Sõjatehnika areng (0)

Sõjatehnika areng
Juba inimeste tekkest alates, pole ahned ja uhked inimesed omavahel suutnud sõnadega kokkulepetele jõuda, mis on paratamatult viinud sõdadeni. Sõjandus on alati arenenud käsikäes ühiskonna käsutuses olevate tehniliste ja muude vahenditega. Kuid kuidas ja kuna hakkasid tekkima esimesed relvad ja kuidas arenes sõjatehnika ?
Kuna inimene on olnud algusest peale nõrk, siis on tal vaja midagi, millega ennast teiste eest kaitsta. Eelajaloolisel inimesel oli selleks lihtne kepp või kivi, mida ta kasutas, et ennast kaitsta. Et relv oleks mõjukam ja hoop tugevam, hakkas inimene kivi kinnitama kepi külge. Sellise relvaga võis looma tabada eemalt lüües või visates. Sedagi relva täiendas inimene aja jooksul. Ta ei leppinud looduses leiduvate kividega, vaid hakkas neile raiudes ja tahudes andma sobivamat kuju. Kuna loomade küttimine lähivõitluses oli väga raske, siis leiutasid inimesed vibu . Tule avastamine lõi eelduse väga paljude uute relvade valmistamiseks. Tekkisid esimesed potid , mis olid inimese jaoks väga tähtsad. Tulega sai ka sulatada metalle ja vormida neid, nii nagu ise soovisid . Arvatakse, et esimesteks relvadeks, kus on kasutatud metalle on odad . Olid olemas torke- ja viskeodad. Samuti kasutati rauda nooleotste tugevdamiseks ja täpsuse lisamiseks. Väga tähtsad relvad, mis kasutusele võeti olid mõõgad.
Üheks tähtsamaks faktoriks, mis mõjutas kogu sõjandust alates 14. sajandist, oli püssirohu kasutuselevõtt. Võrreldes vibude ja ambudega polnud püssid ja kuulid nii ilmatundlikud ja püssimehe väljaõpetamine oli lihtsam. Edasi võeti kasutusele musketid, mis olid paremad varasematest püssidest, vibudest ning ambudest. Väga palju mõjutas sõjandust tagantlaetavate püsside loomine. Kasutusele võeti ka suurtükid, ning ka neid õpiti tagant laadima .
Relvade täiustamine, tootmine ning areng hakkas väga kiirelt kasvama Maailmasõdade ajal. Kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. Esimese maailmasõja ajal tekkis uue väeliigina õhuvägi ning uute relvaliikidena tankivägi ja õhutõrje. Teiseks maailmasõjaks olid paljud riigid ennast varustanud suurte gaasivarudega, sest suurriigid eeldasid, et uus sõda toimub suurel määral mürkgaasidega. Mürkgaase, aga sõjas ei kasutatud, sest kardeti, et ka vaenlane teeb sama. Teise maailmasõja ajal osutus ratsavägi täiesti kasutuks, põhjuseks oli tankiarmeede kasutusele võtt. Sõda muutus motoriseerituks ning lennukid ja allveelaevad arenesid võimsalt. Kõige murrangulisemaks oli aatompommi valmistamine ja Teises maailmasõjas selle kasutamine.
Sõjatehnika arenes hoogsalt külma sõja ajal, kus sõdisid demokraatlik ja kommunistlik leer. Külma sõja käigus suurriigid omavahel ei sõdinud, kuid võitlesid väiksemate riikide ja territooriumide pärast ning laiemalt oma mõju pärast maailmas. Varsti oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus . Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati Nõukogude Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus:  tankid , suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises.
Aja möödumise ja inimeste arenguga käib kaasa ka sõjatehnika ja relvade arenemine. Relvad võeti kasutusele juba siis kui inimesed tekkisid ja nende areng ei ole siiamaani lõppenud. Relvad loodi eesmärgiga kiiremini toitu hankida ja ellu jääda, kuid tänapäeval kasutatakse neid selleks, et suruda teisele poolele peale oma arvamust. Sõjatehnika ja sõjad on küll väga jubedad, kuid nad on paratamatud, et maailmas korda hoida.
Richard Bossenko