rasvhappemolekuli glütseroolfosfaadile, tekib fosfatiidhape. Järgnevates etappides modifitseeritakse tekkinud fosfatiidhapet, vastavalt sellele tekivad eri tüüpi fosfolipiidid. ER-i membraanis on ensüümid fosfolipiidi translokaasid e. flipaasid mis võimaldavad sünteesitud lipiidimolekulidel "hüpata" ka bilipiidkihi valendikupoolsesse külge (toimub flip-flop kaksikkihi ühest kihist teise). ER membraanide eraldamine rakust (mikrosoomid). Fragmenteerunud ER-i vesiikulid ehk mikrosoomid on ER-i nn vähendatud kujutised, kus toimuvad kõik ER protsessid. Karedapinnalisest ER-st pärit mikrosoomid on raskemad (nende pinnal on ribooomid) kui siledapinnalisest ER-ist pärit mikrosoomid. 6. Golgi kompleksi (GK) ehitus, selle eri piirkonnad (cis-, kesk-, trans-Golgi võrgustik). Golgi kompleks (GK) on membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. Need vesiikulid
Ehitus · Eestipäraselt lagundavad kehakesed · Leidub kõigis loomsetes rakkudes ja kõrgemate seente taimede ja ainuraksetes. · Tekivad teatud osade eemaldumisel Golgi kompleksist. Ehitus · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid. · Keskmine diameeter 0,5 mikromeetrit. Suurimad kuni 1 mikromeeter · Sisaldis on elektrontihe. Primaarsetes struktuurne. · Eristatakse primaarseid ja sekundaarseid · Primaarsed on eraldunud Golgi kompleksist. Sekundaarsed on primaarsed, mis on liitunud ülearuse materjaliga rakus. Ülesanded · Kiirendavad/aeglustavad peptiid-, glükosiid- ja esterseoste hüdrolüüsi · Primaarsed lüsosoomid: 1)võivad raku tsütoplasmas lagundada
Endoplasmaatiline retiikulum ER e. tsütoplasmavõrgustik · Organell; · Kõigis eukarüootsetes(päristuumsetes) rakkudes. · Jaguneb kolmeks : siledapinnaline ER ja karedapinnaline ER ja Golgi kompleks. Struktuur · ER-i moodustavad ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. · Koos moodustavad võrgustiku. · Paiknevad ribosoomid Karedapinnaline ER (muudavadki karedaks), mis osalevad valgusünteesil. · Lisaks : ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Siledapinnaline ER · Koosneb harunevatest torukestest ja nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. · See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil.
sissesopisitised e. mitokondri kristad e. mitokondri harjad. Golgi kompleks Membraanidset Valkude töötlemine ja moodustunud lamedate pakkimine. põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. Lüsosoomid Membraaniga Lagundab ja seedib ümbritsetud hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav organell. Tsütoskelett Moodustub kolmest Raku tugi ja valgulisest filamendist. liikumissüsteem. Annab kuju. Tsentrosoom Koosneb kahest üksteise Vajalik raku suhtes risti paiknevast jagunemiseks.
sealjuures olulised? Retrograadne ainete vastassuunaline liikumine GK-st ER-i (kestavalk COP I) Anterograadne ainete liikumine vesiikulitega ER-ist GK-i (COP II) 42. Golgi kompleksi funktsioonid · ER-is sünteesitud valkude ja lipiidide transport rakuseina ja lüsosoomi · Rakumembraani ja lüsosoomi sekreteeritavatele valkudele sahhariidse jäägi liitmine · Taimede rakuseina polüsahhariidide süntees ( va tselluloos) 43. Kuidas vesiikulid teavad, kuhu liikuda ja kuhu sulada? Kestavalgud lagunevad, paljastuvad need valgud, mis on olulised vesiikulite liikumise määramisel ja need valgud määravad ka ära, millise ER-i valguga kokku sulavad. 44. Kuidas liiguvad vesiikulid organismides rakkude kaudu?Kuidas sellised lipiidsed kogumikud tekivad? Taimedes (valdavalt seemnetes): Sünteesitud lipiidid pannakse karedapinnalise ER-i kahe kihi vahele, struktuur hoitakse koos teatud valkude abil
· Loomarakkudes · Koosneb kahest tsentrioolist, mille ehitusmaterjaliks on mikrotuublid. · Tsentrosoomist lähtuvad kääviniidid tõmbuvad raku jagunemisel ajal kromosoome lahku. Endoplasmaatiline retiikulum (ER) · Organell mis esineb kõigis eukarüootsetes (päristuumsetes) rakkudes · Jaguneb kolmeks: siledapinnaline ER ja karedapinnaline ER ja Golgi kompleks · Struktuur moodustavad ühekordse membraaringa ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. Koos moodustavad võrgustiku. Endosoomid ja lüsosoomid. Sütoplasmavõrgustik · Karedapinnaline ER paiknevad ribosoomid, mis osalevad valgussünteesil. · Siledapinnaline ER Koosneb harunevatest torukestest ka nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. Sünteesitakse teatud süsivesikute ja lipiidide. Ca kogumine ja säilitamine. Golgi kompleks 1. Tsütoplasmavõrgustikult saabunud materjali sorteerimine 2
Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linooleenhape, kuna neid inimorganismis ei sünteesita. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfipaatseid molekule. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesinikkeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid ja liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. 1.3.1. Rasvapleki proov
staadiumis valu,nahk punetab, võib olla löövet, 3-4 päevaga tekivad tumeda vedelikuga täidetud villid, gangreenile iseloomulik krudin, naha ja naha aluskoe kärbus, võib tekkida sepsis ja toksiline sokk, suremus 30 %. Tselluliit: apelsinikoore taoline nahk, võivad tellida ka villid, mis rebenevad ja tekkida naha nekroos. Roospõletik: pindmine tselluliiditüüpi infektsioon, võivad tekkida verised villid. Impetiigo: tavaliselt vesiikulid või pustulid rühmadena, mis rebenevad ja kattuvad koorikutega. Furunkulid ja karbunkulid algavad punetava valuliku kühmuna, mis küpsedes avanevad naha pinnale ja eritavad mäda. Kaasneda võib lümfangiit, mis on eriti ohtlik pea piirkonnas 3. Puukborrelioos: iseloomulik on erüteemi teke ( erythema migrans), kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku, mis tekib 60-80%
Tsütoplasmaatilised mikroduublid lagunevad ning hakkab kujunema kääviniidistik. Moodustub 46 kromosoomi ehk 23 kromosoomipaari, millest igaüks sisaldab kohekordset samaväärset DNA ahelat. Tuumakesed kaovad ja tuumamembraan hakkab lagunema. Prometafaas: Selles faasis on tsentrioolid juba liikunud vastaspoolustele, ent on endiselt seotud kääviniitidega. Tuumamembraan jaguneb vesiikuliteks, tuumake kaob ning kromosoomid kinnituvad mitoosi käävile. Vesiikulid jäävad nähtavaks kogu mitoosi vältel. Kääviniidid, mis algselt olid väljaspool tuuma, hõlmavad nüüd ka selle ala, kus enne oli tuum. Metafaas: ehk rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli ja teise otsaga kromosoomi tsentromeetri külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile ja tekib ekvatoriaal- ehk metafaasi tasand. Anafaas: ehk eraldumisfaas. Kromatiidid liiguvad poolustele ja kääviniidid lühenevad. Rakk venib ja poolustevaheline kaugus suureneb.
50. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka. 51. Alveolaatide hulka kuuluvad muu hulgas tsiliaadid. 52. Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi esinemine. 53. Dinoflagellaatide liike on suurusjärgus 2000. 50 Dinoflagellaadid põhjustavad sageli toksilisi õitsenguid 51 Enamasti on dinoflagellaatidel kaks viburit 52 Sulcus on dinoflagellaatidele iseloomulik pikivagu rakupinnal 53 Amfiesmaalsed vesiikulid on dinoflagellaatide rakumembraani all olevad alveoolid 54 Dinoflagellaatidel puudub nukleomorf [nukleosoom ka] 55 Dinoflagellaadi pantsri plaadid on ühendatud õmblustega 56 Epikoon ja hüpokoon on dinoflagellaadi kahe pantsri poolme nimetused 57 Dinoflagellaadid moodustavad diploidseid puhketsüste [diploidseid sügoote] 58 Dinoflagellaadi sügoot on alati diploidne 59 Tsiliaatide ripse on homoloogiline eukarüootse viburiga 60 Tsiliaatide mikrotuum on tegev raku sugulisel paljunemisel
küllastumata rasvhappeid. Inimesele on eriti tähtsad linool- ja -linoleenhape, kuna neid peab inimene saama toidurasvadega. Looduses esinevad küllastamata rasvhapetel kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis GLÜTSEROFOSFOLIPIIDID on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa, nad on amfifiilsed (amfipaatsed) molekulid, kus on polaarne tsenter tänu fosforhappe jääki. Amfipaatsuse tõttu moodustavad need lipiidid vesikeskonnas membraanid, vesiikulid või liposoomid. STEROOLID ehk STEROIDALKOHOLID ehituselt koosnevad steraanituumast, mis asendis C- 3 on hüdroksüleeritud. Võimelised moodustada rasvhapetega estreid steriidid. Levinuim loomne sterool on kolesterool (tagab membraani läbitavus ja voolavus) millest toodetakse sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini. Töö käik ja tulemuste analüüs 1.3.1 Rasvaplekiproov 1. Võtsin kaks kuiva katseklaasi, millesse panin 1 g tahket uuritavat ainet 2
Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi olemasolu. 54. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka 55. Dinoflagelladid on vegetatiivses vormis haploidsed. 56. Dinoflagellaatide tsüst on elutsükkel halbade keskkkonna tingimuste üleelamiseks. 57. Dinoflagellaatide liike suurusjärgus 2000 liiki 58. Dinflagellaadid põhjustavad sageli toksilisi õitsenguid 59. Enamasti on dinoflagellaatidel kaks viburit. 60. Sulcus on dinoflagellatidele iseloomulik pikivagu rakupinnal 61. Amfiesmaalsed vesiikulid on rakumembraani all olevad alveoolid 62. Dinoflagellatidel puudub nukleomorf 63. Dinoflagelladi pantsri plaadid on ühendatud õmblustega 64. Dinofla´gellaadid moodustavad diploidseid puhketsüste 65. Dinoflagelladi sügoot on alati 66. Tsiliaatide ripse on homoloogiline eukarüootse viburiga 67. Tsiliaatide mikrotuum on tegev raku sugulisel paljunemisel. 68. Stomatokinees on rakusuu moodustumine ühele tütarrakule pärast tsiliaadi pooldumist 69
Primaarne haigushoog- genitaalherpes avaldub ühekordselt esmase haigushoona. o Võivad esineda üldnähud (palavik, halb enesetunne, lihaste valulikkus), mis kestavad umbes nädala; o Lööbeelementideks on punetavad laigud suguelunditel või erineva suuruse ja kujuga valulikud vesivillikesed, mis paigutuvad gruppidena erütematoossel foonil ja mida tekib pidevalt juurde; o Haiguskolde piirkonnas on tihti turse ja vesiikulid muutuvad sageli pustuliteks, lähevad katki, tekivad erosioonid ja haavandid; o koedefektist eritub viirust 1012 päeva, uusi villikesi võib juurde tekkida 10 päeva; o esmane herpese episood kestab umbes 20 päeva. Retsidiveeruv kulg- genitaalherpes hakkab erineva ajavahemiku järel korduma. o Peale esmasnakkust lokaliseerub HSV ilma haigussümptomiteta mitteaktiivselt närviganglionides;
am happed. V valkude suunamine raku erinevatesse kompartmentidesse ehk osadesse, toimub signaaljärjestuste alusel: rakutuuma NLS signaal, mitokondrisse N-ter 15 30 am happeline järjestus, mis võtab membraanides heeliksi kuju, tsütoplasmasse (ER-i) SRP (signaali äratundmise kompleks). VI valkude splaising ehk lõikamine ja valgu erinevate osade kombineerimine Mõisted 11: Eksosoom - on väikesed, lipiidse kaksikmembraaniga vesiikulid. Rakud sekreteerivad neid väliskeskkonda. Palju eksosoome on veres ja imetajate piimas. Neis sisalduvad miRNA osalevad vastsündinute immuunsuse tekitamisel. Nonsense mediated decay toimub kõikides eukarüootsetes rakkudes. Selle mehhanismi kasutamisega lagundatakse: Enneaegsete stop-koodonitega mRNAd. Upstream ORF asub mRNA 5´UTR (mitte-transleeritavas) regioonis. Liiga pikk 3´UTR (RNA polümeraas on ülesünteesinud mRNA-d)
depolariseerumine = aktsioonipotentsiaali teke, Na kanalite sulgumine avanevad membraanipotentsiaalist sõltuvad K+ kanalid, K+ väljub, taastub esialgne puhkeseisundi membraanipotentsiaal, pingetundlikud K kanalid sulguvad membraanipotentsiaalist sõltuvatel Na kanalitel esineb refraktsiooniperiood, mille jooksul sulgunud Na kanalid ei avane ka stiimuli toimel. See põhjustab närviimpulsi liikumist ühes suunas piki neuronit edasi. (loe üle!) neurotransmitterit sisaldavad vesiikulid sulavad eksotsütoosi protsessis kokku rakumembraaniga ja virgatsaine vabaneb ning difundeerub järgmise raku pinnal paikneva retseptorini, milleks võib olla ka teatud kanalivalk, ja seostub sellega. (konspekt) 28 Nimetage ajutegevust toetavaid signaalmolekule. Mutatsioonid K+ ja Na+ kanalite valkudes ajus võivad põhjustada epilepsiat. Serotoniin ja dopamiin on aktiivsed ajus, mõjutades und, tähelepanu, õppimisvõimet. 29 Nimetage lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule
rasvhappemolekuli glütseroolfosfaadile, tekib fosfatiidhape. Järgnevates etappides modifitseeritakse tekkinud fosfatiidhapet, vastavalt sellele tekivad eri tüüpi fosfolipiidid. ER-i membraanis on ensüümid fosfolipiidi translokaasid e. flipaasid mis võimaldavad sünteesitud lipiidimolekulidel "hüpata" ka bilipiidkihi valendikupoolsesse külge (toimub flip-flop kaksikkihi ühest kihist teise). ER membraanide eraldamine rakust (mikrosoomid). Fragmenteerunud ER-i vesiikulid ehk mikrosoomid on ER-i nn vähendatud kujutised, kus toimuvad kõik ER protsessid. Karedapinnalisest ER-st pärit mikrosoomid on raskemad (nende pinnal on ribooomid) kui siledapinnalisest ER-ist pärit mikrosoomid. 6. Golgi kompleksi (GK) ehitus, selle eri piirkonnad (cis-, kesk-, trans-Golgi võrgustik). Golgi kompleks (GK) on membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid
rasvhappeid. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid molekule, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annavad molekulile hüdrofoobsuse, sisaldavad nad fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja mille tulemusena moodustub molekulis polaarne tsenter. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Rasvapleki proov
alkoholide baasil moodustuvaid lipiide. Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks. Glütserofosfolipiidid on peamiseks koostisosaks rakumembraanides. Lisaks kahele rasvhappe radikaalile sisaldavad nad fosforhappe jääki ja seetõttu on nad amfipaatsed ja tänu sellele saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum. Steroolid on võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim on kolesterool, mida leidub loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse. Lisaks sellele toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini. Sama funktsiooni taimerakkudes täidab fütosterool. 1.3.1 Rasvapleki proov
(ahel on kujult väändunud). Trans - konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak- kujuga ning seega käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid (= amfipaatseid) molekule. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentano- perhüdrofenantreen (seostunud 3 tsükloheksaani ja 1 tsüklopentaani tsükkel), mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steriidid - steroolide rasvhapetega estreid. Levinuim loomne sterool on kolesterool. Mitmetes taimeõlides (maisiõli, sojaõli jt) on fütosteroolide sisaldus märkimisväärselt kõrge, küündides sadade milligrammideni 100 g õli kohta
kasutada ühetähelisi sümboleid). KDEL järjestust nimetatakse ER-i hoidmissignaaliks (ER- retention signal). Kui see järjestus eksperimentaalselt lisada näiteks mõnele eksotsüteeritaval valgule, siis teda enam ei eksotsüteerita ning ta koguneb ER-i valendikku. 7. Golgi kompleksi (GK) Golgi kompleks (GK) on membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. Need vesiikulid transpordivad aineid GK-i ja sealt edasi. GK-s eristatakse 3 funktsionaalset piirkonda: cis-Golgi, kesk-Golgi ja trans-Golgi. GK täidab rakus kahte peamist funktsiooni: valkude ja lipiidide modifitseerimine. toimib GK kui raku sorteerimiskeskus, kust valgud ja lipiidid saadetakse rakus nende lõplikesse lokaliseerimiskohtadesse. Valkude modifitseerimise ja edasitoimetamise eest vastutab GK-s resideeruvaid ensüüme.
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule 38. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke. AP liigub mööda presünaptilise raku membraani kuni sünapsini. Seal avanevad depolarisatsiooni tõttu Ca ioone rakku laskvad kanalid. Ca kontsentratsioonile reageerivad mediaatorainega vesiikulid, mis liituvad rakumembraaniga. Mediaatoraine lastakse sünapsisse, osa sellest hajub, osa satub vastasraku retseptoritele, mis reageerivad mediaatorainele kas avades ioonkanalid, mille tagajärjel muutuks membraanipotentsiaal või panevad raku tootma signaali kandjaid molekule, mis muudavad raku talitlust mingil viisil. 39. Nimetage ajutegevust toetavaid signaalmolekule Serotoniin, dopamiin, endorfiinid. 40. Nimetage lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule
fagotsüteeritud mikroorganismide seedimine) Hüdrolaasid, aga peavad enne kuidagi sinna lüsosoomi pääsema, et täiendama hakkata. Need pääsevad lüsosoomidesse, sest lüsosoomidesse liikuvad valgud on märgistatud sahhariidse jäägi küljes oleva Man-6-P-ga. Sellised valgud liiguvad Golgi kompleksi membraanide piirkonda kus on lokaliseerunud Man-6-P retseptor ja sellelt piirkonnalt 5 vabanevad Golgi vesiikulid ühinevad endosoomidega. Ka rakumembraanis esinevad Man-6-P retseptorid, mis võimaldab teatud sekreteeritud valkude endotsütoosi. Ainete teekond lüsosoomidesse Teame juba, et lüsosoomid on hüdrolüütilisi ensüüme sisaldavad membraanstruktuurid, kus toimub teatud orgaaniliste ainete lagundamine, aga kuidas saavad need ained üldse lüsosoomidesse? Selleks on kolm erinevat moodust. Esiteks endotsütoos
(neerupealised, Leydigi rakud), jääkainete lõhustamine, glükogeeni ainevahetus, membraani teke ja taastootmine. *Golgi aparaat/ Golgi kompleks Peroksüsoom proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine ja sorteerimine põiekesed e vesiikulid Tsütoskelett *Lüsosoomid - lagundaja Autofagosoom- lagundab raku enda vananenud osi Fagosoom- lagundab rakku pinotsütoosi teel/fagotsütoosiga haaratud materjali *Peroksüsoomid Tuum Substraat taandatakse katalaasi jt ensüümide toimel.
võib kahjustada teisi rakke ja põhjustada põletikku. Hiirtel tekivad nt varbad apoptoosi käigus, apoptoosi teel tekivad varbavahed. Staadiumid: antakse signaal see jõuab mitokondrini tsütokroomC tuleb periplasmast välja, sest kaotab heemi (ilma tsütokroomC-ta jäävad elektronid seisma, tekivad radikaalid) läbib rida kaspaase (mis on apoptoosi algatajateks ja läbiviijateks) DNA fragmenteerumine, tekivad väikesed membraaniga ümbritsetud vesiikulid. Et rakke värvida, peab nende membraan olema kahjustatud, siis PI, DAPI pääsevad sisse. Rakud mis värvuvad on järelikult kahjustunud või surnud (surnud või hilises apoptoosis). DNA värvid: DAPI, PI, 7AAD. Fluorestsents aine omadus neelata kõrgema lainepikkusega footoneid. Kiire protsess (nanosekundite küsimus). FAS antikeha annab rakule intensiivsust, väärtuse läbivoolutsütomeetria. + suhtelised suurused ja granulaarsus. Suurem intensiivsus rohkem paremat saaki.
mitokondri kristad e. mitokondri harjad. Golgi kompleks Membraanidset Valkude töötlemine ja moodustunud lamedate pakkimine. põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. Lüsosoomid Membraaniga ümbritsetud Lagundab ja seedib hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav organell. Tsütoskelett Moodustub kolmest Raku tugi ja valgulisest filamendist. liikumissüsteem. Annab kuju.
ahelad on sik-sak-kujuga, käituvad need biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele ning on raskesti metaboliseeritavad. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning kujutavad endast amfifiilseid molekule, kus on kaks rasvhappe radikaali (hüdrofoobne osa) ja fosforhappejääki (sellele seonduvad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter). Oma amfifiilsuse tõttu saavad nad moodustada vesikeskkonnas struktuure nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide e steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen (3 tsükloheksaani ja 1 tsüklopentaani tsükkel), mis C-3 asendis on hüdroksüleeritud. Seeläbi saavad rasvhapped estreid moodustada, andes steriide. Ilona Juhanson, 123964YASB Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide
(C-ahela osad on ühel pool kaksiksideme moodustada tasapinda) moodustada LOOMNE TAIMNE - Trans- vesikeskkonnas STEROOL e STEROOL e konfiguratsioonis struktuure KOLESTER FÜTOSTER küllastumata (membraanid, OOL OOL rasvhapete ahelad on vesiikulid, . leidub . leidub sik-sak kujuga; liposoomid) rakumembraa rakumembraa käituvad -nide -nide biomembraanides (nt glütserofosfolipiidid) koostises koostises nagu küllastunud . tagab . erineb rasvhapped (südame- membraanide kolesteroolist
haigus. Mikroob kinnitub pilide abiga soolestiku limaskestale. Toimub bakteri invasioon limaskesta. Järgnevalt aktiveeritakse tüüp III sekretsiooni süsteem (TTSS). TTSS on proteiinide kompleks, mis moodustab nõelataolisi struktuure, et transportida virulentsusfaktoreid bakterist peremeesrakku. See muundab limaskesta raku membraane. Selliselt on hõlbustatud bakterite sissevõtmine membraaniga ümbritsetud vesiikulitesse ehk Salmonellat sisaldavad vesiikulid. Mikroobid paljunevad vesiikulitest ja lõpuks vabastatakse rakkudest. Rakud saavad vaid kergelt kahjustada. LPSi tõttu tekib lokaalne põletik ja kahjustab sooleepiteeli rakke. Tekib vedelike eritus (diarröa ja enteriit) peremehe prostaglandiinide ja tsütokiinide ülestimuleerimise tulemusena (neid vabastatakse Salmonellaga nakatunud peensoole koest). Salmonella esineb tihti nakatunud looma niudesoole, umbsoole ja käärsoole limaskestas ja mesenteersetes lümfisõlmedes
valkude muutmine lipiidide süntees ainete transport o SER - koosneb torukestest ja põiekestest ainete transport teistesse organellidesse valkude säilitamine detoksifikatsioon Ca+ ioonide depoo Golgi kompleks - membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. o Ainete sorteerimine ja laiali saatmine o Valkude struktuuri lõplik kujundamine o Süsivesikute süntees Endosoomid - põiekesed, mis tekivad endotsütoosi käigus. Sisaldab pakitud materjali mitteaktiivses olekus. o osakeste rakku transportimine Lüsosoomid - sisaldavad üle 40 hüdrolüütilise ensüümi, ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme.
