealadele. Ta leidis, et Niger voolab itta ning suubub lõunasse Guinea lahte. Ta jäi esimese ekspeditsiooni ajal ka haigeks ning sattus põliselanike kätte vangi. Teise avastusretke 40 inimestest jäi lõpuks enne viimast saatuslikku kohtumist neid hävitanud vaenlastega ainult 8. Kohalikud hõimus ründasid nende paati kaldalt vibude ja nooltega ning kõik hukkusid. Euroopas samas arvati, et ta on jätkuvalt elus ning tema poeg läks 20 aastat hiljem enda isa otsima ja suri ise troopilisse palavikku. 1830. a jõudsid John ja Richard Lander välja Nigeri deltani, aga läks veel kaua aega, et kaupmehed sinna jõudsid. Peamiseks põhjuseks oli sealjuures malaaria, millest oli keskajal nt räägitud, et seda põhjustavad soised aurus ning kuuvalguse käes magamine. Kui 1850. aastatel võeti kasutusele hiniin, kaitses see
maaviljelejad, tegid Jaapanis neid kütid ja korilased. Vanim keraamika valmistati u 10 500 eKr Jomoni kultuuris (11 000 eKr u 300 eKr). Tuntakse üle 10 000 Jomoni kultuuri muistise, neist enamik on Honshu saarel Jaapani keskosas. Neid kõiki ühendab aastatuhandeid kestnud kultuuritraditsioon, ent ilmselt hõlmas see erinevaid etnilisi rühmi, kes arvatavasti rääkisid ka erinevaid keeli ning elasid erinevates loodustingimustes. Jomoni inimesed küttisid vibude ja nooltega hirvi, ja enamiku osa aastast püüdsid ka kala. Algul püüti enam-vähem kõiki kalu, hiljem spetsialiseeruti valitud liikidele. Kõige rohkem söödi aga taimset toitu. Elati suhteliselt paiksetes asulates. Mõned uurijad arvavad, et küttimist-korilust ja kalapüüki täiendati juurviljade ja 67 teraviljade kasvatamisega, või pähklipuude eest hoolitsemisega. Võimalik on ka, et nad kasvatasid mingit hirsilaadset taime.
Mõne kuu pärast leiti ta surnuna. Itaalia fasismile oli iseloomulik, et rahvas oli kõigest üle - kõik itaalased pidid tegutsema ühe eesmärgi nimel. Rahvus on üksikisikust tähtsam. Itaalias kehtestati korporatiivne süsteem - ettevõtjad ja töölised pandi ühte ametiühingusse. Itaalia majanduses kehtestati autarkia. Välispoliitikas oli iseloomulik agressiivsus. 1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia. Hoolimata Itaalalste tulirelvadest kestis vallutamine kaks aastat etiooplaste vibude ja odade vastu. 22 2.16 EUROOPA VÄIKERIIGID 1920NDAD-1930NDAD 2.16.1 LÄTI Juuli 1915 - Vene tsaarivalitsus lubas moodustada lätlastest rahvusväeosad. Moodustati 8 kütipolku ja üks reserv väeosa Tartus. Läti oli I maailmasõjas rohkem kannatada saanud kui Eesti. Sõja esimesel aastal pommitasid sakslased Lipeajat ja jõudsid rindega Riia alla. 1917 taandusid Läti kütipolgud Venemaale
hiljem aga valiti nad rahvakoosolekul. Leegionärid olid relvastatud lühikese kaheteralise mõõga ja viskeodaga. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga. Kaitseks oli neil soomusrüü, kiiver ja suur kilp Lahingu ajal rivistus leegion kolmele lahingujoonele. Esimeses seisid noored sõdurid, teises elatunumad ja kolmandas kõige kogenenumad sõdurid. Lahingut alustasid tavaliselt kergelt relvastatud jalaväelased, kes seisid leegioni rinde ees vibude, lingude ja viskeodadega, et vastase ridu segadusse viia. Kui vastane hakkas neid suruma, taandusid nad ja lahingusse astus esimene rivijoon. Esiteks heitsid sõdurid vastaste pihta pikad viskeodad. Kilpidesse kinni jäädes painutasid odad oma raskusega kilbid alla ja võtsid vaenlaselt võimaluse sellega vabalt tegutseda. Peale seda algas käsitsivõitlus mõõkadega. Kui esimene rivijoon väsis, astus lahingusse teine, ja ainult kõige otsustavamal hetkel kolmas rivijoon
olles 1,5...2 m lai ja 0,2...0,5 m kõrge; f. pendula [leinakadakas] - pikkade rippuvate okstega püstjas vorm; Sordid: 'Compressa'; 'Depressa Aurea'; 'Cold Cone' ('Suecica Aurea'); 'Golden Rod'; 'Green Carpet'; 'Hibernica'; 'Hornibrookii'; 'Prostrata'; 'Repanda'; 'Sentinel'; 'Suecica' 17. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu Perekond jugapuu (Táxus L.) Taxon kreeka k. kaar; viide jugapuu kasutamisele vibude valmistamiseks. Jugapuu perekonda kuulub (6) 7 liiki kahekojalisi puid ja põõsaid. Liigid on üksteisele üsna lähedased. Okkad lamedad, tumerohelised, okaste allküljel kaks valkjat õhulõherida, kinnituvad võrsele enamasti radiaalselt. Isasõied asuvad okaste kaenlas, neid on rohkesti, emasõites vaid üks seemnealge, milline valmib sama-aasta sügisel, kaetud roosa seemnerüüga. Eestis kasvab looduslikult üks liik. Harilik jugapuu (Taxus baccáta L
ja nad olid valdavalt taandunud Jenissei alamjooksule. 1930. aastatel toimus kollektiviseerimine ja ajapikku ka paiksustamine küladesse. Paljud tundraeenetsid on 20. sajandil enamasti sulandunud Avami nganassaanidesse (kuni 1970. aastateni, mil nganassaanide paiksustamise tõttu sidemed katkesid) ja neenetsitesse. See on ka peamine põhjus, miks eenetsite rahvaarv 20. sajandil vähenes. ELATUSALAD Eenetsid olid kuni viimaste sajanditeni põhjapõdrakütid. Tavaline oli ajujaht vibude ja püünisaedikutega (nagu nganassaanidelgi), kus osales kuni 30 meest. Tundraeenetsid läksid ajapikku neenetsite mõjul üle kodustatud põhjapõtrade kasvatamisele. Metsaeenetsid kasutasid väheseid põhjapõtru peamiselt transpordiks ning tegelesid rohkem jahi ja kalapüügiga. Alles kolhooside rajamisega võeti kasutusele nn suuremahuline põhjapõdrakasvatus. Jenissei jõel püüti valget vääriskala (omul, nelma, siig, tsir) võrkude ja noodaga. Eenetsite peamiseks toiduks on
annaabi.ee 
