Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakutuum (0)

1 Hindamata
Punktid
Rakutuum
  • Ülesanne:
  • Juhtida raku elutegevust
  • Vastutada paljunemise eest
  • Kuju:
  • Enamasti ümar/ ovaalne
  • Piklikes rakkudes piklik


Tuumake

  • Ajutine moodustis
  • Struktuur mis tekib mitme kromosoomi RNA sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel .
  • Tuumakeses moodustavad ribosoomide ehitusüksused
  • Tavaliselt on neid tuumas 1-3


Tuumade Arv


  • Tavaliselt 1 rakus 1 tuum
  • teisi varjante on ka.

Tuumade ehitus


  • Pooride kaudu ained tsütoplasma – karüoplasma
  • Karüplasmas kromosoomid


Kromosoom


  • Üks jupp kogu genoomist
  • DNA, RNA, Valgud , ioonid
  • Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitult(kromantiin)
  • Jaotus – autosoomid, suguromosoomid
  • Kromosoomistik - haploidne, diploidne , polüploidne


Tsütoskelett


  • Erinevad niitja kujuga valgudmikrofilamendid (6 nm) , vahepealsed filamendid (10 nm) , mikrotuubulid (23 nm) .
  • Ei ole päris skelett .
Tsütoskeleti funktsioonid.
  • Paindlik raku siseteos.
  • Tsütoskeletiga toimuvad muutused – tsütoplasma ringliikumine
  • Võimaldab rakumembraani sisse ja väljasünteesi.
  • Fikseerib suuremata rakustruktuuride asendi
  • Seob raku ühtseks terikuks
  • Vastavalt valkude varu.

Anktiin ja müosiin on müofilamentide koostises, mis moodustavad müofibrille, mis omakorda moodustavad lihasraku skeleti.
  • Viburtsütoskeleti osa, viburid on kõigi loomade permidel ja paljudel ainuraksetel.

Tsentrosoom

  • On tuuma juures, puudub taimerakkudes
  • Loomarakkudes
  • Koosneb kahest tsentrioolist, mille ehitusmaterjaliks on mikrotuublid.
  • Tsentrosoomist lähtuvad kääviniidid tõmbuvad raku jagunemisel ajal kromosoome lahku.

Endoplasmaatiline retiikulum (ER)


  • Organell mis esineb kõigis eukarüootsetes (päristuumsetes) rakkudes
  • Jaguneb kolmeks: siledapinnaline ER ja karedapinnaline ER ja Golgi kompleks
  • Struktuur – moodustavad ühekordse membraaringa ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. Koos moodustavad võrgustiku. Endosoomid ja lüsosoomid.
Sütoplasmavõrgustik
  • Karedapinnaline ER – paiknevad ribosoomid , mis osalevad valgussünteesil.
  • Siledapinnaline ER – Koosneb harunevatest torukestest ka nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. Sünteesitakse teatud süsivesikute ja lipiidide. Ca kogumine ja säilitamine.

Golgi kompleks
  • Tsütoplasmavõrgustikult saabunud materjali sorteerimine
  • Nende ühendite biokeemiline muutmine
  • Materjalide pakendamine membraanidesse
  • Membraanide varu
  • Muundunud Golgi kompleks permides sisaldab munaraku membraani lõhustavaid ensüüme
  • Juurekübara kasvukuhiku rakkude Golgi kompleks sisaldab palju lima – rakkude kaitse mullaosakeste eest.
    Endosoomid ja lüsosoomid.
    • Endosoomid – Golgi kompleksist eralduv membraani pakendatud materjal, kasutatakse raku sees/väljas.
    • Lüsosoomid – hüdrolüütilisi ensüüme sisaldavad membraanstruktuurid, happelises keskkonnas hüdrolüüs
    • Autofaagia – iseenda söömine.
    • Heterofaagia – muu raku söömine.

    Ribosoomid


    • Esineb tsütoplasmas
    • Kõige väiksemad, lihtsama ehitusega ja arvukamad rakustruktuurid .
    • Kompleksid ksoosnevad valkudest ja RNA-st.
    • Sünteesivad valke.
    • Ribosoom katalüüsib aminohapete vahelise peptiidsideme teket – valk.

