Arvutisõltuvus (0)

Estonian Business School

Turundus ja kommunikatsiooni õppetool
ARVUTISÕLTUVUS
Kursusetöö
***
Õppejõud Jaan Ennulo
Tallinn 2013

Sisukord

Estonian Business School 1
Sisukord 2
1. Sissejuhatus 3
2. Ajalugu 3
3. Riigi ja erasektori „sõltuvus“ internetist/arvutist 4
4. Arvutisõltuvus 5
4.1. Mis viib sõltuvuseni? 6
4.2. Kes jäävad sõltuvusse? 7
4.2. Sõltlase tunnusmärgid 8
4.2.1. Sümptomid lastel 9
4.2.2. Sümptomid täiskasvanutel 9
5. Interneti kasutusvõimalused ja ohud 10
6. Kokkuvõte 10
1. Sissejuhatus 3
2. Ajalugu 3
3. Riigi ja erasektori „sõltuvus“ internetist/arvutist 4
4. Arvutisõltuvus 5
4.1. Mis viib sõltuvuseni? 6
4.2. Kes jäävad sõltuvusse? 7
4.2. Sõltlase tunnusmärgid 8
4.2.1. Sümptomid lastel 9
4.2.2. Sümptomid täiskasvanutel 10
5. Interneti kasutusvõimalused ja ohud 10
6. Kokkuvõte 11

1. Sissejuhatus

Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti . Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja . Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt , kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele otsa vaadates esmapilgul ei ole arugi saada.
Inimeste arvuti ja interneti kasutamise vajadused ning valdkonnad on erinevad. Paljudele inimestele on arvuti ja internet kujunenud igapäeva vahendiks õppimiseks, töö tegemiseks, raha teenimiseks jms. Seetõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et arvutis veedetud aeg oleks probleem. Pigem võib oletusliku piiri tõmmata, mil inimene hakkab eralduma oma tööst, suhetest teiste inimestega ja muudest valdkondadest ning veedab sotsiaalelu asemel aega virtuaalmaailmas, kuni ühel hetkel kaalub „arvutielu“ teised tegevused üle.

2. Ajalugu

Abakuse (abacus) ehk arvelaua ajalugu ulatub tagasi Mesopotaamiasse perioodil 2700
– 2300 ekr (Rinde n. d.). Abakuse abil tehti arvutusi lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Arvatavasti olid esimesed abakuse kasutajateks kaupmehed . Arvelaud aga kaotas oma tähtsuse, kui levima hakkas paber ja kirjutamine. Järgmiseks suureks leiutiseks oli Blaise Pascali liitmisarvuti 17. sajandil, kahjuks võimaldas see masin ainult liita. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme, et kergendada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC -i (Tadolder ja Tänav 2001). Masinat ehitati neli aastat, lõplikult valmis 20. sajandi keskpaigaks. See arvuti kaalus umbes 30 tonni, võttes enda alla 70 ruutmeetrise põrandapinna. Pärast viiekümnendaid võeti kasutusele transistorid, mis vähendasid arvutite voolutarvet märkimisväärselt, pärast mida loodi ja koostati uusi arvuteid pidevalt. Eestisse jõudis esimene arvuti viiekümnendate lõpus (Wikipedia 2013)
Arvutisõltuvuse mõiste on eksisteerinud juba aastaid. Esimesena viitas sellise sõltuvuse võimalikkusele briti elektroonilise õppe akadeemik Nicholas J. Rushby oma 1979. aasta raamatus "An Introduction to Educational Computing". Termini aga võttis kasutusele Margaret A. Shotton 1989. aastal ilmunud raamatus "Computer Addiction ".
Arvutid , mis olid kunagi hiiglaslikud valitsuse masinad , mida kasutasid ainult oma ala eksperdid , siis 1980. aastatel muutusid arvutid kasutajasõbralikeks vahenditeks, mis viis nende laia levikuni. Aina tavalisemaks nähtuseks muutusid arvutid kodus ja töökohtades 1980ndatel (Nykodym et al.). Pärast 80ndaid muutus inimeste arusaam arvutist, iga päevaga suurenes arvutite kasutajaskond. Sellega suurenes ka sõltlaste arv. Kui 90ndate lõpuks oli oletatavaid arvutisõltlasi üle 5 miljoni, siis pärast millenniumi vahetust tõusis see arv juba 20 miljoni alla.