hulkraksed; () enamasti amöboidsed; () enamasti kokkoidid Iseloomulikuim tunnus: () kolme viburi esinemine; () ränisoomuste esinemine () viburit katavad tubulaarsed karvakesed; (x) haptoneema esinemine; () rakuseina puudumine; () silmtäpi esinemine Kokkoliidid on: () kokkoidse ehitusega haptofüüdid; (x) lubjakihiga kaetud orgaanilised soomused osadel haptofüütidel; () haptofüüdid, millel esinevad lubjaga kaetud soomused; () haptofüüdid, millel haptoneema on redutseerunud () vesiikulid, milles moodustatakse rakku katvad soomused Levik: (x) enamasti meres; () enamasti jõgedes; () enamasti järvedes; () enamasti mullas; () enamasti aerofüüsed Raku suurus: () enamasti piko; (x) enamasti nano; () enamasti mikro; () enamasti meso Põhiliseks liikide määramise tunnuseks on: (x) rakku katvate soomuste peenstruktuur; () kloroplastide arv, kuju ja paigutus; () viburite asetus ja arv; () raku kuju, suurus ja rakuseina ehitus; () rakkude jagunemise viis
4. Pigmentinklusioonid - looduslikult värvilised ühendid rakus Pigment on elupuhuselt juba värviline. Nt melaniin on epidermise melanotsüütides ja silma reetinas. Pigmentrakud on haralised ja ebakorrapärased, raku keskel on tuum ja melaniinisõmerad paiknevad hajutatult tsütoplasmas. 5. Golgi kompleks. Ehitus ja talitlus. Golgi kompleks (GK) on membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. Need vesiikulid transpordivad aineid GK-i ja sealt edasi. GK-s eristatakse 3 funktsionaalset piirkonda: cis-Golgi, kesk-Golgi ja trans-Golgi. * toimub valkude ja lipiidide modifitseerimine. Valkude posttranslatsiooniline modifitseerimine (glükosüleerimine, sulfaatimine, fosforüleerimine), et tagada nende lõplik õige asukoht rakus. * raku sorteerimiskeskus – modif. valgud ja lipiidid saadetakse nende lõplikesse kohtadesse rakus. Valgu modif. ongi eelduseks tema õigele rakusisesele paiknemisele. Nt
Närviimpulsi edasiliikumise kiirus on 100-120 m/s Müeliinikihti on aksonite ümber vaja, sest suurendab kiirust, millega impulss saab liikuda mööda närvikiudu. Signaal n-ö “hüppab” ühest müeliinita kohast järgmisele. Käitub natuke nagu isolaator juhtmel. Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdi(tsentraalses närvisüsteemis). Impulsi liikumine läbi sünapsi Aktsioonipotensiaal jõuab neuroni terminaalini Neurotransmitterit sisaldavad vesiikulid sulavad eksotsütoosi protsessis kokku rakumembraaniga ja virgatsaine vabaneb ning difundeerub järgmise raku pinnal paikneva retseptorini Avanevad ligandiseoselised kanalid, Na siseneb, membraan depolariseerub ja tekib Ap Ajutegevust toetavaid signaalmolekule: Serotoniin, dopamiin, endorfiinid. Lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule Atsetüülkoliin, (nor)epinefriin(südametegevus). Sclerosis multiplex (hulgiskleroos) tekkimise põhjusi Müeliini kadumine pea- ja seljaajust
56. Kuidas paigutuvad hüdrofoobsed ained vesilahuses? Hüdrofoobsed ained paigutuvad vesilahuses üksteisele nii lähedal kui võimalik. 57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? Veega segunemisel võivad nad vee pinnale moodustada monomolekulaarse üksikkihi, kus pea osad on kontaktis veega ja sabad ulatuvad veest välja. Kui segu hoolega loksutada, võivad moodustuda kerajad struktuuris nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsell- sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, kusjuures pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega. Vesiikul keraja struktuuri tõttu moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkoht ja osa veemolekule on kera sees lõksus. 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? CH3COO- 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? Vee ioonkorrutiseks nimetatakse vesilahuses eksisteerivate vesinik ja hüdroksiidioonide
4). Amfipaatse rasvhappemolekuli hüdrofiilset osa nimetatakse peaks ja hüdrofoobset osa sabaks. Sabaks on tihti pikk süsivesinikahel. Amfipaatsete ühendite segunemisel veega võivad neist moodustuda erinevad struktuurid. Esiteks võivad nad vee pinnale moodustada monomolekulaarse n.ö. üksikkihi, kus pea osad on kontaktis veega ja sabad ulatuvad veest välja. Kui amfipaatse ühendi ja vee segu hoolega loksutada, siis võivad moodustuda kerajad struktuurid nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsellid on molekulide üksikkihist koosnevad kerajad struktuurid, mille sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, kusjuures pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega. Kahekihiliste vesiikulite puhul on kerajas struktuur moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkihist ja osa veemolekule on kera sees ,,lõksus". Soodustamaks omavahelisi van der Waalsi interaktsioone püüavad hüdrofoobsed süsivesinik sabad alati hoiduda teineteisele nii lähestikku kui võimalik
o loomsetel rakkudel- § toimub sissenöördumise teel § seda protsessi viivad läbi aktiinist mikrofilamendid (pindmine osa tsütoskeletist) o taimsetel rakkudel – § tselluloosse rakukesta tõttu on tsütokinees oluliselt erinev. § telofaasi ajal Golgi kompleksis tekkinud vesiikulid liiguvad raku kesktasapinnale ja liituvad nn rakuplaadiks. § rakuplaat suureneb kuni on moodustunud kaks iseseisva plasmamembraaniga tütarrakku. § edasi toimub tselluloosi ladestamine ja rakukesta teke. 7. Matriitssünteesid Matriitssüntees – geneetilise info edasikandmine. Molekulaar-bioloogi klassikaline põhidogma väidab:
6. Valgu süntees Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsessrakkudes, milles osalevad RNAd ja ribosoomid. tuum (ingl. Nucleus)- Kromosoome, teatud valke (nt. transkriptsioonifaktorid) ja RNA-d sisaldav eukarüootse raku osa, mis on eraldatud tsütoplasmast kaksikmembraaniga. tsütoplasma (ingl. Cytoplasm)- Rakutuuma ja rakumembraani vahele jääv nn. protoplasma, kus asuvad kõik raku organellid (mitokondrid, vesiikulid, plastiidid jms.), v.a. tuum. 7. Modifikatsioonid 8. Geeni struktuur 9. Kromosoomid Rakk on elusorganismide põhiühik, tema sisekeskkond on väliskeskkonnast eraldatud membraaniga. Kromosoomid on raku struktuurid, mis koosnevad peamiselt DNA-st ja valkudest. Eukarüootidel asuvad kromosoomid kaksikmembraaniga ümbritsetud tuumas, prokarüootidel aga tuum puudub. Eukarüootsetes rakkudes on kompleksne rakusisene membraanisüsteem ning neil on membraansed
2.1. Periplasma............................................................................................ 20 2.2.2. Peptidoglükaan..................................................................................... 21 2.2.3. S-kiht.................................................................................................... 22 2.2.4. Kapsel.................................................................................................. 22 2.2.5. Välismembraani vesiikulid....................................................................23 3. Bakterite membraanid...................................................................................... 25 3.1. Tsütoplasmamembraan.............................................................................. 25 3.2. G(-) bakterite välismembraan....................................................................28 4. pH homöostaas...................................................................................
Süptoomiks on kõrge kolesteroolitase veres ja ateroskleroosist tingitud infarktid varases nooruses. 21. Kuidas toimub LDL partiklite sisenemine lipiide vajavatesse rakkudesse? Kui rakk vajab kolesterooli ta sünteesib vajalikud LDL retseptorid ja väljutab need plasma membraanile. LDL retseptorid diffuseeruvad vabalt kuni nad seostuvad klatriiniga kaetud osakestega. LDL osakesed veres seostuvad nende rakuväliste LDL retseptoritega. Klatriiniga kaetud osakesed moodustavad seejärel vesiikulid, mis endotsüteeritakse rakku. 22. Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud? Suguliiteline retsessiivne haigus. Esineb genotüübiga XY inimestel, fenotüüp on XX. Põhjuseks on mutatsioon X kromosoomi geenis, mis kodeerib testosterooni retseptorit. Testosteroon kontrollib nii primaarsete kui ka puberteedis avalduvate sekundaarsete sugutunnuste arengut. Kui ei seostu muteerunud retseptoriga, need tunnused ei teki.
TIBA, in vivo teatud flavonoidid, näiteks kvertsetiin). Looduslikud flavonoidid on seega auksiini transpordi regulaatorid mida tõestab ka flavonoidide sünteesi mutantide auksiini jaotumise muutus taimes.Samuti pärsivad transporti hingamise inhibiitorid, sest transport on sekundaaraktiivne. IAA kandjavalgud-eksportijad on kodeeritud PIN geenide poolt. PIN valgud ringlevad rakumembraani ja aktiini filamentidega seotud membraani vesiikulite sisemuse vahel. Sellised vesiikulid võimaldavad pärast membraaniga kokkusulamist lokaliseerida auksiini kandjavalgud membraani kindlas piirkonnas. Kiire vesikulaarne tsükliseerumine võimaldab auksiini kandjavalkude lokalisatsiooni muutumist muutuvates keskkonna tingimustes.( IAA transpordis osaleb terve valkude kompleks, mis on sarnane glükoosi transportvalkude kompleksiga imetajates.) Auksiini füsioloogilised toimed Rakkude venivuskasvu stimuleerimine. Mõjuvad kontsentratsioonid 10-6 – 10-5M.
vastastikku kasulikes suhetes. Toimub orgaanilise süsiniku transport taimest seenorganismi ja vee ja mineraalainete transport seenest taime. Ehitus ja tüübid. Endomükoriisa: Arbuskulaarne mükoriisa, orhidoidne mükoriisa; erikoidne mükoriisa. Ektomükoriisa: ektomükoriisa; ektendomükoriisa; arbutoidne mükoriisa; monotropoidne mükoriisa 1. Arbuskulaarne mükoriisa (AM); Seened hõimkonnast Glomeromycota moodustavad sobilike taimpartnerite rakkudes arbuskuleid, või ka vesiikulid. Hüüfid on vaheseinteta. Peremeestaimed: sammaltaimed, enamus sõnajalgtaimede rühmi Kõik paljasseemnetaimede rühmad, enamus katteseemnetaimede rühmi. AM on fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp põhilised tunnused esinesid juba 400 miljonit aastat tagasi vanaaegkonnas Ordoviitsiumis peamiseks anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide e. arbuskulite esinemine taimejuure rakkudes.
Hetkel ei ole see levinud nakatumise tee, kuid on kõige tõenäolisem võimalus nakatumiseks bioloogilises sõjas. Usutakse, et bakteri nakatumisdoos on madal. Inimeselt-inimesele ülekannet ei esine, sest bakteriaalne paljunemine toimub pigem keskseinandi lümfisõlmedes kui bronhopulmonaarkoes. (Murray et al., 2012). Tüüpiline kutaanne antraks algab nakatumise kohas nahal valutu paapuli tekkega. See progresseerub haavandiks, mida ümbritsevad vesiikulid. Seejärel muutub nekrootiliseks koldeks. (Murray et al., 2012). Seotud süsteemsed sümptomid on tavaliselt kerged ning vigastus paraneb tavaliselt väga aeglaselt pärast kooriku eemaldumist. Haigus progresseerub harvem massiivse lokaalse ödeemi, tokseemia ja bakterieemiaga (Ray et al., 2014). Gastrointestinaalse antraksi sümptomid sõltuvad nakatumise asukohast. Kui bakterid tungivad seedetrakti ülemisse osasse, moodustuvad haavandid suu või söögitoru pinnale, mis viib
ICSI – intracytoplasmic sperm injection on seemneraku süstimine munarakku katseklaasis, mehepoolse viljatuse korral, üks IVF protseduure. 59. Millal ja miks langeb naiste ning meest viljakus? Stress, keskkond, vanus, geneetika, suguhaigused, toit, ebakorrapärane öö-päeva rütm, suitsetamine, alkohol, kohv. Meestel oluline testiste temperatuur, tänapäeval liiga kõrge, kuna tehakse kitsast aluspesu. Raske füüsiline töö, kodukeemia nt PCB. 60. Mis on ekstratsellulaarsed vesiikulid – kui suured, kuidas jaotatakse ja milleks neid kasutada saab? Detailsed seletused. Fosfolipiidse kaksikmembraaniga ümbritsetud osakesed suurusvahemikus 50 nm – 1 mikrom, mida eritavad rakud. Jagunevad suuruse järgi suurteks (>200 nm sEVs) ja väikesteks (<100/200 nm m/l EVs). Kasutatakse haiguste varaseks diagnoosimiseks, koe taastamiseks, tahetakse teha ka vaktsiine, prenataalses diagnostikas, kosmeetikatööstuses, haiguste ravis (ravimi kohale viimine sihtrakku). 61
Lipiide talletatakse rakkudes ja nad talletavad ja vabastavad energiat. Lipiidid kuuluvad rakumembraani koostisse. Lipiidid ehk rasvad. 26. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus - Molekulaarstruktuur, mis koosneb lipiididest ja valkudest. Ümbritseb rakku ja rakutuuma (kahekihiline membraan), aga ka rakusiseseid organelle (nt. mitokondrid, kloroplastid kahekihilise membraanina; lüsosoomid, erinevad vesiikulid, taimerakus vakuool ühekihilise membraanina), rakusisese endoplasmaatilise retiikulumi kanaleid ja lamelle. Membraan eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja 27. Suhkrute lühiiseloomustus, milleks rakk vajab suhkruid? Kõik suhkrud on süsivesikud, see tähendab, et suhkur on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on organismi esmane energiaallikas
Kaob tuumake, sest kondenseerunud kromatiinilt ei toimu enam RNA transkriptsiooni. Lagunevad ka tsütoplasmaatilised mikrotuubulid. Käävniidistiku moodustumine (mitoosiaparaadi peamine komponent). Käävniiistik on bipolaarne struktuur, mis koosneb mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest. Kääv moodustub alguses tuumaväliselt, lahknevate tsentrosoomide vahele. Metafaasis algab järsku tuumamebraani lagunemisega vesiikuliteks (vesiikulid jäävad nähtavaks kääviniidistiku ümbruses kogu mitoosi ajal). Kääviniidid, mis alguses olid väljaspool tuuma, hõlmavad nüüd ka selle ruumi, kus enne oli tuum. Kromosoomide tsentromeeride külge moodustuvad kinetohoorid, mis seovad enda külge osa mikrotuubulitest - neid nim. nüüd kinetohoorseteks mikrotuubuliteks. Käävi ülejäänud mikrotuubuleid nim. polaarseteks, väljapoole käävi jäävaid mikrotuubuleid aga astraalseteks. Kinetohoorsete
3. Mida tähendab amfifiilsus ja millised lipiidid on amfifiilsed? Glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid (= amfipaatseid) molekule, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annavad molekulile hüdrofoobsuse, sisaldavad nad fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja mille tulemusena moodustub molekulis polaarne tsenter. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. 4. Millised lipiidid kuuluvad bioloogiliste membraanide koostisse? Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. 11 Taimerakkude membraanides sarnast funktsiooni täitvate steroolide ehk fütosteroolide