    Mitokonder


    • Ehitus
       2 membraani
       sisemine membraan
    • Ülesanne
      rakuhingamine – energia tootmine glükoosi ja hapniku abil.
    • Leidumine
      aeroobsetes päristuumsetes rakkudes
       rakus 1-10 astmes 6, kesm 100-1000(sõltub raku suurusest , füsioloogilisest aktiivsusest ja hapniku ligipääsust.)
    • Mitokondorid pärinevad tõenäoliselt alfaproteobakteritest, mis asusid päristuumsetesse rakkudesse elama(endosümbioosis)
    • Mitokondritel on oma DNA, ribosoomid, valgusüntees.
    • Mitokondorid jagunevad raku sees iseseisvalt – poolduvad /punguvad/vana mitokondri sisse tekib mitu uut.
  • Rakutuum #1 Rakutuum #2 Rakutuum #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Astrid Strandberg Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia 10-kl
    2
    doc

    Bioloogia 10. kl

    Bioloogia 10.kl Rakutuum - Ülesanded : Geeniekspressioon ja DNA replikatsiooni reguleerimine ja kontroll. Juhtida raku elutegevust , vastutada paljunemise eest. 1 rakus 1 tuum või 1 rakus 2 tuuma (suurem elutegevust, väiksem paljunemist. Pooride kaudu asjad tsütoplasma ­ karüoplasmasse (poorid keerulise valgulise kontrollsüsteemiga). Kromosoom - Üks jupp kogu genoomist. DNA, RNA, valgud,ioonid. Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitud. Jaotus : autosoomid (sugudel sarnase ehitusega), sugukromosoomid ( sugudel erinvad arvult, ehituselt) . KROMOSOOMISTIK : haploidne(n) ­ nt. sugurakud, mõned hallitusseened, sammaltaimed. Diploidne (2n) ­ nt keharakud. Polüploidne (3n-10n) ­nt kultuurtaimede sordid. 23 paari inimesel , igat 2. Tuumake - Ajutine moodustis (jagunemise ajal kaob). Struktuur ,mis tekib mitme kromosoomi rRna sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel. Tuumakeses moodustavad ribosoomide ehitusül

    Bioloogia
    Rakubioloogia
    19
    doc

    Rakubioloogia

    Oli tehtud küllaltki mitmeid avastusi, ka üldistusi, kuid ühtne süsteem puudus. Põhjuseks valgus- mikroskoobi kehv kvaliteet. Arusaamine nähtuist jäi küllaltki madalale tasandile. Klassikaline näide on rakutuuma avastamine. · 1784 a avastas Fontana angerja naha rakkudes tuuma Arvati, et raku puhul on kõige olulisemaks näitajaks rakukest. · 1827 a Dolland täiustas läätsede ja valgustussüsteemi ja mikroskoop muutus uurimise vahendiks. · Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839 mikroskoopilised uurimused loomade ja taimede struktuuride vastavusest. Ta tõi esile 4 seisukohta: 1. Kõikide organismide koed koosnevad rakkudest; 2. Rakud tekivad ühesugusel viisil; 3. Rakk on autonoomne bioloogiline ühik ja üksus; 4

    Bioloogia
    RAKUBIOLOOGIA
    19
    doc

    RAKUBIOLOOGIA

    Oli tehtud küllaltki mitmeid avastusi, ka üldistusi, kuid ühtne süsteem puudus. Põhjuseks valgus- mikroskoobi kehv kvaliteet. Arusaamine nähtuist jäi küllaltki madalale tasandile. Klassikaline näide on rakutuuma avastamine. 1784 a avastas Fontana angerja naha rakkudes tuuma Arvati, et raku puhul on kõige olulisemaks näitajaks rakukest. 1827 a Dolland täiustas läätsede ja valgustussüsteemi ja mikroskoop muutus uurimise vahendiks. Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839 mikroskoopilised uurimused loomade ja taimede struktuuride vastavusest. Ta tõi esile 4 seisukohta: 1. Kõikide organismide koed koosnevad rakkudest; 2. Rakud tekivad ühesugusel viisil; 3. Rakk on autonoomne bioloogiline ühik ja üksus; 4