3. Riigi ja erasektori „sõltuvus“ internetist/arvutist

Eesti ühiskond on suuresti sõltuv internetist ja seal toimuvast, ehk teisisõnu küberruumist, see sõltuvus on tunduvalt suurem kui teistel riikidel. Nii inimestele kui ka ettevõtetele on kujunenud internet oluliseks toeks. Näiteks, üle 98% kõigist pangaoperatsioonidest tehakse meil elektroonselt. Interneti kaudu täidetakse enamus maksudeklaratsioone, kasutatakse avalikke teenuseid, saadakse infot, peetakse sidet, allkirjastatakse dokumente, osaletakse valimistel (Tõugu, 2007). Aga mida see võib tähendada kõigile neile, kes reaalselt veedavadki suure osa oma ajast interneti avaruses kaupa, infot jms. tellides ja otsides. Kust jookseb lõpuks piir, mil sa tegeled tööga ja kust lõppeb töö tegemine ära.
Tegelikult ei ole Eesti ainuke riik, mis sõltub tugevasti arvutist ja internetist. Riikide luureorganisatsioonide, s.h. NSA, CIA, Interpol jt. vajavad internetti, arvuteid, et jälgida riikides toimuvat. Näiteks NSA, ehk riikliku julgeoleku teenistuse (National Security Agency) üheks info kogumise meetodiks on internet, infoallikaid on palju, mille hulgast võib leida Facebook , Skype , erinevad foorumid, koduleheküljed, suhtlusvõrgustikud jne., loetelu läheks liialt pikaks kui seda jätkata. Kuigi info kogumine käib suure saladuskatte all, ei jää internetis midagi varjatuks ja on ka inimesi, kes ei pea seda tegevust eetiliseks ja õigeks.
Ettevõtetele on interneti ja arvuti kasutamine muutunud väga tavaliseks, igapäeva tegevuseks, milleks võib olla näiteks meilide lugemine – saadetakse erinevaid pakkumisi, kaubatellimusi, otsitakse uusi kliente ja hoitakse vanade klientidega suhteid, töögraafikute koostamine ettevõtte töötajatele, andmete sisestamine jne.
21. sajandil ei saa üle ega ümber arvuti ja interneti võludest ja mugavusest, mis hõlbustavad tööd, loovad uusi töökohti, annavad mugavama võimaluse hoida ja luua kontakti olemas olevate ja potentsiaalsete klientidega ning ka varustajatega. Eksisteerib väga väheseid töökohti, kus ei kasutata arvuteid või internetti.

