Kirjaliku ja suulise suhtluse erinevused Kirjalik suhtlus Suuline suhtlus Tekst on paremini läbimõeldud, selgemalt Sageli juhuslik, seega keelekasutus on sõnastatud, keeleliselt korrektsem. läbimõtlemata, tekstis on pause. Suhtlemisel on vestluspartneri Suhtlemisel on vestluspartneri emotsioonid raskemini tajutavad. tuju/suhtumine paremini tajutav. Kirjalikuks suhtlemiseks läheb vaja Suulisel suhtlemisel pole ilmtingimata õigekirjaoskust (e-mail). õigekirjaoskus vajalik. Suhtlemisel ilmestavad teksti emotikonid. Suhtlemist ilmestavad zestid ja hääletoon. Võtab rohkem aega. Võtab vähem aega.
Oma osavõtlikkust väljendasin ka miimikaga. Tähelepaneliku kuulamise tehnikana kasutasin veel kaja. Kasutasin tema lauses öeldud sõnade kordamist. Hoidusin aga kaja muutmist tungivateks küsimusteks, millega oleksin üles näidanud oma kõrgendatud huvi teema vastu ja võinuks vestluspartnerit eksitada. Kokkuvõtteks võin öelda, et sain tähelepaneliku kuulamisega enda arvates hakkama ning olulise kogemuse võrra rikkamaks. Kuulasin vestluspartneri juttu tähelepanelikult ja püüdsin võimalikult täpselt aru saada sellest, mida ta ütles. Jälgisin, et kuulamisprotsessis osaleks kogu minu keha (Krips 2010: 134). Aktsepteerisin rääkija väljaöeldut andmata sellele hinnanguid. Veendusin, et tähelepanelik kuulamine eeldab täielikku keskendumist vestluspartnerile. Vestluspartner sai ennast tühjaks rääkida ja mulle tundus, et ta oli seejärel rahulolev. Tähelepanelik kuulamine on minu arvates teraapilise mõjuga
) Vastuseks valmistumine Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida ise järgmiseks öelda. ) Valikuline kuulamine Kuulatakse vaid osa partneri jutust. ) Siltide kleepimine Kui olete oma vestluskaaslase ristinud mõttetuks, ei pööra tema jutule kuigi palju tähelepanu. ) Unelemine Kuulate poole kõrvaga, sest mõtted on mujal. ) Samastumine Kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse oma kogemuse kaudu, siis hakkatakse kohe sellest pajatama ja vestluspartneri jutt on katkestatud. ) Nõuandmine Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma. ) Väitlemine Osal inimestel on komme kõigele vastu vaielda, siia alla lähevad ka mürgised ja iroonilised ütlemised vestluspartneri aadressil. 0) Teema vahetamine Pööratakse jutt uuele teemale siis, kui vana on ebamugav, valus või muul moel soovimatu. Mida ka partner ei ütleks, keeldute temasse süvenemast. ) Takka kiitmine
Kõige väljendusrikkam kehaosa on nägu, samas ei tohi märkamata jätta ka käsi ega jalgu, mis võivad inimese emotsioonide kohta anda piisavalt informatsiooni. Näiteks kimbatuses kratsib inimene pead, ootusärevuses hõõrub käsi kokku, rusikasse tõmbunud käed annavad märku vihast või pingest, avatud pihuga väljasirutatud käed viitavad siirusele. Sageli on jalad või jalalabad pööratud inimese poole, kellest huvitutakse kõige rohkem. Ka hingamine on oluline faktor, mis kajastab vestluspartneri tundeid ja hoiakut. Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 Suhtlemise üheks osaks on kuulamine. Väga oluline on, millist informatsiooni sa kuulates saad. Eristatakse huviga kuulamist ja pseudokuulamist. Pseudokuulamine jätab tithi küll huvitatud kuulamise mulje, kuid seda tehake valedel eesmärkidel. Huviga kuulamise
Kehakeel . Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Klassikalised kehakeele vead. Jalgpalluri poos (olen kaitses, läbimatu sh emotsionaalselt) Sõdur/ ohvitser (olen nii pinges, ei tohi vääratada) Õpetaja (sõrmega näitamine, liiga lähedale ilmumine, tänitav viis) Tapja (füüsiliselt ebamugav, liiga pealetükkiv, agressiivne, tungib minu isiklikku ruumi)
mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie muljest... Silmside Kehakeel Hääl Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte
Seda oskust peab õppima terve elu. Muidugi on inimese isiksuseomadused suuresti muutumatud, siiski saab iga inimene teadlikult otsustada kuidas erinevates olukordades käituda ning oma käitumist avatumaks ja meeldivamaks muuta. Et olla meeldiv suhtluskaaslane peaks algatuseks naeratama, looma pilkkontakti ja sobivusel kätlema. Vältima peaks argressiivset käitumist, tarbetu ja segase info andmist ning vestluspartneriga ühel ajal rääkimist. Üleüldine viisakus ja empaatia vestluspartneri suhtes ning dialoogilisuse põhimõte tagavad meeldiva vestluse. Oluline pole mitte ainult see, mida öeldakse, vaid ka kuidas seda öeldakse. Mina pean ennast päris heaks suhtlejaks ja klienditeenindajaks, sest mulle ei valmista suhtlemine mingeid raskuseid, saavutan võhivõõrastega kiirelt kontakti ja konfliktses olukorras suudan jääda rahulikuks ja valida sobiva suhtlustasandi. Tavapäraselt suhtlen täiskasvanu tasandil kuid valin tasandi vestluspartneri järgi, see on oluline hea