    Rakubioloogia
    Rakumembraan
    2
    docx

    Rakumembraan

    rakuosad ühtseks tervikuks. lagundamine. Tagada rakku Mitokonder sattunud võõra orgaanilise koosnevad sildeast aine lõhustamine. Toimub välismembraanist ja rakusisene seedimine. kurrulisest sisemembraanist. Funktsioneerida ka Rakumembraan Seal toimub rakuhingamine moondega arengu korral ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärilikkusaine. Kahe ei leid

    Bioloogia
    Rakubioloogia
    12
    doc

    Rakubioloogia

    kiirgust; on nõrk antioksüdant. Melaniini toodavad melanotsüüdid ja melaniini eritatakse melanosoomidena(pigmendi kogumitena). Nahavärvuse erinevus tuleb melanotsüütide aktiivsuse erinevusest, sest kõigil on neid ühepalju. Teine jaotus: 1. Rakusisesed- ette nähtud sisekasutuseks 2. Rakuvälised - transporditakse kas rakuvaheruumi või teistesse rakkudesse. Topeltmembraaniga struktuurid Mitokondrid, kloroplastid ja rakutuum. Mitokondrid: 1. Ehitus. 2 membraani, 2 ruumi. On sisemembraan ja välismembraan, ruumideks on esimene ruum välis- ja sisemembraani vahel ja teine ruum sisemembraani sees. Mitokondri sisemembraani üksused on kristad. Sisemembraanistikus asuvad pidmendid, nendeks on tsütokroomid. Mitokondri see on valguline vesilahus - mitoplasma. Mitokondrites on oma DNA, oma RNAd ja oma valkude süntees. Paljud protsessid on tuuma kontrolli all. 2

    Üldbioloogia
    MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA-EKSAM
    22
    docx

    MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA, EKSAM

     Sekundaarstruktuur e. DNA biheeliks- kaksikahelaline struktuur, kus DNA ahelaid ühendavad aluspaaride vahelised H – sidemed. 10. Eukarüootse raku mõiste, põhitunnused võrreldes prokarüootse rakuga, põhikomponendid. Eukarüootne rakk- päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk). Eukarüootsetel rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüootsed on taime-, looma-, seene- ja paljude protistide rakud. 11. Rakumembraani koostisained, ehitus, ülesanded eukarüoodil. ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja. Taimeraku

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
    Raku ehitus ja talitlus
    5
    docx

    Raku ehitus ja talitlus

    · Hallikud- pintselhallik · Mükrotoksiinid- hallituse mürgisus · Pärmseened · Rakkudes pole plastiide ja vakuoole · Üherakulised- ümarad , hilkraksed ­ pikad silindrikujulised. Mõnedel puudub rakuvahesein ­ seeneniit on 1 hulktuumne rakk. Rakukest kitiinist. · Surnud organismide lagundajad. Suudavad lõhustada keemilisi aineid , mis toiduks teistele taimedele ei kõlba. Bakterid · Puudub piiritletud rakutuum ­ prokarüoodid. Üherakulised organismid · 1 membraan, osadel 2 membraani. Koosneb valkudest, lipiididest. · Kest. Polüsahhariidid, valk, liitlipiid. Kaitsefunktsioon, vibur liikumiseks, limakapsel. · Inimesele surmavad patogeensed bakterid- bakteritoksiinid. Mürgiseim botulismi toksiid. · Tuumapiirkond- kromosoom , DNA · Plasmiid- DNA rõngas, aitavad lagundada orgaanilisi ühendeid. · Puuduvad organellid ja rakustruktuurid. Va . ribosoomid ja gaasivakuoolid.

    Bioloogia
    Eukarüootne ja prokarüootne rakk
    11
    doc

    Eukarüootne ja prokarüootne rakk

    Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun