50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dopz
Õppematerjali autor
Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana
ja 1 töötu. Pärismaisteks puudeks pakuti mändi (15 inimest), kuuske (18 inimest), kadakat (10), jugapuud (5), kodukaktust (1) ja 10 inimest ei teadnud. Järgmisena küsisin, et mida tähendab sõna ´´okaspuu´´. 27 inimest ütlesid, et okaspuu on okastega puu, 1 ütles, et okaspuu on paljasseemnetaim ja 1 ei osanud midagi öelda. Kui küsida kõiki okaspuid oli populaarne vastus mänd ja kuusk (29 inimest), järgmine kadakas(19 inimest), jugapuu ja lehis (8), nulg (4), elupuu, seeder ja lõunamaised puud (2 inimest). (Lisa2). Okaspuulaadsed jagunevad 7-ks sugukonnaks. Esimene on männilised (lad.k Pinaceae), teine on araukaarialised (lad.k Araucariaceae), kolmas on kivijugapuulised (lad.k Podocarpaceae), neljas on küpressilised (lad.k Cupressaceae), viies on peajugapuulised (lad.k Cephalotaxaceae), kuues on jugapuulised (lad.k Taxaceae) ja seitsmes on sciadopityaceae lad.k. (1.) 4 2
elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse. Mürgistus ilmneb paar tundi peale marikäbide söömist ning ilma vahelesegamiseta saabub surm. Esmaabiks tuleb kannatanule kiiresti anda veega purustatud sütt. Marikäbid ei ole tegelikult tervenisti mürgised. Punane lihakas kest
pähklituum, närida suus peeneks ja panna läbimälutu sellele kohale, kus on pind: pähklipuru kiskuvat pinnu kiiresti nahast välja. Sarapuu puitu kasutatakse küttena ja joonistussöe valmistamisel. Puit on punakasvalge, tihe, kõva, elastne, ühtlase ehitusega, painduv ja vastupidav. Et puit on poleeritult väga kena, toodetakse sellest ka mõnevõrra mööblit, tehakse väikseid iluesemeid ja kaunist materjali nõudvaid viimistlustöid. Jugapuu Jugapuu kasvab 10–20, erandina kuni 28 meetrit kõrgeks. Suurim registreeritud tüve ümbermõõt on 16 meetrit. Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmivad septembris-oktoobris. Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada 4000 aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju
.................................................................................13 4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris).................................................................................13 5. Pärismaised puud-põõsad ravimiks..............................................................................14 5.1. Arukask (Betula pendlita)............................................................................................14 5.2. Jugapuu (Taxus baccata)..............................................................................................15 5.3. Harilik kadakas (Juniperus communis)........................................................................15 5.4. Mets-kibuvits (Rosa majalis).......................................................................................16 5.5. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)...........................................................................17 5.6
Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Eestisse toodud u. 12 võõrkaseliigist. Taxus baccata L. harilik jugapuu Oksad on peened, asetatud männasjalt, esineb ka männastevahelisi oksi. Võrsed väljast rohelised. Okkad on pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, 1,8...3,5 cm pikad, kuni 0,25 cm laiad, ühtlaselt teravnenud tipuga. Okka all väga kahvatud õhulõheread. Püsivad puul 4...8 aastat. Võra ülaosas okkad spiraalselt, varjus olevatel võrsetel kamja asetusega. Õitseb mais, seeme valmib sama aasta sügisel. Isaspähikud
Mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Näiteid erinevatest puuliikidest valgusnõudlikkuse järgi: Valgusnõudlikud - lehised, kask, harilik mänd ja mägimänd, torkav kuusk, haab Poolvarjutaluvad - elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, harilik toomingas Varjutaluvad - harilik kuusk, siberi nulg ja euroopa nulg, harilik jugapuu, harilik pärn, harilik pöök Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmisel: lehised -> arukask -> harilik mänd -> harilik haab -> harilik tamm -> harilik saar -> hall lepp -> sanglepp -> jalakalised -> harilik vaher -> harilik pärn -> harilik valgepöök -> harilik kuusk -> harilik pöök -> siberi nulg -> harilik jugapuu Kus lehised on kõige valgusnõudlikumad ning harilik jugapuu kõige varjutaluvam. Temperatuur
Kadakamarju kasutatakse meditsiinis, viina- ja õlletööstuses, kulinaarias. 20. Sabiina kadakas Juniperus sabina Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Venemaa lõunaosas. Eestisse sissetoodud. 1-2m kõrgune mägipõõsas. Mullastiku suhtes vähenõudlik, talub põuda ja külma. Väga valgusenõudlik. Okkad tumerohelised, lõhnavad, nõeljad 0,3-0,8cm pikad. Käbid rippuvad, ümarovaalsed 0,5cm, pruunikasmustad. Kasutatakse haljastuses. 21. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu Perekond jugapuu: Jugapuude okkad on rohelised, lamedad, lineaarsed. Puit on pruun, kõva, sitke ja painduv. On igihaljad, ühekojalised. Perekonda kuulub 8 liiki (harilik jugapuu). Pärit Ida-Aasiast ja Lõuna-Euroopast. Looduslikult kasvab Hiiu- ja Saaremaal. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses. Harilik jugapuu: Taxus baccata Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Lõuna- Venemaal. Looduslikult Lääne-Eestis ja saartel. 10-15m kõrgune puu. Mullastiku
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid