Tekkinud Rahva enese õigustundest Aluseks on Rooma õigus ning ta baseerub kirjutatud seadustel ning kodifikseeritud õigusnormidel Levik Levinud Inglismaal, USAs, Enamik maailma Kanadas ja teistes anglo- maid(Romaani rühm ja Saksa saksi mõjuga riikides. rühm) Nt: kaubanduslik vaidlus tsiviilõigus Spetsiaalne seadustik Vääramatu jõud Loodusõnnetused, mida ei Lisaks eelnevale saanud ette näha, ,,jumala etteaimamatud tahe" inimtegevused ja nende
1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada (McLeod & Cropley, 1989). Loovus on alati seotud õppimisega. Loovus on teadmiste, kujutlusvõime ja arengu tulemus. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt (F. Xu , T.Rickards, 2007). – Idee on uus – ja kasulik Loovus – on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. Loovus on suunatud uudse kujutluse rakendatavusele - probleemide lahendamine uuel viisil. Loovus on kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest võimaldab leiutada uudseid
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT II) 1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt. Loovus on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. 2. Mida nimetatakse innovatsiooniks? Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. Innovatsioon on ideede edukas ellu rakendamine. 3. Millised on loovjuhtimise kolm printsiipi? • Universaalsuse printsiip – loovus on inimeste loomupärane potentsiaal ja omane kõigile inimestele.
Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis. Juhtimine eesmärkide kaudu sisaldab pidevat jälgimist ja tagasisidet saavutamaks eesmärke. Eesmärgi-orientatsioon, st kõige tähtsam on mingi eesmärgi saavutamine. Kindel kord ja õigused ei ole tabu , vajaduse korral neid rikutakse ja muudetakse. Sisemist kokkukuuluvustunnet liikmete vahel ei teki.
ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tuleb suhelda. Organisatsiooni keskkond jaguneb kaheks sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskkonna moodustavad: juhid, omanikud ja töötajad. Mõne teise autori järgi saab käsitleda organisatsiooni sisekeskkonda ka kui kooslust: omanikest, juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik miline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.).
Selleks, et rolli saaks adekvaatselt täita, et inimene ei satuks kitsikusse ootamatuste korral on vaja täita 3 põhitingimust: 1) tasakaalu säilitamine 2) usutavuse säilitamine 3) vajaliku identsuse esitamine ja säilitamine. Baumeister (1982,Baron ja Graziano, 1991) too välja 2 peamist mina-esituslikku motiivi: 1. meeldida teistele, et seeläbi saavutada heakskiitu või mõjutada nende käitumist soovitud suunas. 2. konstrueerida avalikku imedzi, mis on kongruentne ideaalse minaga. Mina esitamise strateegiad Inimesed kasutavad mitmeid mina-esitamise strateegiaid, et manipuleerida endast saadava muljega ja ühtlasi kontrollida seda, kuidas teised käituvad meie suhtes. Kui me teeme valiku selle vahel kuidas ennast esitada, siis meil on võimalik valida erinevate strateegiate vahel. Kuna inimesed soovivad saada
töörahulolu on oluline tegur nii indiviidi kui ka organisatsiooni jaoks. Töötajale võib töörahulolu tähendada suuremat rahulolu oma eluga või siis vähemalt suure osaga oma elust, ja ettevõttele võivad rahulolevad töötajad tähendada paremat tulemust, efektiivsemat tööd, edukust.Järgnevalt analüüsitakse töörahulolu määratlusi ja nende eripära ajakirjanike töös lähtuvalt organisatsioonist ja elukutsele iseloomulikest aspektidest. Töörahulolu mõistet on defineeritud nii läbi emotsionaalse hinnangu kui ka hoiakute. ,,Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse" (Vadi 2000: 86). ,,Hoiakud on väärtustega tihedalt seotud ja puudutavad inimese
b) toetav 2) liidri c) osalev aktsepteerimine d) saavutustele 3) motivatsioon orienteeritud Keskkonna iseloomustus 13. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Hersey-Blanchard´i käsitlus P. Hersey ja K. Blanchard käsitlesid oma situatiivses eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja eelkõige järgijate tööalasest valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja selle juhtimises. Juhi juhtimisstiil vastavalt järgijate tööalasele küpsusele st. kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Juhtimisstiilid: Käskimine ehk autokraatne juhtimine · Müümine ehk selgitamine · Osalev juhtimine · Delegeeriv juhtimine Madal ülesandele ja kõrge suhetele Kõrge ülesandele ja kõrge suhetele orient.
Kõik kommentaarid