Rüütliks saamine, rüütliseisus ja rüütlite relvastus -

3

doc

Rüütlikultuur

Rüütliseisus. Nii suur- kui ka väikefeodaale ühendas kuulumine sõjameheseisusesse, mida üha enam tähtsustati. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Sellele aitas kaasa kirik, püüdes panna rüütleid teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele seeda religioosse tähenduse.Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult pärilik seisus aadel. Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7aastaselt kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, et neid kodus liiga ära ei hellitataks. Seal õpiti häid kombeid ja rüütlioskusi. Neid noorukeid kutsuti paazideks ja 14-18a vanuselt said neid kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid. Umbes 20a löödi noormees pidulikult rüütliks.

Ajalugu

4

docx

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Kuningad kutsusid generaalstaate kokku ka muude küsimuste arutamisel, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel ei olnud kaugeltki nii suur kui Inglismaal. Genreaalstaatide eripäraks oli see, et kõik esindajad kogunesid ja hääletasid eraldi. Nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis oli tugev ja hästi toimiv kuningavõim, ning seisuste esindajad kaitsesid kõikide õhiskonnakihtide huve. Jutustamine: Rüütliseisus ja Rüütliks saamine (136-137) Keskaegne rüütliseisus oli väga mitmekesine nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest, kas siis Rooma aristrokraatiast või germaani suurnikest. Germaani järglased kandsid hertsogi, Frangi riigi kuninglikud asevalitsejad aga krahvi tiitlit. Neil suguvõsadel olid tavaliselt suured maavaldused, mida sõjameestele lääniks anti. Ise nad aga ei pruukinud kellelgi vasallivannetki anda.

Ajalugu

5

doc

Rüütlid - kirjeldus, referaadi sarnane

Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli

Ajalugu

5

doc

Kõrgkeskaeg

1099.a vallutasitki LääneEuroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijaid lõülikult välja tõrjusid. Kõrgkeskaja ühiskonnakorralduses andis tooni rangel hierarhial ning rüütlieetikal põhinevad keerukad feodaalsuhted. Üha kinnisemaks muutunud rüütliseisusest kujunes ajapikku pärilik aadelkond. Ilmalike rüütlite kõrval tekkisid ristisõdade perioodil vaimulikud rüütliordud, mis püüdsid endast ühendada rüütli ning munga ideaali. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis ostus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamidele silma heidsid. Arenesid jalaväe võistlusviis ning piiramistehnika.

Ajalugu

9

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati

Ajalugu