Minu teada peaks, kui ma nüüd õigesti arvutan, täna see kümme päeva ka täis saama.» Jaakson: «Kas te lähete siis kohtusse?» Savisaar: «No midagi ei ole teha, kuulake mu vastust tähelepanelikult, saate aru.» Te võite Savisaare vastust Jaaksoni kas-küsimusele, kus vastus saab olla kas «ei» või «jah», lugeda kas või kümme korda, aga vastust te sealt välja ei loe. Demagoogia on läbi aegade olnud poliitilise retoorika üks olulisemaid võtteid võimule pääsemisel ja oma vestluspartneri alavääristamisel. Selles pole midagi imelikku ega üllatavat, et Savisaar valdab seda võtet suurepäraselt. Ajakirjaniku väide mõnitamise kohta on sügavalt eksitav. Mitte kuskilt ei ole võimalik välja lugeda, et küsijat on mõnitatud, küll on selge, et vastust oma küsimusele ta ei saanud. Jätta vastuses otsad lahtiseks e anda mitmeti mõistetav vastus on väga vana ja effektiivne trikk ja seda kasutavad pea kõik poliitikud ( A. Ansip: rääkige tõtt, kuid mitte kogu tõde )
Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot, nautida seltskonda, mõista kedagi, pakkuda abi ja lohutust. Kuulajana sooviksin ma enim empaatiliselt oma partnerit kuulata kuid kahjuks kipun ma rohkem vaikne kuulaja olema. Ma peaksin rohkem suhtlemisel kasutama peegeldavat kuulamistehnikat kus ma annan rääkijale teada kuidas temast aru sain. See aitab rääkijal ennast paremini väljendada ja minul rääkijast paremini aru saada. Vaikse kuulajana on hea vestluspartneri muret kuulata või kui partner ei ole endas kindel. Kuid Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas kui rääkija väljendusoskus on puudulik, partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks, kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu. Suhtlemise käigus mõjutna ma ka oma partnerit Partneri juures on vahetul suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikku siin ja praegu toimuvat
Õppeülesanded Maailma kultuurid ja nende jaotus Lugege läbi konspekt ja vastake järgnevatele küsimustele. 1. Mis on põhiline erinevus multiaktiivse ja reaktiivse kultuuri vahel? Multiaktiivsed on jutukad ja elavad. Tegelevad korraga mitme asjaga. Ei planeeri ajakava ega pea eriti ajast kinni. Reaktiivsed seevastu aga kuulavad oma vestluspartneri lõpuni enne kui räägivad ning algatavad harva ise vestlust. Nende jaoks on oluline ajast kinni pidamine. Hindavad viisakust ja aupaklikkust. 2. Missuguseid rahvaid peetakse tüüpilisteks reaktiivse kultuuri esindajateks? Tüüpilised reaktiivsed kultuurid on Jaapan, Hiina, Taiwan, Singapur, Indoneesia, Filipiinid, Malaisia, Korea, Vietnam, samuti mõned ameerika indliaanikultuurid 3. Tooge välja põhilised erinevused tugeva kontekstiga kultuuri ja nõrga
Suhtlemine peab olema taktitundeline: • kuula tähelepanelikult, ole rahulik; • püüa mõista patsiendi tundeid (ole kaastundlik); • näita oma poolehoidu ja lugupidamist mitte üksnes sõnades vaid ka välises käitumises (kehakeeles); • austa patsiendi arvamusi ja väärtushinnanguid; • räägi ausalt ja siiralt; • ole muretsev, hoolitsev ja sõbralik; • pööra erilist tähelepanu vestluspartneri tunnetele. • kui patsient ei soovi rääkida, siis pole mõtet hakata pärima vaid võib lihtsalt soovitada tal kellegiga sellest rääkida. • ei tohi anda tühje lubadusi. Suheldes ei tohi: • teist liiga sageli katkestada; • ilmutada jahmatust või erutust; • näidata, et sul pole aega; • käituda üleolevalt;
T. Bachmanni arvates ohverdab inimene vabaduse, et võita miinimumvajaduste rahuldamine. Selle demagoogiavõtte alla kuuluvadki juba kulunud väljendid: "Kõik teevad nii...", "Ega mina üksi nii ei arva..., "Meie kõik nagu üks mees...", "On ilmeksimatult selge..." Emotsioonidega mängimine -Ähvardus peidetakse reeglina ridade vahele. Vestluses võib juba paljas hääle tõstmine olla tegelikult ebaaus võte vestluspartneri mõjutamiseks. Putini kiire karjäär algas ajal, mil Venemaal lasti õhku paneelmaju. Järgnenud hüsteeria ja viha suunati tsetseenide vastu ja siis ilmus vaikne tõsine kangelane, kes asus vaenlasega võitlusesse. Valetamine on samuti üks igihaljaid võtteid. "Suured rühmad ei lange mitte väikeste valede, vaid suurte valede ohvriks," on öelnud Hitler. Nii võib terve rahvas muutuda terroristideks, natsimeelseteks, kelleks iganes vaja. "Vahevagun", "mädaõun" olukord, kus õigete
kombeks silma pilgutada, see on väga ok sõprade seltskonnas, võõramas seltskonnas aga võib see olla tõlgendatav mitmeti. Silmside: Stabiilne ja pidev silmside on suur osa kommunikatsioonist. Ilma silmsidet loomata on väga raske oma mõtet kaasvestlejani viia. Keskendu: Paljudel inimestel on kombeks rääkides keskenduda kõrvalistele tegevustele või objektidele, nende väitel, aitab see neil vältida ärevus ja ebamugavustunnet. Kuid fakt on see, et vestluspartneri jaoks on see ebamugav ja jätab väga pealiskaudse mulje. Tea, mida kehakeel tähistab: Kehakeel võib anda erineva tähendusega signaale, ajal, mil räägid või kuulad. Näiteks kuulamisel pea noogutamine tähendab partneriga nõusolekut, küünte närimine aga tähendab närvilisust ja ebakindlust. Vaata rääkija poole: Paljudel inimestel on kombeks vaadata kuhugile eemale, kui nendega räägitakse. See on väga halb harjumus, sest annab selge signaali sellest, et sa ei ole
tekitatud stressiga Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika 2 Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind"
Asjaliku vestluse juures tuleks olla kõigi oma meeltega. Verbaalset tagasisidet kas küsimuste või nõustumise kujul saame toetada ka kehakeelega, olles vestluspartnerile nähtav ja vaadates talle otsa, soovitatav, et käelabad oleksid nähtaval, mitte sõrmed rusikas. Sõnalisel suhtlemisel on oluline ka hääletooni valik ja alustuseks naeratus loob kindlasti positiivse meeleolu. Igapäevatöös tuleks hoiduda väga emotsionaalsetest ütlustest ja väljaelamistest oluline on jälgida vestluspartneri emotsionaalset seisundit, ülemäärase emotsionaalsuse puhul ei oleks aktiivne kuulamine enam võimalik. Kui üks osapool räägib, siis teine kuulab, mitte et kuuleb või kuulab lihtsalt ära, ilma süvenemata ja mõistmata, arvates ja lootes, et küsib teine kord üle. Niisugune töökorraldus võtab tunduvalt rohkem aega, et jälle küsida ja midagi täpsustada. Ja kas olete kindel, et teine kord selgitatakse sama tööülesannet täpselt samuti? Kui osa tööst on
Õnnelikkus ei ole emotsioon nagu kurbus või rõõm, ega ka hetk, mis mööduks ning mida hiljem ei oleks justkui olnudki. Või ei, just see ta ongi. Õnnelik saab inimene olla just siin ja praegu, sest kunagi ammu aset leidnud õnnelikkus kui seisund ega teadmine, et kunagi tulevikus saab ta õnnelikuks, ei muuda käesolevat hetke meeldivamaks. Õnneliku inimesega on meeldiv koos olla - ta ei tekita rahutust ega ebamugavust. Sellise inimesega koos olemine ei muuda küll tema vestluspartneri minevikku ega tulevikku faktiliselt mõne olulise sündmuse kaudu paremaks, küll aga annab meeldivama enesetunde ning piltlikult võiks öelda, et lapib auke hinges. Ka hommikul unisena või öösel magamata õnneliku inimese silmad säravad. Meeldiva, huvitava, õnneliku ning rõõmsa inimese vahele ei tohiks võrdusmärke tõmmata. Ka mõne konkreetse inimese jaoks ebameeldival inimesel on õigus ja võimalus õnnelik olla.
suruda. Alaska kultuur on kindlasti nõrga kontekstiga kultuur. Oma soove, tahtmisi ja lootusi väljendatakse kõneliselt selgelt ja oodatakse teistelt samasugust mõistetavat ja ennast maksma panevat eneseväljendust. Stiil on eesmärgile orienteeritud. Siiski ei üritata oma mõtteid kuulajale peale suruda. Suhtlusnormiks on avatus ja ausus. Vestlejate positsioonist, east ja soost tingitud erinevusi püütakse minimeerida, näiteks pöördutakse vestluspartneri poole eesnimega. Üheks alaska kultuuri eripäraks on ka tuumakas kõnelemisstiil, mida iseloomustab vähendamine, pausid ja vaikus. Vaikust talutakse hästi, kuid kõnes on ka nõudliku stiili tunnuseid, nagu et öeldakse seda, mis on vältimatu. Aeg Suhtumine aega on üldiselt pikema aja orientatsiooniga. Juurdunud traditsioone üritatakse kohandada kaasajaga, säilitades mõõduka austuse sotsiaalsete ja seisusest tulenevate kohustuste vastu
Et mitte ainult kuulda, mida teine inimene ütleb, vaid ka kuulata, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. Huviga kuulamine väljendab soovi mõista, pakkuda abi ja lohutust või saada mingit informatsiooni. Hea kuulamisoskus on õpitav. Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust, s.o. sobilik kehakeel, distants ja silmside loomine segajatest vabas keskkonnas. Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut. Teistega suheldes peaks vaatama neile ka otsa või vähemalt nende poole. Ilus oleks hoida silmsidet ja noogutada kaasa teise jutule. Teinekord võib ka juhtuda, et rääkija tahab samal ajal midagi ka näidata või tegeleb antud suhtlusmomendil mõne muu asjaga siis sellisel juhul tuleb kas kõnet aeglustada või korra vaikida, et jutt kaotsi ei läheks.Hea suhtleja tunnusteks on see, et suhtleja tunnetab ära, millal on tema kord rääkida, oskab välja näidata huvi teise
Lähim on intiimne distants (15-45 cm). Suhtlemispartnerid on teineteisele väga lähedal ( kuni otsese kehalise kontaktini). Suhtlemine toimub kõigi sensoorsete kanalite (puudutused, teineteise lõhna tundmine jne.) kaudu. Intiimsel distantsil suhtlevad tavaliselt vaid väga lähedased inimesed. Võõra inimese sisenemist "intiimsesse" sfääri tajutakse ebameeldivana. Järgneb personaalne distants (45-120 cm). Suheldes oma sõprade või kaaslastega hoiab iga inimene enda ja vestluspartneri vahel teatud vahemaad, nn. personaalset distantsi. Isikliku distantsi kaugfaasis lõpeb füüsiline domineerimine. See lõpeb punktis, kus kahe inimese sirutatud käte sõrmeotsad puutuvad veel kokku. Teineteisest huvitatud või suhtlusesse kaasatud inimestel on võimalik antud ruumivööndis vestelda. Kolmandat , sotsiaalset distantsi (120-350 cm) kasutatakse suhtlemisel võõraste inimestega. Sellisel distantsil on näiteks asetatud istmed kabinetis ( jutuajamiseks ametniku ja külastaja
tean, miks sa nii käitusid!`` · Oletus lõpetatuse kohta ``Ma olen nüüd sellest üle!``; ``Ma tunnen sind piisavalt hästi!`` Kommunikatsioon · Kommunikaator- kodeerimine - märgisüsteem dekodeerimine - Retsipient · Sõnad on ebatäpsed. · Räägitakse kodeeritult. · Käitumist saab jälgida, tõelisi mõtteid ja tundeid saab vaid aimata. · Kuulajad kuulavad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Suhtlemise kolm külge · Vestluspartneri tajumine · Kommunikatsioon e. teabevahetus · Vestluspartneri mõjutamine Sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid (A. Mehrabian) Suhtlemisel edastatakse: · sõnade abil 7 % teavet · heli abil 38% · mittesõnaliselt 55% · Enamus uurijaid on veendunud, et sõnaliselt antakse edasi teadet, samal ajal väljendavad mittesõnalised vahendit isikutevahelist suhet. · Kui sõnad ja liigutused ei lange kokku,usuvad inimesed sõnadeta teavet. Kommunikatsioonivead
haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut. (Postimees 2010) 1.2 Kuulamistehnikad 1.2.1 Ümbersõnastamine Hea ümbersõnastamine on keeles, mis on partnerile hästi tuttav, avameelne, ettevaatlik oletus (võimaliku eksimuse puhuks) ja võimalusel lühike. Ümbersõnastamine muutub veelgi tõhusamaks rääkija meelesüsteemi (kuulmine, nägemine, tundmine, maitsmine, haistmine) arvestamine ehk ,,tema keele" kasutamine, mis on talle info tajumisel emotsionaalselt tähtsaim (Postimees 2010). 1.2
Mõned autistlikud inimesed ei räägi üldse või on üsna piiratud kõnevõimega. Tavaliselt saavad nad aru sellest, mida neile öeldakse, kuid eelistavad ise kasutada muid suhtlusvahendeid – näiteks viipekeelt või visuaalseid sümboleid. Samuti leidub autistlikke inimesi, kelle keelelised võimed on head, kuid kellel on siiski raske mõista vestluse käigus toimuvat mõttevahetust, mistõttu nad võivad korrata vestluspartneri öeldut (seda nimetatakse kajakõneks) või rääkida pikalt üksnes ennast huvitaval teemal. On hea, kui suhtluspartner räägib selgelt ja järjekindlalt: see annab autistlikule inimesele aega öeldut enda jaoks lahti mõtestada. Autistlike noorte kaasamine Nii nagu tavanoortel on vaja kehtestada reeglid, on ka autistlike noortega vaja paika panna kindlad reeglid. Noorsootöötaja peab olema avatud ja mõistma noore eripärasid: ära sildista
Õendusanamneesi kogumise viisid: 1. Vestlus - Vestlus on kahe inimese vastastikune teineteise mõjutamine keele abil. - Vestluse eesmärgiks on teineteist paremini tundma õppida ja saada teadmisi teineteise elamustest. - Vestlus on õe jaoks tähtis patsiendi vajaduste selgitamisel ja edasise tegevuse planeerimisel. - Vestluse ajal peab olema respekteeriv ja austav vestluspartneri suhtes, ka koht ja aeg mõjutavad. 2. Intervjuu - Intervjuu on inimese sihipärane küsitlemine. - Intervjuu eesmärk on andmete kogumine teatud kindlaksmääratud valdkondades. - Intervjuu eeliseks on, et õde saab teavet kõigi vajalike valdkondade kohta. - Intervjuu puuduseks on, et vähemkogenud intervjueerija ei ole võimeline kuulama, mis patsienti kõige enam haarab. 3. Vaatlus
kasutada. Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -4- AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmside loomine segajatest vabas keskkonnas). Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut (vt lisa: 1). Aktiivne kuulamine sisaldab nii jutu sisu peegeldamist (vt lisa: 2) kui ka tunnete ümbersõnastamist (vt lisa: 3). Hea ümbersõnastamine on keeles, mis on partnerile hästi tuttav, avameelne, ettevaatlik oletus (võimaliku eksimuse puhuks) ja võimalusel lühike. Ümbersõnastamine muutub veelgi tõhusamaks rääkija meelesüsteemi (kuulmine, nägemine, tundmine, maitsmine, haistmine) arvestamine ehk ,,tema keele" kasutamine, mis
Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti hoopis aktiivses kuulamises. Peab olema oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Suhtlemise käigus mõjutan mina oma vestluspartnerit ja vastupidi. Vestluspartneri juures on suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikud siin ja praegu toimuvat käitumist, emotsionaalset seisundit ja tundeid, suhtlemisvalmidust, hoiakuid, teadmisi, enesehinnangut, mina-kontseptsiooni ja rollitunnetust. Tänapäeva probleemiks on Internet ehk siis üha vähem suheldakse silmast silma. Läbi interneti suheldes ei saa leida ,,häid suhtlejaid´´ sest väga tähtis on näha, tunda inimese emotsioone suhtlemisel. Viimasel ajal olen tähele pannud
kiired autod ja kiired tehingud on tänapäeval juba tavalised. Aeg ei peatu; et sammu pidada, peate kiiremini liikuma. Kiiremini liikumiseks peate te tegutsema teadlikult. Kas vahel mõtelete, mida inimesed tesit mõtlevad ning mida teie neist mõtlete? Teie tehingud, tööd, raha ja edu sõltuvad esimesest muljest. Kas pole tõsi, et ka ainult paar sõna võivad muuta teie ja teie vestluspartneri mõtteis väljakujunenud ettekujutlust ning te käitute vastavalt? Tihti ongi meil aega vaid paariks sõnaks, olgu need siis ka õiged. See, milleks aastaid tagasi oli tund aega, tähendab tänapäeval 30 sekundit. Ellujäämiseks ning edukaks suhtlemiseks peaksite te olema võimeline mõtet edasi andma ladusalt ning lühidalt 30 sekundi või vähema aja jooksul. 1.2 Tähelepanu ulatus
umbes neljakümnest emotsionaalsest situatsioonist ja esitas siis antud fraasi kooskõlas iga antud situatsiooniga, mille tema kuulajaskond pidi ära tundma vaid muutusest kahe sõna intonatsioonis. Keelel on ka tungiv, konatiivne funktsioon: sõnumi mõju vastuvõtjale. See väljendub kõige paremini vokatiivis ja imperatiivis. Keele faatiline ja metakeeleline funktsioon toimivad pikendamaks või katkestamaks kommunikatsiooni, kontrollimaks, kas kanal töötab ja tõmbamaks vestluspartneri tähelepanu ("Halloo, kas sa kuuled mind?"). Seda kontakti ehk faatilist funktsiooni võib esitada ohtra dialoogiga, mille mõte on suhtlemise pikendamine. Püüe alustada ja jätkata kommunikatsiooni sarnaneb lindude ,,kõnele": keele faatiline funktsioon on ainus, mida linnud jagavad inimolenditega; see on ka esimene laste poolt omandatav verbaalne funktsioon. Keeletasandeid on kaks: "objektkeel" (kõnelemine objektidest) ja "metakeel", (rääkimine keelest enesest)
Mõned autistlikud inimesed ei räägi üldse või on üsna piiratud kõnevõimega. Tavaliselt saavad nad aru sellest, mida neile öeldakse, kuid eelistavad ise kasutada muid suhtlusvahendeid näiteks viipekeelt või visuaalseid sümboleid. Samuti leidub autistlikke inimesi, kelle keelelised võimed on head, kuid kellel on siiski raske mõista vestluse käigus toimuvat mõttevahetust, mistõttu nad võivad korrata vestluspartneri 11
Kõrge kontekstiga kultuure iseloomustab suur ühiste teadmiste määr, mis tähendab, et enamik informatsiooni sisaldub kontekstis ja mistõttu verbaalne sõnum võib sisaldada vähem infot. Ühiskonna liikmetelt eeldatakse ühesugustest normidest ja tõekspidamistest kinnipidamist. Omade ja võõraste vahel tehakse suuremat vahet ja üksteisele loodetakse enam kui madala kontekstiga kultuurides. Jutt käib asja ümber, kuid asjast endast ei pruugitagi rääkida, vestluspartneri ülesanne on kõnelejast aru saada. Eeldatakse, et ka mitteverbaalne sõnum on arusaadav. Mitmetele kultuuridele, kust pagulasi tuleb on iseloomulik suhtlemisel kõrge kontekst, saabutakse aga madala kontekstiga riikidesse. Seega on konflikt juba aimatav. Näitena kõrgest kontekstist võib tuua Prantsusmaad, Hispaaniat ja Aasia maid. Madala kontekstiga kultuurides räägitakse enamasti otse. Seetõttu on jutu sisu nii omadele kui võõrastele kergemini mõistetav
6) Ähvardused. 4 Täiuslikuma suhtlemise poole Kehakeel Mitteverbaalsed suhtlus: 1) Liigutused - näoilme, žestid ja kehahoiak. 2) Ruumisuhted - kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. - Illustraatorid - mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. - Regulaatorid - mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhtivad vestluspartneri kõnet. - Prokseemika - teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. Inimene Intiimne tsoon (0-45 cm) Personaalne tsoon (45-120 cm) Sotsiaalne tsoon (120-360 cm) Avalik tsoon (360-610 cm) Parakeel ja metasõnumid Parakeele koostisosad: 1) Hääle kõrgus. 2) Häälekõla.
mööda. - Siltide kleepimine sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristite oma vestluskaaslase mõttes lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pööra te tema jutule enam kuigi palju tähelepanu. - Unelemine te kuulate ainult poole kõrvaga ning siis vallandab vestluskaaslase lausekatke teis terve tulva seoseid. Mõtted kalduvad kõrvale, jääte mõtisklema oma elu üle ja vestluspartneri jutt läheb kõrvust mööda. - Nõuandmine vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on teil nagu varnast võtta. Paraku kipub teil ettepanekuid pildudes ja vestluskaaslast veendes kõige olulisem kõrvust mööda libisema. - Väitlemine see tõke paneb teid inimestega vaidlema ja jagelema. Partner tunneb, et teda ei kuulata, seist teil on alati vastuväide varuks. - Takkakiitmine ,,Just...just... täpselt nii... ma tean, ma tean..." Tahate olla kena
säilitada rahu, lasta tal ilusti kõik väljarääkida mis tal öelda on. Ja siis kui olukord on rahunenud, selgitada olukord ja üritada leida lahendus. Alati olen leidnud igale olukorrale lahenduse, mis sobib mõlemale osapoolele. Meie firma ei saa endale lubada kliendi kaotust. Enda juures tahan ma arendada veel suhtluse taktika oskust. Siis võibolla see annab veel parema võimaluse ennetada selliseid situatsioone ja pehmendada neid nii palju kui võimalik. Paremini osata lugeda vestluspartneri kehakeelt ja arusaada mis isiksuse tüüp ta on, et leida ühist keel ning luua vestlus. 8 4 KASUTATUD KIRJANDUS Kaldoja, A. (2011). Konflikt kui väljakutse. Kasutamise kuupäev: 8. Jaanuar 2015. a., allikas Tallinna Tehnikakõrgkool: http://ekool.tktk.ee/failid/H/objekt/11/konflikt/index.html Krips, H. (2010). Konfliktidest ja suhtlemisoskustest. Kasutamise kuupäev: 8. Jaanuar 2015. a., allikas http://www.atlex
ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Oleme kõik olnud situatsioonis, kus tekib tunne, et suhtluspartner ei ole meie vastu aus. Tundub, et sõnad olid usutavad, kuid kehakeeles oli midagi, mis tekitas võõristust, sest sisu ja mitteverbaalne teade pole meie jaoks kooskõlas. Vastuolu tekkimisel jäädakse tavaliselt uskuma kehakeelt, mitte sõnade sisu ning sellistel puhkudel on kasulik tähele panna vestluspartneri miimikat, naeratust ja silmsidet. Miimika ehk näoilme peegeldab põhiliselt tundeseisundit. Naeratus on mitmetähenduslik, naeratada saab nii suunurgad üles- kui ka allapoole. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi tema vastu. Kui inimene vaatab teisele otsa, siis tähendab see, et ta tahab saada tagasisidet
oma koormast vabanemiseks palju aega ja nende kuulaja peab olema selleks valmis. 3) Kõige tähtsam on inimest hoolega kuulata – see vähendab oluliselt enesetapule viivat meeleheidet. Jutuajamise eesmärk on ehitada sild üle umbusust, meeleheitest ja lootu setusest põhjustatud kuristiku ning anda inimesele lootust, et elu võib pöör- duda paremuse poole. Suhtlemine peab olema taktitundeline: • kuula tähelepanelikult, ole rahulik; • püüa mõista vestluspartneri tundeid (ole kaastundlik); • näita oma poolehoidu ja lugupidamist mitte üksnes sõnades vaid ka välises käitumises (kehakeeles); • austa partneri arvamusi ja väärtushinnanguid; • räägi ausalt ja siiralt; • ole muretsev, hoolitsev ja sõbralik; • pööra erilist tähelepanu vestluspartneri tunnetele. 15 Suheldes ei tohi: • teist liiga sageli katkestada;
mõisteid teises keeles. Ühise keele puudumine Kui vestluspartneritel ei ole ühtegi (võõr)keelt, mida kõik osapooled oskaksid, on vaja kolmandat isikut, kes tõlgiks. Tõlgi vahendusel suhtlemises tekib aga mitmeid küsimusi, näiteks: kas ta peaks tõlkima ainult sõna-sõnalt teksti või kasutama ka isiklikke teadmisi vestluspartnerite kultuuriruumist ja tõlgendama lisaks ka tekstiga kaasnevat konteksti ning tausta? Sageli on tõlk ühe vestluspartneri rahvuskaaslane, mis mõjutab märgatavalt vestluse võimutelge, luues situatsiooni, kus kaks inimest on ühe vastu ja saavad omavahel ridadevahelist teksti vahetada, mis võib võõrkeelsele partnerile mõistetamatuks osutuda. 2 Kultuuridevahelise suhtlemise mõistmine Tõlkide elus ette tulevatest dilemmadest lähtudes räägime nüüd pikemalt teemadest, millel on laiem ja üldisem kandepind. Näiteks: kuidas tõlgendada teksti, mis ei ole
või liigub vastupidisele rollile, tasandile. Kõige tõhusam on suhtlemine siis, kui mõlemad osapooled on täiskasvanu tasandil. Lapse tasandil ei teha otsuseid, kõik on määratlemata, vastutust ei soovi kumbki võtta. Lapsevanema tasandil toimub süüdistamine, õpetamine, mõlemad püüavad oma arvamust peale suruda, ei kuulata vestluspartnerit. Täiskasvanu tasandil suhtlev inimene oskab arvestada vestluspartneri ja oma vajadustega, samuti oskab ta vajadusel kasutada kõiki kolme tasandit ja hoida neid tasakaalus. Vestlus on sisukas, tagajärjekas ja info, mida vahetatakse on mõlema partneri jaoks huvitav. Suhtlemistasandite tundmine võimaldab analüüsida inimeste vahelisi suhteid, ennustada kasutatavaid tasandeid eri inimeste ja situatsioonide puhul, avastada igapäevaelus kasutatavaid suhtlemismänge, vahetades tasandeid partnerit paremini mõista, vältida
Iga online-isik võib olla keegi teine, kui oma päriselus. Nimi, vanus ja sugu on vabalt valitavad, samuti iseloomuomadused, ametikoht, perkonnaseis jms. Päriselust ei lasta end segada. Paljudele tähendab see tohutut vabadust, mida nad muidu päriselus iial ei saavuta. Ka seksiteemal pole Internetis piire. Ei räägita mitte ainult rõõmsatest vaid ka kurbadest ja muret tekitavatest asjadest AIDS, lahutused, impotentsus jne. Enamik inimesi leiab vaid nii sobiva vestluspartneri, sealjuures aitab neid palju see,et nad võivad jääda anonüümseks. Seks küber-maailmas tähendab maailma teisest otsast endasarnase otsimise ja leidmise võimalust kõik on vennad ja õed- ja see juhtub tõepoolest. http://art.tartu.ee/~raivo/k_teooria/arvestus01kevad/margeparnitsref.htm (20.11.07) 5 Dataülikond Kõige tähtsam küber-seksi komponent on totaalne illusioon- nn. dataülikond (Datasuit), mis
Suhtlemispartnerid on teineteisele väga lähedal ( kuni otsese kehalise kontaktini). Suhtlemine toimub kõigi sensoorsete kanalite (puudutused, teineteise lõhna tundmine jne.) kaudu. Intiimsel distantsil suhtlevad tavaliselt vaid väga lähedased inimesed. Võõra inimese sisenemist "intiimsesse" sfääri tajutakse ebameeldivana. · Personaalne distants. Suheldes oma sõprade või kaaslastega hoiab iga inimene enda ja vestluspartneri vahel teatud vahemaad, nn. personaalset distantsi. eespool vaadeldud suhtlemisraskused põhja- ja lõunaameeriklaste vahel tulenesidki eelkõige personaalse distantsi erinevustest. · Sotsiaalset distantsi kasutatakse suhtlemisel võõraste inimestega. Sellisel distantsil on näiteks asetatud istmed kabinetis ( jutuajamiseks ametniku ja külastaja vahel). · Avalik distants ( näiteks suhtlemises esineja-auditoorium)
vähemalt ei ole. Viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine see on Sokratese põhiline eripära. Sokratese tõmbejõuks on tema isiksuses. Sorkates oli väge hea ja kirglik vestleja. Sokrates tahatis vestluspartnerit küsimustega vahele võtta. Tema vestlustehnika on kaval, paindlik ja taibukas, mõnikord ärritavalt salakaval. Ta lähenes oma vestluskaaslastele väga hästi ja targalt. Küsis vestluspartneri käest küsimusi, nii et vastaja jääks lõksu ja peab tusistmama, et ei tea enam vastust. Nii sai hästi teada inimese maailma pildist ja tema mõtlemisest ning arusaamast maailams. 2 PLATON Kui Sokrtaes suri, oli Platon andekamaid õpilasi Sokratesel. Platon elas aastatel 427- 347 eKr. Ta elas õpetaja traagilist surma väga üle. Võrreldes Sokratesel kirjutas Platon palju. Platon lähtus palju Sokrateset õpetusest ja vaadest, kuid samas ka lähdub oma seisukohtadel ja vaadetele
jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostatada. Rööpsed transaktsioonid partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile; konfliktide tekkimise oht minimaalne. LV LV Nt. (täiskasvanu suhtleb täiskasvanuga) T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L Ristuvad transaktisoonid pöördumine selle minatasandi poole, millele teine ei ole. Konfliktide tekkimise risk. LV LV Nt
tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostatada. Rööpsed transaktsioonid partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile; konfliktide tekkimise oht minimaalne. LV LV Nt. (täiskasvanu suhtleb täiskasvanuga) T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L Ristuvad transaktisoonid pöördumine selle minatasandi poole, millele teine ei ole. Konfliktide tekkimise risk. LV LV Nt. (käsutavalt) "Mis kell on
Näiteks poiss, kelle isa on hobusekasvataja õpib isale sarnaselt harkisjalu kõndima ning tüdruk ema kombel naerdes suud käega katma. Liigutustel on suhtluses mitu eesmärki. Peale tunnete ja hoiakute väljendamise võivad nad sõnumit ka illustreerida ehk selgitada ja reguleerida. Illustraatorid on mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. Regulaatorid on mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhivad vestluspartneri kõnet. Näiteks kuulates noogutame peaga andes kõnelejale märku, et saame temast aru ning tahame, et ta jätkaks. Kui vaatame aga kõrvale siis anname märku, et on aeg lõpetada. Tundlik kõneleja muudab vestluse käiku vastavalt kuulaja regulaatorzestidele(McKay 1995, 58). 5.2. Näoilme Nägu on persooni kõige väljendusrikkam kehaosa. Inimese tundeid ja hoiakuid sümboliseerivad suurepäraselt kulmude hoiak, lauba olek ja ka nahk. Kulmud võivad
Kuna suhtluspartneril ei ole aimu kes sina oled, sa ei tea ka kes tema on, seega võib ennast esitleda kellena tahes. Samas võib leida ka sarnaste huvidega inimesi palju kiiremini ja huvid tulevad ka veebis suhtlemisel kiiremini välja. On võimalik vältida ebameeldivaid kogemusi ja ütlemisi, mis võivad esineda vokaalsel ja näost näkku suhtlemisel. Teemad, mida sa puudutada ei taha, näiteks vanus, rass, või puue ei pruugigi võrgus suheldes välja tulla, juhul kui ise ei ole oma vestluspartneri vastu aus. Näost-näkku suhtlused on aga kõik need omadused märgatavad juba esmapilgul. Virtuaalsel suhtlusel ollakse ka avatumad, edastatakse mõtteid ja informatsiooni, mida näost näkku suhtlusel ei julgeta või ei taheta. Kuna internet on peaaegu piiritu, leidub seal kõik võimalikke rakendusi, mänge, informatsiooni jne. Nad kõik on erineval määral ohtlikud, nii tavakasutajale kui ka sõltlasele. Kõige ohtlikumate hulka kuuluvad näiteks MUD-id (Multi User Dungeon),
ning lugude jutustamist. Teste üldjuhul ei kasutata, kuna kirjeldatav lähenemine rõhutab nõustaja ja nõustatava võrdset ning respektil põhinevat suhet ning seetõttu välditakse diag- noosimist ja sildistamist. Soovitused konstruktivistliku nõustamise korraldamiseks Inimliku suhte loomine, dialoogiline kuulamine • Kontsentreeru nõustatavale, ole kannatlik ja väljenda oma respekti. • Unusta oma mured, loobu isekusest ja edevusest. • Leia, millised on vestluspartneri kultuuritraditsioonid, ja austa neid. • Püüa leida ühine alusplatvorm vestlusele. • Püüa luua suhe, mida võib väljendada sõnadega "me liigume käsikäes”. Eluruumi (life-space) sisenemine Selleks, et inimese olukorrast aru saada, tuleb teda vaadata tema igapäevaelu kontekstis. See on nii psühholoogiline kui sotsiaalne ruum, kus inimene elab. Peavy jagas selle neljaks osaks: suhted, töö ja õppimine, tervis ja keha, spirituaalsus.
2. On asju, mida tuleb teha ja ,,ei" öelda ei saa, sest sellega kaasnevad väga negatiivsd tagajärjed. Kuid palju on ka neid olukordi, kus esineb valikuvõimalus. Kehtestava käitumisega inimene ei karda öelda ,,ei". Ta ei tee asju enda tahte vastaselt. 3. Kehtestava käitumisega inimene hoiab vesteldes pidevalt vestluspartneriga silmsidet, väljendades sellega sõbralikkust, enesekindlust ning vestluspartneri kuulamist. 4. Kehtestava käitumisega inimene tahab, et teised saaksid temast aru ja teda kuuleksid. Seetõttu räägib ta selgelt ja piisava hääletugevusega ning ei ,,pomise" omaette. 5. Kehtestava käitumisega inimene ei süüdista ennast asjades, mis lähevad halvasti ja ei ole tema kontrolli all. Ta võtab vastutuse enda käitumise eest, kuid mitte teiste käitumise eest. 6
kõrguda ja endast lühemaid inimesi hirmutada. Sirget selga seostatakse tavaliselt parema tuju, enesekindluse ja avala olekuga. Ettepoole kummardumine tähendab avatust ja huvi, tahapoole nõjatumine huvipuudust ja kaitseasendit. Pinges ja jäik kehahoid reedab samuti kaitseasendis oleku, vaba hoiak aga näitab avalust. 9 Teine oluline faktor, mis kajastab vestluspartneri tundeid ja hoiakuid, on hingamine. Hingamine on harilikult tahtest sõltumatu ning peegeldab vahetut meeleolu. Kiiret hingamist seostatakse erutuse, hirmu, ärrituse, suure rõõmu või ärevusega. Hinge kinni hoides ja aeg-ajalt õhku ahmides annate märku ärevusest või pinge kuhjumisest. Pinnapealne hingamine näitab sageli, et mõtlemine on tunnetest ära lõigatud. Sügavaid hingetõmbeid seostatakse tunnete ja tegevusega. Igapäevaste
Suulise ja kirjaliku kõne erinevus tuleb suhtlemisel arvestada, sest see mis sobib suulisele kõnele ei sobi kirjalikule ja vastupidi. Suulised ja kirjaliku kõne erinevused : Suuline kõne Kirjalik kõne 1 SK on spontaanne, ta sõltub suhtus- KK suhtlemisel asuvad kirjutaja ja lugeja situatsioonist ja vestluspartneri teineteisest eemal, neil puudub vahetu reageerimisest. kontakt. Tagasiside toimub ajaliselt hiljem. SK on sabloonsem kui kirjalik. Seal on KK sabloonid on seotud eelkõige mitme- palju suhtlussituatsioone, kus tuleb järgida suguste ametlike kirjadega või zanriga. etteantud käsitlusi. SK on valdavalt dialoogina. KK on valdavalt monoloogiline. SK on läbisegi kasutusel, erinevad stiili- KK põhineb valdavalt kirjakeelel ning
Mõne tundliku hingelaadiga pikka kasvu inimesed tõmbuvad kühmu, et mitte teiste kohal kõrguda ja endast lühemaid hirmutada. Sirget selga seostatakse tavaliselt parema tuju, suurema enesekindluse ja avalama olekuga kui kühmus kehahoiakut. Ettepoole kummardumine tähendab avalust ja huvi, tahapoole nõjatumine huvipuudust või kaitsepositsiooni. Pinges ja jäik kehahoiak annab samuti märku kaitsepositsioonist, vaba olek aga avalusest. Teine oluline faktor, mis kajastab vestluspartneri tundeid ja hoiakuid, on hingamine. Kiiret hingamist seostatakse erutuse, hirmu, ärrituse, suure rõõmu või ärevusega. Hinge kinni hoides ja aeg-ajalt õhku ahmides annate märku ärevusest või pinge kuhjumisest. Pinnapealne hingamine näitab sageli, et mõtlemine on tunnetest ära lõigatud. Sügavaid hingetõmbeid seostatakse tunnete ja tegevusega. 13 Inimeste hingamist jälgides ja seda matkides saate nendest teada nii mõndagi
tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostada. Transaktsioon sotsiaalse suhtlemise ühik (Berne, 1980) Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile; konfliktide tekkimise oht minimaalne. LV LV Nt. (täiskasvanu suhtleb täiskasvanuga) T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L
S/N = 2^(R/W) – 1 ; S[mW] = S/N * N[mW] ; S/N[dB] = 10 * log10(S/N). Kõik tuleb tuletada valemist. 85.Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel eeldades võrdset jaotust? GSM-il on sagedusalad: 890-915, 935-960 MHz. GSM käib nii et kasutab sellist lähenemist nagu FDD. FDD – tähendab seda, et võimaldab pidada duplekssidet. Dupleks tähendab seda, et meil on igal hetkel võimalik meie vestluspartneri jutule vahele hüüda. Niisiis:Kui nüüd jagada, siis mõlemad osad(890-915, 935-960 MHz) tuleb jagada kolmeks võrdseks jupiks. Ja need jupid käivad paaris. Siit tulebki, et 915-890=25 või 960-935=25 ja 25/3 =8.33 MHz.. Vastus: iga operaator saabki 8 MHz. (GSM-is jäetakse veel kahe operaatori vahele väike pilu ka) 86.Terminali kontsentraator koosneb n=4 sisendist ja ühest väljundist. Iga
annaabi.ee 
