Kirjaliku ja suulise suhtluse erinevused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Teenindaja suhtlusvahendid

et oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Seetõttu on väga tähtis tunda, mõista ja osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid ehk teenindussuhtluse vahendeid. Neid võib liigitada kaheks oluliseks suhtlusvahendite rühmaks: personaalsed suhtlusvahendid teenindussuhtluse abivahendid Personaalsete suhtlusvahendite hulka kuuluvad klienditeenindaja enda verbaalsed (suulised) ja mitteverbaalsed (kehakeel) suhtlusvahendid, aga ka personaalsed kirjaliku suhtluse vahendid, mis seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskustega, aga ka keelekasutusega, sh nii ema- kui võõrkeelekasutuse oskustega.. Teenindussuhtluse abivahendite hulka kuuluvad tehnilised suhtlusvahendid (Internet, Intranet, telefon, faks), samuti aga ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata leida ja kasutada suhtlemisel klientidega. Klienditeenindajal tuleb suhelda nii sise- kui ka välisklientidega. Seetõttu võib

Teenindus ja müük

3

docx

Allkeeled - kordamine eksamiks

keeleuurimises arvati, et keel muutub väga aeglaselt, kuid Labov näitas, et muutumist võib näidata ka ühe põlvkonna käsitluses (erinev kõnepruuk väljendub sotsiolektidena). Eesmärgiks uurida soo, klassi, elukoha, vanuse jms suhet inimese keelekasutusega. St kui isik kuulub mingisse teatud sotsiaalsesse klassi, kasutab ta keelendi variante suhteliselt stabiilse sagedusega(nt hobune/obune). Leidis ka, et põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse eri staadiumid. Labov kasutas statistilist võrdlust. Keelekollektiiv ei ole kunagi staatiline ega homogeenne, vaid dünaamiline ja heterogeenne. Keeles on olemas sotsiaalne ja geograafiline variatiivsus(võib olla keelemuutuse vaheetapiks). Uued keelevormid levivad inimeselt inimesele kuni muutuvad valdavaks ja tõrjuvad varasema keelevormi kõrvale (mitte alati!). Grupisisesed normid

Eesti keel

19

docx

Eesti keele allkeeled

samast kohast · kohtadesse, kus paljud isoglossid paiknevad koos, tõmmatakse murdepiir (dialect boundary), mis eraldab murdealasid (dialect area) · eri paikades on isoglosside hulk erinev, see annab eri järku piirid · dialektid moodustavad kontiinuume (geographical dialect continuum) · Isoglossid pole päris kohakuti, seega on murdepiirid kaardil alati üldistused ja kokkulepped · Põhjused: erinevad keelelised erinevused jooksevad erinevaid kohti mööda · Aredus tuleb sisse suurte looduslike takistuste kohal (metsad, sood) Siirdealad (Transition areas): · murdepiiridel tekivad alad, mida on raske ühendada ühe või teise murdega · need on siirdealad (transitional area) ja siirdemurded (transitional /border lects) · Kompaktne siirdeala: teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus · hajus siirdeala: jooned ei koondu kimpudesse · kaks siirdemurde alaliiki:

Eesti keel

14

doc

Konfliktid referaat

sotsiaalne kuid, teisele osapoolele võib see tunduda aga täiesti vastuvõetamatu ja labane. Tihtipeale ei pruugi me aru saada, et oleme langenud mõne inimesega konflikti. Me ei suuda tajuda enese ja teise osapoole emotsioone ja kehakeelt mis viitavad aga pidevalt häirivusele, teiste ideede maha surumisele ehk suhtlus probleemile. Kindlasti on paljude suhte probleemide põhjuseks erinevate ajastute inimesed kes analüüsivad ja põhjendavad erinevaid olukordi erinevalt. Kultuuriliesd erinevused nagu usutunnistus, rass, klass, keel ja sugu võivad olla inimestele suurteks konflikti põhjustajateks, sest erinevates kultuurides mõistetakse liigutusi ja verbaalset väljendust erinevalt. Oma kursusetöös uurin ma mis see suhtlus ja suhte probleemid täpsemalt on. Uurin täpsemalt mis on konfliktide põhi tekkitajad, kuidas neid ära tunda ja kuidas antud suhtlemisprobleeme lahendada. Samuti uurin kehakeelt mis on suhtlusest 55% ja kuidas see väljendub, lisaks

Filosoofia

7

odt

Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks

tasandit mis jaotuvad: 1. põhjaeesti-lõunaeesti 2. saarte, keskpõhjaeesti, kirde 3. üksteist murret 4. murrakud Arnold Kase murdeliigendus 1956 ­ püüab ühendada keelegeograafilist ja ajaloolist lähenemist. 1. Kolm põhimurret: põhjaeesti, lõunaeesti ja kirderannikumurre. Rannikumurre omakorda ei jagune ning ta põhjendab seda diakrooniliste seikade abil 2. põhjaeesti ja lõunaeesti 3. murrakud -kihelkondade kaupa Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused ­ VAATA SLAIDILT 2.2 ÕPI PÄHE. Murre ja normikeel murdesõna ja murdevormi kaks tähendust, selles murdes esinev vorm või sõna, nud ja nd on mõlemad murdevormid, eri murretes. Murrete varieerumine ja roll allkeelte hulgas - kohamurre oli kunagi ainus keel, mida inimene valdas ning see varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Al 19.sajandist muutus kohamurre üheks allkeeleks, mida kasutati ainult kindla rühma poolt mingis kindlas olukorras, kohamurre muutus registriks ja sotsiolektiks.

Eesti keel

13

pdf

Eesti suuline keel ja suhtlus

Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti. Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?), käsklausega (Palun öelge mulle rektori telefon!) või jutustava lausega (Ma ei tea rektori telefoni.). Kokkuvõttes on meil hulk erinevaid enam või vähem sünonüümseid keelevahendeid. Sellised variandid ei moodusta keeles suvalisi kämpe, vaid suhteliselt püsivaid kogumeid, mille piiridel on palju suuremad erinevused kui sees. Ühe keele erinevaid püsivaid variante nimetame allkeelteks (ingl variety). Kolm allkeelte liigitamise viisi ja mõjurite rühma Allkeeli liigitatakse keeleteaduses paralleelselt kolmelt aluselt (vt Biber jt 1999; Biber, Conrad 2009; Hennoste 2000a, 2009; Hennoste, Pajusalu 2013). See liigitus annab ühtlasi edasi keelekasutust mõjutavad kesksed keele- ja tekstiväliste tegurite rühmad. Esimene on eristus normingulise kirjakeele (normikeel, standard language) ja ilma

Eesti keel

19

docx

Kommunikatsioon organisatsioonides

Isikliku ruumi mõistet on käsitlenud Edward Hall: 0-45 cm ­ intiimne ruum 45-120 cm ­ isiklik ruum 1,2-3,6 m ­ sotsiaalne ruum üle 3,6m ­ ühiskondlik ruum, publiku ja esineja vaheline ruum.; (193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc)  Kommunikatsioon Organisatsioonis 3. SUULINE JA KIRJALIK KOMMUNIKATSIOON Sõnumi edastaja valib viisi, kuidas oma infot edastada ­ valik tuleb teha kirjaliku ja suulise kommunikatsiooni vahel. Valikut tehes tuleb lähtuda sellest, kas tal on oluline olla säästlik ja hoida kokku aega või tal on olulisem, et inimene saaks täpselt aru, mida me talle öelda tahame (mõjukus). Suulist kommunikatsioon soovitatakse kasutada sellisel juhul kui on oluline, et sõnumi tähendus oleks vastuvõtjale selge, sest siis on vastuvõtjal võimalus üle küsida ja ka info edastajal kontrollida, kas teda mõisteti õigesti.

Juhtimise alused

22

docx

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks

Põhivead suhtlemisaktis. Suhtlemisakt: on ajaliselt piiratud lõik suhtlemises, mis algab psühholoogilise kontakti ettevalmistamisest ja lõppeb kontakti katkestamisega. Einevate etappide olemus ja tähtsus ehk suhtlemisakti etapid:  1. Ettevalmistus: ümberlülitamisel iseendaga suhtlemiselt partnerile muudetakse tulevane suhtluspartner tähtsamaiks komponendiks ehk alga partneri ja situatisooni hindamine ja määrtlemine, samuti pannakse paika suhtluse prognoos ja plaan. 2. Kontakti loomine: see peab andma partnerile sisemise veendumuse, et partner on asunud suhtlemisakti. Kontakt luuakse kas mitteverbaalsete või verbaalse suhtlemisvahenditega. Kontakti loomise käigus määratleb kumbki partner situatsiooni, valib MINA- tasandi ja rolli. 3. Põhiteavete vahendamine: põhiteavete vahendamine toimub enamasti sõnalises vormis, on suhtlemis peaeesmärk

Suhtlemispsühholoogia

Kommentaarid (0)