4. Arvutisõltuvus

Arvuti ja internet on saanud meile vältimatuks koostööpartneriks nii tööl kui kodus. Milles küll peitub selle masina võime naelutada igas vanusegrupis inimesi arvuti taha, mitmeteks tundideks, ilma, et me sellest ise arugi saaksime. Vastus on lihtne, kuna arvutiprogrammid on muutunud nii mitmekesiseks ja ka internet, mis võimaldab meil teha oma tööd kordi kiiremini, huvitavamalt, kindlasti ka täpsemalt ning saame ammutada suure hulga informatsiooni tunduvalt kiiremini, kui raamatukogus raamatuid ja erinevaid artikleid sirvides.
Arvutisõltuvus jaguneb suures plaanis kaheks. On arvutisõltuvus ja internetisõltuvus. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooni ei eksisteeri diagnoosi „arvutisõltuvus,“ seal liigitatakse see „sõltuvus hasartmängudest“ diagnoosi alla. Samuti klassifitseeritakse arvuti- ja internetisõltuvus tegevussõltuvuste alla. Tegevussõltuvused on näiteks kleptomaania , ekstreemolukorrasõltuvus, hasartmängusõltuvus, telerisõltuvus jne. Arvuti- ja internetisõltuvus erinevad selle poolest, et ühed on interneti põhised, teised aga arvutipõhised. Konkreetne näide oleks, et arvutisõltuvus on näiteks sõltuvus mõne mängu vastu, mis ei ole otseselt internetiga seotud, kui siis ainult nii palju, et saad mängida võrgus (internetis), teiste mängijate vastu. Eksisteerib ka netipõhiste mängude sõltlasi. Internetisõltuvus on aga konkreetne tegevus internetis, näiteks viibimine sotsiaalvõrgustikes, suhtlusportaalidel, foorumites jm. Kuid üldiselt toimub tegevus siiski arvutis ja pealiskaudselt on tegu siiski arvutisõltuvusega.

4.1. Mis viib sõltuvuseni?

Miks üha rohkem ja rohkem inimesi jääb interneti sõltuvusse? Mis ajendab inimesi arvutisse jääma mitmeteks, lausa kümneteks tundideks? Mida on võimalik arvutis nii palju teha? Eksperdid vaidlevad isegi küsimuse üle, kas arvutisõltuvuse puhul on tegemist meditsiinilise probleemiga või võiks seda pigem kõrvutada liigse televiisori vaatamise, raamatute lugemise ning tööl ületundide tegemisega ( Kaha , 2002).
Arvutis veedetakse ülimalt palju tema kerge ligipääsu tõttu. Piirangud on nii minimaalsed, eriti Eesti tingimustes, kus WIFI on väga levinud, võimalik luua natuke uuemate nutitelefonidega WIFI hotspot (kaasaskantav WIFI ruuter) ja minna läbi selle internetti. Enam ei pea lausa arvutit kaasas kandma, kuna uued nutifoonid on suure ekraani, kõrge eraldusvõime ja laia kasutusvõimalustega mini arvutid, eelkõige pean silmas tahveltelefone.
Pidevalt „online“ olles suureneb ka suhtlusringkondade arv, tekkivad uued, virtuaalsed sõbrad, kellega on palju lõbusam ja vabam vestelda . Kuna suhtluspartneril ei ole aimu kes sina oled, sa ei tea ka kes tema on, seega võib ennast esitleda kellena tahes. Samas võib leida ka sarnaste huvidega inimesi palju kiiremini ja huvid tulevad ka veebis suhtlemisel kiiremini välja. On võimalik vältida ebameeldivaid kogemusi ja ütlemisi, mis võivad esineda vokaalsel ja näost näkku suhtlemisel. Teemad, mida sa puudutada ei taha, näiteks vanus, rass , või puue ei pruugigi võrgus suheldes välja tulla, juhul kui ise ei ole oma vestluspartneri vastu aus. Näost-näkku suhtlused on aga kõik need omadused märgatavad juba esmapilgul. Virtuaalsel suhtlusel ollakse ka avatumad, edastatakse mõtteid ja informatsiooni, mida näost näkku suhtlusel ei julgeta või ei taheta .
Kuna internet on peaaegu piiritu , leidub seal kõik võimalikke rakendusi, mänge, informatsiooni jne. Nad kõik on erineval määral ohtlikud, nii tavakasutajale kui ka sõltlasele. Kõige ohtlikumate hulka kuuluvad näiteks MUD-id ( Multi User Dungeon), jututoad ja muu taoline meelelahutus. MUD-ide puhul peetakse kõige sõltuvust tekitavamaks otsest konkurentsi teiste inimestega, jututubade puhul on selleks sarnasus tõeliste inimsuhetega (Kaha, 2002). Internetis veedetakse mitmeid tunde ja päevi, mille tulemusena jäävad unustusse reaalne elu ja päris sõbrad väljaspool virtuaalkeskkonda.

