Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õendusprotsess (lühidalt) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • MILLINE on tema seisukord?
  • MILLAL see olukord saavutatakse loodetakse saavutavat?
  • KUIDAS muutusi jälgitakse?
Õendusprotsess
Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline lähenemisviis patsiendi täielikule hooldusele.
  • Patsiendi õendushooldusvajaduste ja jõuvarude määratlemine:
    Andmete kogumine:
    Andmeid saadakse:
    • Patsiendilt
    • Sugulastelt ja sõpradelt
    • Õe enda tähelepanekutest
    • Eelmistest õenduslugudest, saatedokumenditest jne
    • Raamatutest, kirjandusest(saadakse üldinfot)

    Õendusanamnees:
    1) Isikuandmed(nimi,vanus,aadress,lähimad omaksed)
    2) Andmed momendi haigusest(haigus,kulg,prognoos,ravi)
    3) Kogemused seoses varasemate haigestumistega
    4) Inimese eluviis(igapäevatoimingute sooritamine )
    5) Sotsiaalne teave(sotsiaalne võrgustik, inimsuhted, harrastused , amet)
    6) Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamine
    7) Süstemaatiline füüsiliste ja vaimsete tegevuste määratlemine.
    Õendusanamneesi kogumise viisid:
  • Vestlus
    • Vestlus on kahe inimese vastastikune teineteise mõjutamine keele abil.
    • Vestluse eesmärgiks on teineteist paremini tundma õppida ja saada teadmisi teineteise elamustest.
    • Vestlus on õe jaoks tähtis patsiendi vajaduste selgitamisel ja edasise tegevuse planeerimisel.
    • Vestluse ajal peab olema respekteeriv ja austav vestluspartneri suhtes, ka koht ja aeg mõjutavad.

  • Intervjuu
    • Intervjuu on inimese sihipärane küsitlemine.
    • Intervjuu eesmärk on andmete kogumine teatud kindlaksmääratud valdkondades.
    • Intervjuu eeliseks on, et õde saab teavet kõigi vajalike valdkondade kohta.
    • Intervjuu puuduseks on, et vähemkogenud intervjueerija ei ole võimeline kuulama , mis patsienti kõige enam haarab.

  • Vaatlus
    • Vaatlus on protsess, kus andmeid saadakse nägemismeele vahendusel.
    • Vaatlus viiakse läbi vestluse ajal.
    • Tähtis on süstemaatiline uurimine – nn „peast jalatallani“.

  • Füüsiline uurimine
    • Läbivaatus – süstemaatiline vaatlus.
    • Palpatsioon – põhineb puutetaju abil saadud informatsioonil.
    • Perkussioon – otsene või kaudne koputamine erinevatele kehaosadele.
    • Auskultatsioon – kehas tekkivate helide kuulamine stetoskoobiga.
    • Mõõtmine – organismi funktsioonide kontrollimine, mida saab väljendada arvudega.

  • Andmete analüüs
    Kui hooldust mõjutavad andmed on kogutud, peab õendusmeeskonnal olema patsiendist ja tema seisundist ülevaatlik pilt. Kui andmed on kogutud, tuleb saadud andmet üle vaadata ja tunnistada probleemid.
    • Patsiendi andmed pannakse kirja nii, nagu nad on – ei tohi teha järeldusi.
    • Teineteisele vastusääkivaid versioone esineda ei tohi.
    • Järelduste tegemisel tuleb tugineda mitmele tähelepanekule.

  • Patsiendi tegelike ja võimalike probleemide ning õendusvajaduste kindlakstegemine ja tõlgendamine
    • Õendusprobleem on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule.
    • Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmistel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikele seisundi muutustele või vajadustele.
    • Õendusdiagnoos erineb meditsiinilisest diagnoosist.

    Probleem peab olema:
    • Individuaalne – nt: pidev ülakõhuvalu tugevusega 6 palli(õige); ülakõhuvalu(vale)
    • Teistele arusaadav – nt: valu(vale, sest arusaamatu kus valu esineb, kui tugev jne)
    • Juhis töö planeerimisel – nt: valu(vale, sest arusaamatu kus valu esineb, kui tugev jne)
    • Õe tegevuse valdkonnast ja sõnastatud nii, et seda saaks hinnata – nt: ülakõhuvalu(ei saa hinnata), pidev ülakõhuvalu tugevusega 6 palli(on võimalik hinnata, kas valu tugevneb või väheneb)
    • Eetiliselt kohane – tuleb arvestada sõnastusega, mitte kasutada käibefraase.

    Probleemid võivad olla:
  • Aktuaalsed ehk hetkel olemasolevad
  • Potentsiaalsed ehk võimalikud ehk oodatavad
    või
    • Subjektiivsed
    • Objektiivsed

  • Kontrollitakse leitud vajadused ja valitud prioriteedid(võimaluse korral koos patsiendiga)
  • Õendushoolduse planeerimine
    Probleemide asetamine tähtsuse järjekorda
  • Elu ja turvalisust ohustavad probleemid
  • Tervist ohustavad probleemid
  • Patsiendi poolt tunnistatud probleemid
  • Probleemid, mida õde näeb aga patsient ei pea probleemiks
  • Heaolu ohustavad probleemid
    Eesmärkide seadmine probleemide lahendamiseks või vähendamiseks koos patsiendiga
  • Eesmärk peab olema patsiendikeskne
  • Eesmärgid sõnastatakse lühidalt
  • Eesmärki püstitades kasutatakse tegevust väljendavaid verbe
  • Eesmärkidega näidatakse täpne tegevussund, tegevusjuhis
  • Eesmärkides näidatakse ära aeg, millise aja möödudes eesmärk saavutatakse
  • Eesmärk peab andma võimaluse hinnata
  • Eesmärk peab olema saavutatav ja reaalne
  • Eesmärk peaks olema sõnastatud järgnevalt: et valu väheneks või valu väheneb
    Eesmärgid peavad näitama:
    • MILLISED muutused leiavad aset, MIDA patsient on võimeline tegema või MILLINE on tema seisukord ?
    • MILLAL see olukord saavutatakse (loodetakse saavutavat)?
    • KUIDAS muutusi jälgitakse?

    Soovitav on püstitada nii lähi- kui kaugeesmärke!
  • Abistamismeetodite valik
    • Abistamismeetodi valik sõltub õdede teadmistest ja viisist, mis sobib antud patsiendile kõige paremini.
    • Tegevust mõjutavad ka arsti korraldused .
    • Tegevust mõjutavad haigla üldised tegevused ja nende kasutamine.
    • Tegevuses peab ära näitama, kuidas eesmärgi täitmist saab hinnata.
    • Tegevus peaks hakkama tegusõnaga ja olema käskivas kõneviisis.
    • Tegevus tuleb kirja panna punktide kaupa ja võimalikult täpselt.

  • Hooldusplaani läbiarutamine(võimalusel koos patsiendiga
  • Hooldusplaani teistele teatavaks tegemine
    Õendushoolduse läbiviimine/ teostamine
    Hooldusplaanile vastava õendushoolduse elluviimine ja koordineerimine
    • Patsiendi hoolduse probleemid on õendustegevuses kesksel kohal, seetõttu hooldus keskendub eelkõige nende probleemide lahendamisele või vähendamisele.
    • Patsiendi probleemid ei ole püsivad, vaid muutuvad pidevalt.
    • Samal ajal kui muutuvad patsiendi hoolduse probleemid, muutub ka probleemide tähtsuse järjekord.

    Tulemuste hindamine
  • Hoolduse soovitud tulemuste võrdlemine saadud edusammude ja tulemustega
  • Planeeritud õendustegevuse tulemuslikkuse hindamine
  • Edasise tegevuse määratlemine ja planeerimine juhul kui ei saavutatud oodatud tulemust
  • Õendusprotsessi etappide kriitiline analüüs ja vajalike ümberkorralduste tegemine
    • Õde peab hindama patsiendi seisundis toimuvaid muutusi. Hinnang peegeldab seda, kas eesmärk saavutati.
    • Hindamisel võrreldakse teavet, mis on kogutud enne toimingu alustamist sellega, mida koguti toimingu sooritamise järgselt.

  • Õendusprotsess-lühidalt #1 Õendusprotsess-lühidalt #2 Õendusprotsess-lühidalt #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 125 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Vladislav Õppematerjali autor
    Õendusprotsess(lühidalt)
    Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline lähenemisviis patsiendi täielikule hooldusele.

    1. Patsiendi õendushooldusvajaduste ja jõuvarude määratlemine:
    Andmete kogumine:
    Andmeid saadakse:
    • Patsiendilt
    • Sugulastelt ja sõpradelt
    • Õe enda tähelepanekutest
    • Eelmistest õenduslugudest, saatedokumenditest jne
    • Raamatutest, kirjandusest(saadakse üldinfot)
    Õendusanamnees:
    1) Isikuandmed(nimi,vanus,aadress,lähimad omaksed)
    2) Andmed momendi haigusest(haigus,kulg,prognoos,ravi)
    3) Kogemused seoses varasemate haigestumistega
    4) Inimese eluviis(igapäevatoimingute sooritamine)
    5) Sotsiaalne teave(sotsiaalne võrgustik, inimsuhted, harrastused,