võrkkestas). 2)Pseudounipolaarsed – spinaalganglionis; dendriit ja akson ühise kattega ja ei ole eristatavad valgusmikroskoobis. 3)Bipolaarsed(silma võrkkestas ja sisekõrvas) -ühe dendriidi ja aksoniga 4)Multipolaarsed(enamik,sh selja- ja suuraju koore motoorsed närvirakud) – palju dendriite ja üks akson. Närviraku jätke akson – info kohale toimetamise struktuur. Aksoni küngas, materjali aksoplasmiline transport,müeliintupp, lõppharunemine, närvilõpme olemasolu,sünaptilised vesiikulid. Dendriit – info vastuvõtmise struktuur- selgelt rohkem aksonitest. Närvirakkude jätkeid koos tedaümbritseva gliiakoega nimetatakse närvikiuks. Aksonit katab glioosne kate: *müeliinkest ja neurolemm e.Schwanni kest *müüeliinitutel on ainult neurolemm Närvikiud, kaetuna sidekoeliste katetega ja kokku koondununa moodustavad organid – perifeersed närvid. Iga üksikkiud on kaetud õrnsidekoelise katte endoneuriumiga, kiud omakorda on seotud
alveooli valendikku. Epiteeliraku karedapinnalises endoplasmaatilises retiikulumis sünteesitakse proteiine, siledapinnalises fosfolipiide ja triglütseriide. Seejärel transporditakse piimaproteiinid vesiikulites ERist Golgi kompleksi, seal pakitakse need sekretoorsetesse vesiikulitesse. Need sisaldavad nüüd ka laktoosi, mida Golgi kompleksis sünteesiti. Osmoosi teel satub vesiikulisse vett ja vesiikul paisub. Vesiikulid vabastatakse alveolooli valendikku eksotsütoosil. Triglütseriidid akumuleerivad tsütosooli rasvatilkadena, pärast transporti apikaalraku membraani vabastatakse rasvatilk alveooli valendikku nii, et rasvatilk on ümbritsetud rakumembraanikihiga. Seejärel sünteesitakse epiteelirakkudes uuesti membraanikomponente. Piima moodustumine toimub näärmerakkudes ja iga rakk sekreteerib valmis piima. Näärmerakud asetsevad alveoolides, basaalmembraani peal ühekordse kihina
Fosfolipiidide vahel paiknevad valgud. Need transpordivad kanali või pumbana molekule rakku ja rakust välja. Vesi liigub rakku eranditult läbi spetsiaalsete valkude ehk akvaporiinide. Kui valgud läbivad lipiidikihte tervikuna, siis nimetatakse neid integraalseteks membraanivalkudeks. Plasmamembraani välispinnal võivad valkudele olla kinnitunud polüsahhariidid." „Väär“. 20.Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär? "Endotsütoosil moodustuvad vesiikulid plasmamembraanist. Eristatakse pinotsütoosi, fagotsütoosi ja klatriinist sõltuvat endotsütoosi. Pinotsütoosi teel omandab rakk vedelikke ja väikeseid lahustunud aineid. Fagotsütoosi teel haarab rakk endasse suuri aineosi. Kaetud vesiikul tekib klatriinist sõltuval endotsütoosil. Eksotsütoosi puhul liigub vesiikul plasmamembraanini, tühjendab oma sisu rakuvälisesse keskkonda ning selle membraan liitub plasmamembraaniga." Tõene 21.Millist raku osa kirjeldavad alltoodud laused?
parasiteerib taimel. LOENG MM 2013_1, slaid19 (vaata lisaks) Seenmantel ehk tupp on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb koloniseeritud taimejuurt. Mükoriisa tüübid: ·(Vesikulaar) arbuskulaarne mükoriisa (VAM e. AM)- mükoriisatüüp, mida moodustavad seened, kes tungivad läbi vaskulaarse taime juurerakkude, asustades kogu koorkihi juhtkimpudeni. Iseloomulikuks anatoomiliseks tunnuseks on hõimkonna Glomeromycota poolt moodustatavad struktuurid- arbuskulid ja vesiikulid. ·Ektomükoriisa- seenjuure tüüp, mille puhul levivad hüüfid peremeestaime juurerakkude vahel, nende sisemusse tungimata. Ektomükoriisale on iseloomulikeks anatoomilisteks tunnusteks Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Ektomükoriisa on erinevalt arbuskulaarsest mükoriisast nähtav ka palja silmaga. Seda moodustavad kand- ja kottseened ning vetikseened (riisikad, puravikud kandseente näitena). ·Erikoidne mükoriisa- anatoomiliselt iseloomustab seenehüüfide sissetung
moodustunud monokiht) lähevad kõik molekulid mitsellide koostisesse (mitsellaarsesse faasi). Ka valgu hüdrofoobsed rühmad jäävad valgu keerdumisel sissepoole. Need protsessid on energeetiliselt kõige soodsamad. Madalatel kontsentratsioonidel moodustavad PAA-d tõelisi lahuseid, suurematel kontsentratsioonidel hakkavad moodustuma mitsellid- see kontsentratsioon on mitselli moodustumise kriitiline kontsentratsioon- MMKK. On sfäärilised mitsellid, sfäärilised vesiikulid ja lamellaarsed mitsellid, mille hulka kuuluvad ka biomembraanid. Mitselleerumist soodustabki siis see, et vesiniksidemed jäävad alles ning PAA hüdrofoobsete osade interaktsioon on energeetiliselt soodne. Uurides elektrijuhtivuse ja pindpinevuse sõltuvust kontsentratsioonist ,saame määrata MMKK-d. Mida pikem süsivesinikahel, seda madalam MMKK ehk seda kergemini mitselleerumine. Ühe –CH2 lisamine põhjustab MMKK väärtuse vähenemist poole võrra. Mitteioonsetel veel rohkem
annaabi.ee 