4.2. Kes jäävad sõltuvusse?

Inimtüüpe ja ka sõltuvuse tüüpe on erinevaid, nii ei saa liigitada kõiki inimesi potentsiaalseteks arvutisõltlasteks ning samuti varieeruvad sõltuvuse tekkepõhjused inimeseti. Võib spekuleerida inimeste üle, kellel on palju vaba aega või kelle töökohustused on peamiselt arvutis ajada. Seega võib oletada, et kergemini jäävad arvutist sõltuvusse:

• koduperenaised, kellel on palju vabaaega kodutegemiste kõrvalt ning kes internetis surfates kindlasti otsivad kodudekoreerimiseks erinevaid portaale, kust oleks odavam tellida jne;
  
• kontoritöötajad, kellel on suurem osa oma tööst arvutis, sisestades andmeid, otsides internetist informatsiooni ja seda edasi saates;
  
• üheks suureks grupiks on teismelised, kes veedavad ühe osa kodutöid internetis tehes, teisalt aga suhtlevad nad sõprade ja klassikaaslastega suhtlusportaalides ja sotsiaalmeedia kanalites, samuti otsitakse ka meelelahutust läbi interneti. Seega on kodutööde osakaal internetis üsna väike;
  
• ka üliõpilased kuuluvad riskigruppi, kes võivad potentsiaalselt jääda kergemini arvutisõltuvusse. Kuna peamisteks tegevusteks internetis on kas kodutööde jaoks informatsiooni otsimine, või nende lahendamine e-õppe keskkonnas.
  

Ehk siis kokkuvõtvalt need, kellel on selleks aega, oskusi arvuti kasutamiseks, võimalusi või inimesed, kes kannatavad piiratud suhtlemisvõimaluste all. Kuid siiski ei saa seda sõltuvust lugeda ainult nende gruppide probleemiks, selle all võivad kannatada nii mehed kui naised, nii noored kui ka vanad. Uute arvutite operatsioonisüsteemide kasutajasõbralikumaks muutmine ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamine võimaldab arvutit käsitseda veel lihtsamalt. Selle tulemusena on võimelised arvutit kasutama ka need, kellel otsene või reaalne tehnoloogiahuvi puudub, sattudes sõltuvusse meelelahutusest mida internet pakub.
Igaühes pesitseb soov kogetud mõnu ja naudingut veel kord läbi elada, olgu selleks alkohol , mõni narkootiline aine, ekstreemolukord vms. Kas tuleb ette isiksusi, kellel on kalduvus tegevussõltuvusele, selle üle alles vaieldakse. Inimestel, kes kogevad või on selles riskigrupis, kes võivad kogeda sõltuvust ja jääda sõltuvusse, on täheldatud sarnaseid isiksuseomadusi (Jänes, 2005):

• nad on psüühiliselt püsimatud ja mõjutatavad
  
• neil on raske teiste inimestega kontakti leida
  
• nende enesehinnang on madal.
  

Sõltuvuses olevad inimesed püüavad leida väljapääsu oma probleemidele, millega nad toime ei suuda tulla, leevendades oma muresid internetis virtuaalsõpradega suheldes.

4.2. Sõltlase tunnusmärgid

Arvuti- ja internetisõltuvust loetakse impulsskontrolli häireks, millest annavad tunnistust teatud psühholoogilised ja füüsilised nähud. Kimberly S. Young (2004) on välja toonud kaheksa psühholoogilist sümptomit, mida võib ka endalt küsida, et selgusele jõuda oma sõltuvuses:

Kas te tunnete, et mõtteid täidab peamiselt internet (mõtted tiirlevad pidevalt eelmisest võrguseansist või mõtlete juba järgmisele võrgukülastusest)?

Kas tunnete, et rahulolu saavutamiseks peate üha rohkem internetis aega veetma?

Kas olete korduvalt, kuid tulutult üritanud oma võrgukasutust kontrollida, vähendada või üldse lõpetada?

Kas tunnete ennast rahutult, rõhutuna või ärritatult kui püüate interneti kasutamist kontrollida, vähendada või lõpetada selle kasutamist?

Kas jääte internetti kauemaks, kui algselt plaanitud?

Kas olete interneti pärast ohtu seadnud või kaotanud tähtsa suhte, töökoha, haridus - või karjäärivõimaluse ?

Kas olete valetanud oma perekonnaliikmetele, terapeudile või teistele inimestele, et varjata internetisõltuvuse ulatust?

Kas kasutate internetti probleemide eest põgenemiseks või düsfooriliste meeleolude (s.h. abituss, süütunde, ärevuse, rõhutuse) leevendamiseks?
Vastates viiele või enam küsimusele jaatavalt, võib tähendada see teie jaoks internetisõltuvust.

4.2.1. Sümptomid lastel

Laste sümptomid seoses arvuti kasutamisega varieeruvad mingil määral täiskasvanute omast. Kui laps või teismeline on arvutisõltlane:

• veedab enamuse oma koolivälisest ajast arvuti taga internetis või videomänge mängides;
  
• on väsinud, koolis jäädakse magama, kuna arvutis veedetakse aega uneajast;
  
• tekkivad raskused koolitükkidega, tuleneb väsimusest, keskendumishäiretest, kuna pidevalt mõeldakse arvutimängus toimuvale;
  
• hinded halvenevad – arvutis ollakse õppimise ajast, vanemate poolt vabakasvatus , ei kontrollita oma lapse tegevust ei arvutis, ega ka koolitükke;
  
• valetatakse arvutikasutuse ja videomängude mängimise kohta;
  
• ollakse närviline arvutist eemal olles;
  
• huviringidest, nagu korvpall, maleklubi jms väljakukkumine.
  

Vanemad peaksid rohkem huvi tundma oma lapse tegevuste kohta internetis ja arvutimängudes. Vabakasvatus ei ole enam ammu moes, vanemad võiksid oma lastega rohkem tegeleda ja arvutis veedetud aeg võiks olla hoopis perekonna kvaliteetaeg. Noores eas on inimesed kõige enam mõjutatavad, mis jääb neile ka kogu eluks külge. Lapsed ei tohiks mängima arvutimänge, kus ainult verd ja päid lendab.

4.2.2. Sümptomid täiskasvanutel

Nagu erineb täiskasvanute arvutikasutus , erinevad ka nende sõltuvuse tunnusmärgid. Täiskasvanutel ei pruugi sõltuvus süveneda nii kiirelt kui noortel, kuid vanematel inimestel on sõltuvuse tagajärjed suuremad. Võimalikud sõltuvuse sümptomid on järgmised:

• Arvuti kasutamisega suureneb heaolutunne;
  
• Närvilisus arvutist eemal olles;
  
• Reaalsete suhete vahetumine virtuaalsete vastu
  
• Suutmatus ohjeldada oma arvuti kastumist ja mängude mängimist
  
• Kaasnevad ka suured arved , mis tulenevad internetiteenuste ostmisest või ka dial-up internetist
  
• Mängude mängimine ja üldiselt arvuti taga olemine häirib tõsiselt suhteid perekonnaga, sõpradega ja ka isegi tööalaseid suhteid.
  

5. Interneti kasutusvõimalused ja ohud

Interneti kasutusvõimalusi on üüratult palju, kõik need võimalused on suureks ohuks inimeste psüühikale, muutuvad harjumused ja ka käitumine. Internet, mis muudab inimese elu lihtsamaks, loob ka uued ohud inimsuhetesse. Arvuti-, interneti- ja ka online sõltuvus hõlmab enda alla mitmeid erinevaid probleeme (Saisan, Robinson , Segal):

• Arvutisõltuvus – vajadus mängida arvutimänge või kinnisideeline arvuti programmide kasutus
  
• Kübersuhete sõltuvus – sotsiaalsete suhtlusvõrgustike, jututubade sõltuvus.
  
• Interneti sundus – sunniviisiline ehk ajendatud online mängurlus, online aktsiate vahendamine ja ka eBay ja muude ostmislehekülgede liigne kasutamine.
  
• Küberseksi sõltuvus – kompulssiivne interneti pornograafia kasutamine, täiskasvanutele mõeldud jututubade külastamine
  

Probleem on ka see, et umbes 50 % inimestest valetavad internetis oma vanuse, töö, perekonnaseisu, kaalu ja ka soo kohta. Seega tasub internetis veenduda eelnevalt kellega suhtled ning kas üldse on mõtet kahtlastelt lehtedelt suhteid otsida.

6. Kokkuvõte

Arvuti ja interneti kasutajaid on väga palju erinevaid, samuti on ka arvutis kasutatavaid teenuseid ja võimalusi üüratult palju. Veel rohkem on ohtusid ja probleeme, mis ei pruugi ilmneda inimestel kohe. Vanemad peaksid kontrollima oma lapsi internetis, nende tegevusi, kus lehekülgedel nad käivad, mis on nende lehtede eesmärk. Samuti peaksid ka täiskasvanud oma arvutikasutust piirama, kuna sõltuvusele võib järgneda palju probleeme nii tööl kui ka eraelus. Internetti mõistlikul määral kasutades ei ole ta ohtlik, vaid kasuliku informatsiooni ammutamise koht.
Tänapäeval ei saa üle ega ümber arvutist ja internetist, seda kasutavad nii riigi- ja erasektorid, majapidamised , noored kui vanad, rikkad või vaesed. Kompuuter pakub võimalusi kõigile, kellel on mingisugunegi huvi tehnika ja tehnoloogia vastu, tuleb osata seda huvi lihtsalt õigesti ära kasutada ja oma võimeid suunata õigetesse kanalitesse.
Allikate loetelu
Rinde, A. n. d. Multimeedium, analoog vs digitaalne (online). Tallinn: Tallinna Ülikooli Informaatika Instituut. http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/mm_analoog_digitaal.pdf 19.11.2013
Tadolder, M. Tänav, T. 2001. Arvuti ajalugu (online). Tallinn: Tallinna Tehnikagümnaasium. http://web.zone.ee/arvutiajalugu/sissejuh.ht m 20.11.2013
Wikipedia. 2013. (online) 09.09.2013 http://et.wikipedia.org/wiki/Arvut i 20.11.2013
Nykodym, N., Ariss, S. and Kurtz , K. n. d. Journal of Leadership , Accountability and Ethics. Computer Addiction and Cyber Crime. Toledo : The University of Toledo.
Tõugu, E. 2007. Pahandused küberruumis. (online) 21.02.2007 http://www.akadeemia.ee/_repository/File/TEGEVUS/Esitlused20070221/Esitlused_2008/Tougu_teesid.pdf 20.11.2013
Kaha, A. 2002. Arvutisõltuvus kui tänapäeva tehnoloogia varjukülg (online). 21.06.2002. https://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/3016_628.HTM 20.11.2013
Kaha, A. 2002. Arvutisõltuvus kui tänapäeva tehnoloogia varjukülg (online). 21.06.2002. https://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/3016_628.HTM 21.11.2013
Jänes, H. 2005. Sõltuvuse salavormid (homepage) 10.2005 http://www.kodutohter.ee/arhiiv/200510/main3.html 21.11.2013
Young, K. S. 2004. Internet Addicion: A New Clinical Phenomenon and Its Consequences . St. Bonaventure University: Center for Online Addiction.
Saisan, J., Smith, M., Robinson, L. Segal, J. 2013. Internet & Computer Addiction: Signs, Symptoms, and Treatment (online) http://www.helpguide.org/mental/internet_cybersex_addiction.ht m 21.11.2013