    Sarnased õppematerjalid

    Õendusprotsess
    6
    docx

    Õendusprotsess

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava Ksenia Smirnova ÕENDUSPROTSESS Kodutöö Õppejõud: Margit Lenk-Adusoo Tartu 2018 1. ÕENDUSPROTSESSI JA ÕENDUSDIAGNOOSI DEFINITSIOON Õendusprotsessi defineeritakse kui süstemaatiline meetod, mille käigus planeeritakse, hinnatakse ja võimaldakse patsientide individuaalne hooldus sõltumata patsiendi seisundist. Carpentino (2004) järgi õendusdiagnoos on kliiniline hinnang individuaalse, pere- ja kogukondliku reageerimisele tegelikutele või potentsiaalsetele tervise probleemidele või eluprotsessidele. 2. ÕENDUSPROTSESSI ETAPID 2.1. Esimene etapp: hindamine Õendusprotsess koosneb viiest etapist: andmete hindamine, õendusdiagnoos, planeerimine, realiseerimine ja õendusabi plaani tõhususe hindamine. Esimene ja kõige

    Õendus
    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ
    25
    pdf

    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg

    Sisehaigused
    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ
    25
    pdf

    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg

    Sisehaigused
    Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
    102
    pdf

    Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

    skeletilihaskoest (vöötlihas, kontraktsioon vabatahtlik) silelihaskoest (silelihas, kontraktsioon tahtele allumatu) südamelihas närvikude, mis koosneb: neuronitest (saatvad ja vastuvõtvad signaalid) ja neurogliiast (kaitsevad neuroneid). Pehmed koed, millega füsioterapeudid tegelevad, on peamiselt kõõlused, fastsiad, lihased ja nende kõõlused, bursad, kapslid, närvid ja nende kest. On selge, et erinevatel anatoomilistel struktuuridel on väga erinevad funktsioonid. Lühidalt võib neid kategoriseerida: • kõõlused tagavad liigeste liigutused • lihased vastutavad liigutuse, stabiilsuse ja jõu eest • bursad ja kapslid toidavad ja kaitsevad nõrku või ülekoormatud liigeste piirkondi • närvid võimaldavad kiiret kommunikatsiooni keha kõigi osade vahel. Nii nagu kõikide teiste kudede ja organsüsteemidega, võib pehmete kudede vigastus tekkida trauma, ülekoormuse, haiguse või keemiliste protsesside ehk põletike tagajärjel. Suur

    Füsioterapeut
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi
    INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED
    63
    doc

    INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

    Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka

    Õenduse alused
    Äriuuringute alused
    31
    pdf

    Äriuuringute alused

    KVANTITATIIVNE UURING Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades, kus fenomeni on varasemalt uuritud, kuid empiirikat ei ole piisavalt. Uurija kogub andmeid peamiselt küsimustike abil. Küsimuste liigid: · Vabavastusega küsimused · Valikvastusega küsimused · Skaala küsimused Likert-skaala (näiteks 5 - täiesti nõus ... 1 - ei ole üldse nõus) Küsimustike koostamine: · Küsimused lihtsas keeles ja lühidalt. · Üks küsimus korraga (üks mõõde). · Küsimused võimalikult täpsed ja konkreetsed. · Küsimus ei tohi olla suunav. · Küsimused viisakas ja sõbralikus toonis. · Küsimuste järjestus loogiline, teemade kaupa: eespool üldisemad ja kergemad küsimused, järgnevad keerukamad ja spetsiifilisemad. · Tõlkeküsimustikus otsetõlge pole alati võimalik, tuleb arvestada kohaliku keele ja kultuuriga. · Vormistus korrektne, ühtne stiil.

    Majandus
    Turundusuuringud
    84
    pdf

    Turundusuuringud

    Turundusuuringud Meelis Zimmermann 1. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM JA TURUNDUSUURINGUD 1.1 Turunduse infosüsteem Turunduse infosüsteem (TIS) on inimeste , tehniliste vahendite ja protseduuride süsteem, mis kogub, korrastab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks turundusotsuste langetamiseks vajaliku, õigeaegse ja täpse info. Infosüsteemi protseduuridega määratakse: - millist infot koguda, - kui sageli infot koguda, - millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt, - kelle ülesanne on info kogumine. Infosüsteemide protseduuride kooostamine on turundusjuhi või turunduse eest vastutava juhtkonna liikme ülesanne, kes hakkab kogutud info põhjal otsuseid langetama. Kuna info kogumisel ja kasutamisel osalevad ka teised allüksused, näiteks müük ja raamatupidamine, siis tulev infosüsteem kavand

    Turundus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun