Facebook Like

Füüsika kordamisküsimuste vastused 1 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on võimalik vee jäätumine ?
  • Kuidas see võimalik on ?
  • Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama ?
  • Milline on isevoolulise reaktsiooni G märk ?
  • Milline on reaktsiooni G märk sellel hetkel ?
  • Milline on reaktsiooni kiirus ?
  • Milline on seos Gºja reaktsiooni tasakaalukonstandi vahel (valem, ühikud) ?
  • Milline on reaktsiooni: ADP + fosfaat ATP + H2O Gºväärtus ?
  • Millele on keskmise inimese võimsus kõige lähedasem ?
  • Kui kasutegur on 60% ?
  • Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest ?
  • Millest sõltub elektrostaatilise interaktsiooni tugevus ?
  • Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius ?
  • Kui lähedale võivad teineteisele tungida (ringi tasapinnas) kaks aromaatset tsüklit ?
  • Milline on aromaatse tuuma van der Waalsi raadius ?
  • Milline on veemolekuli summaarne laeng ?
  • Mida tähendab, et molekul on polariseeritav ?
  • Mida tähendab indutseeritud dipool ?
  • Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks) ?
  • Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia ?
  • Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi ?
  • Miks peavad valgud olema makromolekulid ?
  • Miks on enamikul rakkudel küllaltki sarnane suurus ?
  • Mitu ATP molekuli on rakus ?
  • Millega on põhjendatav vee kõrge sulamis- ja keemistemperatuur ?
  • Miks lahustuvad ioonid vees hästi ?
  • Millised rühmad soodustavad molekuli lahustumist vees ?
  • Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas ?
  • Mida tähendab amfipaatne molekul ?
  • Kuidas paigutuvad hüdrofoobsed ained vesilahuses ?
  • Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses ?
  • Milline on CH3COOH konjugeeritud alus ?
  • Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks ?
  • Milline on iga lahuse pH väärtus ?
  • Kuidas on lahuse pH seotud vesinikioonide kontsentratsiooniga lahuses ?
  • Milline on füsioloogiline pH vahemik ?
  • Mis on amfolüüdi isoelektriline punkt ?
  • Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks ?
  • Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam ?
  • Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid ?
  • Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid ?
  • Millised toodud struktuuridest on furanoosid ?
  • Millised toodud struktuuridest on püranoosid ?
  • Millised toodud suhkrutest on oksüdeeritud ?
  • Millised toodud suhkrutest on desoksüderivaadid ?
  • Milline disahhariid on pildil ?
  • Millisest polüsahhariidist pärineb toodud disahhariid ?
  • Miks on organismidele vajalik säilitada glükoosivaru glükoosi polümeerina ?
  • Millise polüsahhariidi hüdrolüüsi katalüüsib lüsotsüüm ?
  • Millistel struktuuridel on kujutatud suhkrute estrid ?
 
Säutsu twitteris
Entalpia – muutused energias
Entroopia – korrapäratuse kasv
Kordamisküsimused (sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid )
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni ∆Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline
võiks olla sama reaktsiooni ∆Hº elusrakus:
Sama – entalpia on olekufunktsioon, ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist.
2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi
külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks?
Termodünaamika II seadus – energia liigub isevooluliselt soojalt kehalt külmale.
3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (∆S
Kuna jäätumisel vee korrapära kasvab, siis vastab see madalamale entroopiale. Tingimuseks on see, et protsess toimuks madalamatel temperatuuridel . Entroopia vähenemist kompenseerib soojusvahetus keskkonnaga, mistõttu peab keskkond omama madalamat temperatuuri kui jää.
4. Elusorganismides toimub pidev korrapärase molekulaarse struktuuri loomine (∆S
See on võimalik tänu sellele, et organism ammutab pidevalt keskkonnast energiat toidu näol. Energiat kulutatakse pidevalt korrapärase molekulaarse struktuuri loomisega.
5. Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama?
Organismid peavad keskkonnast pidevalt energiat ammutama, sest nad loovad pidevalt korrapäraseid molekulaarseid struktuure ja kulutavad see läbi energiat, mis on vaja tagasi saada. Taimed saavad energiat päikesevalgusest, loomad toidust.
6. Kas elusorganismid on oma keskkonnaga termodünaamilises: tasakaaluolekust kaugel
7. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala?
Lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine toimub, sest see on tingitud molekulide soojusliikuvuse difusioonist. Tänu soojusliikuvuse kaootilisusele ( molekulid liiguvad suunata), toimub ühtlane jaotumine ehk korrapäratuse kasv.
8. Termodünaamika teine seadus väidab – isoleeritud süsteemi entroopia kasvab üritades
saavutada maksimaalset väärtust. Kuidas on võimalik elu eksisteerimine ilma eeltooduga
vastuollu minemist?
Elusorganismid on avatud süsteemid ja seetõttu see ei lähe vastuollu termodünaamika teise seadusega.
9. Kuidas on vabaenergia muutus seotud muutusega entalpias ja entroopias (valem,
ühikud)?
dG konstantsel rõhul ja temperatuuril: dG = dH – T dS, kus d tähistab deltat.
10. Kuidas on reaktsiooni vabaenergia muutus seotud reaktsioonist osavõtvate ainete
kontsentratsioonidega (valem, ühikud)?
Reaktsiooni vabaenergia arvväärtus ütleb, kui kaugel on reaktsioon tasakaaluolekust ja kui palju kasulikku tööd saab selle arvelt teha.
dG = dG0 + RT ln ((C)C(D)D/ (A)A(B)B)
Lihtsam kuju : dG = dG0 + RT ln (( produktid ) / (lähteained))
Glükoos + ATP ↔Glc-6- fosfaat + ADP
(võivad olla erinevad reaktsioonid)
11. Milline on isevoolulise reaktsiooni ∆G märk?
Isevoolulised reaktsioonid kulgevad Gibbsi energia vähenemise suunas , dG 12. Reaktsioon : glütseeraldehüüdfosfaat ↔dihüdroksüatsetoonfosfaat on jõudnud
tasakaalu. Milline on reaktsiooni ∆G märk sellel hetkel?
Kui reaktsioon on jõudnud tasakaalu, siis on reaktsiooni dG märk dG = 0.
13. Kas tasakaaluolekus on reeglina suurem pärisuunalise või vastassuunalise reaktsiooni
kiirus?
Tasakaaluolekus pole kumbki reaktsiooni kiiruse suund eelistatud.
14. Kas reaktsioon on isevooluline ja kuidas võib muutuda reaktsiooni isevoolulisus
temperatuuri tõustes, kui
a) ∆H> 0 ja ∆S
b) ∆H> 0 ja ∆S> 0
c) ∆H
d) ∆H0
Otsustage iga variandi jaoks eraldi
  • delta G on positiivne, mis tähendab, et reaktsioon ei ole isevooluline
  • dG on positiivne, reaktsioon on isevooluline,
  • dG on negatiivne, reaktsioon on isevooluline,
  • dG on negatiivne, reaktsioon isevooluline
    15. Reaktsiooni ∆Gºon -30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni kiirus?:
    Reaktsiooni kiirust ei ole võimalik öelda, sest see, et dG = -30 ei ütle mitte midagi reaktsiooni kiiruse kohta.
    16. Milline on seos ∆Gºja reaktsiooni tasakaalukonstandi vahel (valem, ühikud)?
    (Liige dG0 koondab endas lähteainete ja produktide standardsed keemilised potentsiaalid ja seda nimetatakse vabaenergia muuduks. Näitab reaktsiooniga kaasnevat muutust vabaenergias kui reaktsioon kulgeb standardolekus.)
    dG0 kaudu saab leida vastava reaktsiooni tasakaalukonstandi ja vastupidi. Tuleb silmas pidada, et dG0 näitab vabaenergia muutu standardtingimustel ning dG0 ja tasakaalukonstant sõltuvad temperatuurist ja rõhust.
    17. Reaktsiooni: glükoos-6-fosfaat ↔ fruktoos -6-fosfaat ∆G0 on +1,7 kJ/mol. Kas tasakaaluolekus leidub reaktsioonisegus rohkem glükoos-6-fosfaati või fruktoos-6-fosfaati? Põhjendage.
    Eeldades, et reaktsioon
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Füüsika kordamisküsimuste vastused 1 #1 Füüsika kordamisküsimuste vastused 1 #2 Füüsika kordamisküsimuste vastused 1 #3 Füüsika kordamisküsimuste vastused 1 #4 Füüsika kordamisküsimuste vastused 1 #5 Füüsika kordamisküsimuste vastused 1 #6 Füüsika kordamisküsimuste vastused 1 #7 Füüsika kordamisküsimuste vastused 1 #8
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kezzu13 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    32
    doc
    Biokeemia kordamisksimuste vastused
    24
    docx
    Biokeemia I kordamisküsimuste vastused
    40
    docx
    Biokeemia kardamisküsimuste vastused
    83
    doc
    Füüsika eksami küsimuste vastused
    34
    doc
    Kordamisküsimuste vastused
    23
    docx
    Biokeemia kordamisküsimused
    46
    pdf
    Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega
    13
    docx
    Bikeemia kordamisküsimuste vastused 3



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun