Kuidas see võimalik on?

Vastus leiad õppematerjalist: Füüsika kordamisküsimuste vastused 1

Milline on seos Gja reaktsiooni tasakaalukonstandi vahel valem ühikud?

Vastus leiad õppematerjalist: Füüsika kordamisküsimuste vastused 1

Milline on reaktsiooni ADP fosfaat ATP H2O Gväärtus?

Vastus leiad õppematerjalist: Füüsika kordamisküsimuste vastused 1

Füüsika kordamisküsimuste vastused 1 (0)

Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas on võimalik vee jäätumine?
Kuidas see võimalik on?
Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama?
Milline on isevoolulise reaktsiooni G märk?
Milline on reaktsiooni G märk sellel hetkel?
Milline on reaktsiooni kiirus?
Milline on seos Gja reaktsiooni tasakaalukonstandi vahel valem ühikud?
Milline on reaktsiooni ADP fosfaat ATP H2O Gväärtus?
Millele on keskmise inimese võimsus kõige lähedasem?
Kui kasutegur on 60?
Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest?
Millest sõltub elektrostaatilise interaktsiooni tugevus?
Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius?
Kui lähedale võivad teineteisele tungida ringi tasapinnas kaks aromaatset tsüklit?
Milline on aromaatse tuuma van der Waalsi raadius?
Milline on veemolekuli summaarne laeng?
Mida tähendab et molekul on polariseeritav?
Mida tähendab indutseeritud dipool?
Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel nimetage kaks?
Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia?
Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi?
Miks peavad valgud olema makromolekulid?
Miks on enamikul rakkudel küllaltki sarnane suurus?
Mitu ATP molekuli on rakus?
Millega on põhjendatav vee kõrge sulamis- ja keemistemperatuur?
Miks lahustuvad ioonid vees hästi?
Millised rühmad soodustavad molekuli lahustumist vees?
Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas?
Mida tähendab amfipaatne molekul?
Kuidas paigutuvad hüdrofoobsed ained vesilahuses?
Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses?
Milline on CH3COOH konjugeeritud alus?
Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks?
Milline on iga lahuse pH väärtus?
Kuidas on lahuse pH seotud vesinikioonide kontsentratsiooniga lahuses?
Milline on füsioloogiline pH vahemik?
Mis on amfolüüdi isoelektriline punkt?
Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks?
Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam?
Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid?
Millised toodud struktuuridest on furanoosid?
Millised toodud struktuuridest on püranoosid?
Millised toodud suhkrutest on oksüdeeritud?
Millised toodud suhkrutest on desoksüderivaadid?
Milline disahhariid on pildil?
Millisest polüsahhariidist pärineb toodud disahhariid?
Miks on organismidele vajalik säilitada glükoosivaru glükoosi polümeerina?
Millise polüsahhariidi hüdrolüüsi katalüüsib lüsotsüüm?
Millistel struktuuridel on kujutatud suhkrute estrid?

Entalpia – muutused energias
Entroopia – korrapäratuse kasv
Kordamisküsimused (sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid )
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni ∆Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline
võiks olla sama reaktsiooni ∆Hº elusrakus:
Sama – entalpia on olekufunktsioon, ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist.
2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi
külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks?
Termodünaamika II seadus – energia liigub isevooluliselt soojalt kehalt külmale.
3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (∆S
Kuna jäätumisel vee korrapära kasvab, siis vastab see madalamale entroopiale. Tingimuseks on see, et protsess toimuks madalamatel temperatuuridel . Entroopia vähenemist kompenseerib soojusvahetus keskkonnaga, mistõttu peab keskkond omama madalamat temperatuuri kui jää.
4. Elusorganismides toimub pidev korrapärase molekulaarse struktuuri loomine (∆S
See on võimalik tänu sellele, et organism ammutab pidevalt keskkonnast energiat toidu näol. Energiat kulutatakse pidevalt korrapärase molekulaarse struktuuri loomisega.
5. Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama?
Organismid peavad keskkonnast pidevalt energiat ammutama, sest nad loovad pidevalt korrapäraseid molekulaarseid struktuure ja kulutavad see läbi energiat, mis on vaja tagasi saada. Taimed saavad energiat päikesevalgusest, loomad toidust.
6. Kas elusorganismid on oma keskkonnaga termodünaamilises: tasakaaluolekust kaugel
7. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala?
Lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine toimub, sest see on tingitud molekulide soojusliikuvuse difusioonist. Tänu soojusliikuvuse kaootilisusele ( molekulid liiguvad suunata), toimub ühtlane jaotumine ehk korrapäratuse kasv.
8. Termodünaamika teine seadus väidab – isoleeritud süsteemi entroopia kasvab üritades
saavutada maksimaalset väärtust. Kuidas on võimalik elu eksisteerimine ilma eeltooduga
vastuollu minemist?
Elusorganismid on avatud süsteemid ja seetõttu see ei lähe vastuollu termodünaamika teise seadusega.
9. Kuidas on vabaenergia muutus seotud muutusega entalpias ja entroopias (valem,
ühikud)?
dG konstantsel rõhul ja temperatuuril: dG = dH – T dS, kus d tähistab deltat.
10. Kuidas on reaktsiooni vabaenergia muutus seotud reaktsioonist osavõtvate ainete
kontsentratsioonidega (valem, ühikud)?
Reaktsiooni vabaenergia arvväärtus ütleb, kui kaugel on reaktsioon tasakaaluolekust ja kui palju kasulikku tööd saab selle arvelt teha.
dG = dG0 + RT ln ((C)C(D)D/ (A)A(B)B)
Lihtsam kuju : dG = dG0 + RT ln (( produktid ) / (lähteained))
Glükoos + ATP ↔Glc-6- fosfaat + ADP
(võivad olla erinevad reaktsioonid)
11. Milline on isevoolulise reaktsiooni ∆G märk?
Isevoolulised reaktsioonid kulgevad Gibbsi energia vähenemise suunas , dG 12. Reaktsioon : glütseeraldehüüdfosfaat ↔dihüdroksüatsetoonfosfaat on jõudnud
tasakaalu. Milline on reaktsiooni ∆G märk sellel hetkel?
Kui reaktsioon on jõudnud tasakaalu, siis on reaktsiooni dG märk dG = 0.
13. Kas tasakaaluolekus on reeglina suurem pärisuunalise või vastassuunalise reaktsiooni
kiirus?
Tasakaaluolekus pole kumbki reaktsiooni kiiruse suund eelistatud.
14. Kas reaktsioon on isevooluline ja kuidas võib muutuda reaktsiooni isevoolulisus
temperatuuri tõustes, kui
a) ∆H> 0 ja ∆S
b) ∆H> 0 ja ∆S> 0
c) ∆H
d) ∆H0
Otsustage iga variandi jaoks eraldi
delta G on positiivne, mis tähendab, et reaktsioon ei ole isevooluline
dG on positiivne, reaktsioon on isevooluline,
dG on negatiivne, reaktsioon on isevooluline,
dG on negatiivne, reaktsioon isevooluline
15. Reaktsiooni ∆Gºon -30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni kiirus?:
Reaktsiooni kiirust ei ole võimalik öelda, sest see, et dG = -30 ei ütle mitte midagi reaktsiooni kiiruse kohta.
16. Milline on seos ∆Gºja reaktsiooni tasakaalukonstandi vahel (valem, ühikud)?
(Liige dG0 koondab endas lähteainete ja produktide standardsed keemilised potentsiaalid ja seda nimetatakse vabaenergia muuduks. Näitab reaktsiooniga kaasnevat muutust vabaenergias kui reaktsioon kulgeb standardolekus.)
dG0 kaudu saab leida vastava reaktsiooni tasakaalukonstandi ja vastupidi. Tuleb silmas pidada, et dG0 näitab vabaenergia muutu standardtingimustel ning dG0 ja tasakaalukonstant sõltuvad temperatuurist ja rõhust.
17. Reaktsiooni: glükoos-6-fosfaat ↔ fruktoos -6-fosfaat ∆G0 on +1,7 kJ/mol. Kas tasakaaluolekus leidub reaktsioonisegus rohkem glükoos-6-fosfaati või fruktoos-6-fosfaati? Põhjendage.
Eeldades, et reaktsioon toimub standardtingimustes, siis teame, et K=1. K on võimalik välja arvutada väga lihtsalt, kasutades valemeid. NB VAATA VIHIKUSSE!!
Kuna, vabaenergia muutus on positiivne, siis see tähendab, et soodustatud on vastassuunaline reaktsioon. F6P arvelt hakkab moodustuma G6F-i. Siit me järeldame, et tasakaaluolekus leidub segust rohkem G6Pd.
18. Reaktsiooni: ATP + H2O ↔ADP + fosfaat ∆G0 = -30 kJ/mol.
Milline on reaktsiooni: ADP + fosfaat ↔ATP + H2O ∆Gºväärtus?
Kuna tegemist on pöördreaktsiooniga, siis antud juhul on reaktsiooni dG0 väärtus +30kJ/mol.
19. Millele on keskmise inimese võimsus kõige lähedasem?
Laualambi pirn , mis on umbes 100 vatti . Keskmise inimese võimsus on ca 109 vatti.
20. Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis :
GTP + ADP ↔GDP + ATP
K = ((Produktid)/(Lähteained))
K = (GDP + ATP) / (GTP + ADP)
21. Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille
∆G = -45 kJ/mol, kui kasutegur on 60%?
dG mõõdab seda energiahulka, mis on potentsiaalselt kätte saadav tegemaks kasulikku tööd.
Kasulik töö - -45x0,6
22. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest
(valem, ühikud)?
Coulomb ’i seadus F= k q1q2 r -2
Kui q-d on ühemärgilised, siis on mõjuv jõud positiivne. Järelikult viitab positiivne jõud tõukumisele. Kui q-d on erimärgilised, siis on mõjuv jõud negatiivne ja viitab tõmbumisele.
23. Kas Na + ja CH3COO - vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis ?
Kuna etanool varjestab u 10 korda paremini kui vesi, siis on ioonide vaheline tõmbumine tugevam etanoolis. Vee dielektriline konstant on D=80.
24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine?
EI, sest mõlemas ühendis puuduvad suure elektronegatiivsusega elemendid (O, N, F) vesinikuaatom, mis võimaldaks vesiniksideme loomist.
25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest?
Elektrostaatilise interaktsiooni puhul on meil standardolekuks kaks teineteisest lõpmata kaugel olevat laengut.
Kahe teineteisest kaugusel r(m) asetseva laengu vahelise elektrostaatilise interaktsiooni energia U on võrdne energiaga, mis kulub või eraldub laengute viimisel lõpmatust kaugusest kaugusesse r.
U= k D-1q1q2r -1
26. Kas Na + ja Cl -liikumisel teineteisele lähemale kulub või eraldub energiat?
Kuna laengud on vastasmärgilised, siis on mõjuv jõud negatiivne ning toimub tõmbumine. Negatiivne jõud viitab energia eraldumisele.
27. Millest sõltub elektrostaatilise interaktsiooni tugevus?
Elektrostaatilise interaktsiooni tugevus sõltub ainult laengute vahelisest kaugusest.
Laengute vaheline jõud ei ole suunaline , pole oluline kuidas nad paiknevad.
28. Ligikaudu mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks C-C side) lõhkumiseks
vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures.
Ca 100 korda, sest kovalentsed sidemed on toatemperatuuril suhteliselt püsivad ja ei katke soojusliikumise tõttu. Kovalentsed sidemed katkevad keemilistes reaktsioonides.
29. Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste
vahelisest kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange
esimeseks?
a) laeng-laeng interaktsioon
b) dipool -dipool interaktsioon
c) elektronkatete tõukumine
Nii jääbki!
30. Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius?
Van der Waalsi raadius R näitab võimalikult komplekse molekulaarse kokkupakkimise efektiivset raadiust (nimetatakse ka mõjuraadiuseks).
31. Kui lähedale võivad teineteisele tungida (ringi tasapinnas) kaks aromaatset tsüklit?
a) 0,34 nm b) 3,4 nm c) 0,034nm
Kuna süsinikuaatomi R = 0,17 nm, siis ei saa kaks aromaatset tsüklit tungida teineteisele lähemale kui 0,34 nm.
32. Milline on aromaatse tuuma van der Waalsi raadius?
a) 0,017 nm b) 17 nm c) 0,17nm
Aromaatse tuuma van der Waalsi raadius R on 0,17 nm.
33. Ligikaudu milline on tugeva vesiniksideme energia võrrelduna soojusliikumise
energiaga 25ºC juures? b) 10 korda suurem
Soojusliikumise energia 25 kraadi juures on E=RT = 298 K x 8,314 J/K mol = 2478 J/ mol ehk 2,5 kJ/mol
Tugeva vesiniksideme energia on maksimaalselt 40kJ/mol ehk 16 korda suurem.
34. Ligikaudu milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna
soojusliikumise energiaga 25ºC juures?
Soojusliikumise energia 25 kraadi juures on 2,5 kJ/mol. Tüüpilised van der Waalsi jõud on nõrgad, dipoolide ja indutseeritud dipoolide osalusel toimuvad molekulisisesed ja molekulidevahelised jõud. Nende interaktsioonide energia on samas suurusjärgus.
35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul .
Molekul on permanentse dipooliga kui hapnikuaatomil on nõrk negatiivne osalaeng ja süsinikuaatomil vastavalt sama suur positiivne osalaeng. See molekul on polaarne / permanentne dipool .
Polaarne molekul on A) süsinik monooksiid +C(kolmikside)O- ja B) VESI H2O
36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng?
Veemolekuli summaarne laeng 0. O osalaeng on -0,66 elementaarlaengut ja H osalaeng on 0,33 elementaarlaengut.
37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav?
Molekul on polariseeritav, kui temas on võimalik indutseerida dipoolmoment (muuta ta polaarseks). Molekulid, mis ei ole iseenesest polaarsed, võivad muutuda polaarseks välise elektrivälja toimel. Näiteks on hästi polariseeritavad aromaatsed struktuurid , kuna nende aromaatse ringi tasapinnas paiknevad pii-elektronid on kergesti „nihutatavad“.
38. Mida tähendab indutseeritud dipool?
Indutseeritud dipool on välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipool.
39. Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)?
Ühisjooned:
* vesiniksidemete puhul on tegemist elektronpaari jagamisega vesinikuaatomi ja aktseptoraatomi vahel (iseloomulik kovalentsele sidemele)
*sarnaselt kovalentsetele sidemetele on vesiniksidemete pikkused fikseeritud suurused.
*sarnaselt kovalentsetele sidemetele on ka vesiniksidemed küllaltki rangelt suunalised.
40. Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia?
20 kJ/mol
41. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina:
a) süsinikuaatom 4
b) vesinikuaatom 1
c) hapnikuaatom 2
42. Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi?
Eluslooduse kolm olulisemat makromolekulide klassi on sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped .
43. Miks peavad valgud olema makromolekulid?
Keskmise valgu molekulmass on ligikaudu 50 kDa (kilodaltonit). Valgud peavad olema makromolekulid, sest nende kõige olulisemaks funktsiooniks on biokeemiliste reaktsioonide katalüüs ja see katalüüs peab olema kõrge spetsiifilisusega ja efektiivne. Et need tagada, peab ensüüm moodustama substraadiga hulgaliselt kontakte ja see saab toimuda ainult juhul, kui ensüümi aktiivtsenter on oma struktuurilt substraadi struktuuriga komplementaarne.
44. Miks on enamikul rakkudel küllaltki sarnane suurus?
Rakkudel on küllaltki sarnane suurus, sest mingi objekti pindala ja ruumala suhe sõltub objekti suurusest . Rakus toimub palju keerulisi biokeemilisi reaktsioone, mis tõuavad raku piisavat suurust. Samuti toimub raku pinna kaudu selle aine- ja energiavahetus. Liiga suur V ei luba piisavat pindala.
45. Oletame, et rakk on kuubi kujuline, mille serva pikkus on 10 μm.
ATP kontsentratsioon rakus on 5 mM. Mitu ATP molekuli on rakus?
M=n/V ja n=N/N
N=6,02x1023
10μm=10^-5m=10 -4 dm ; (10^-4dm)^3=10-12 dm3
5mM=5x10-3 mol/dm3; n=5x103 mol/dm3 x 10 -12 dm3 =5x10 -15 mol;
N=5x10-15 mol x 6,02x1023 =30,1x108
Vastus: Rakus on 30,1x108 ATP molekuli
46. Oletame, et bakterirakk on vaadeldav kuubina, mille serva pikkus on 1 μm.
Bakterirakus on 50 DNA polümeraasi molekuli. Milline on DNA polümeraasi
kontsentratsioon bakterirakus?
V= (10-6m)3 = 10-18m3
n = 50
C=n/V = 5*1019 M
47. Millega on põhjendatav vee kõrge sulamis- ja keemistemperatuur ?
Veemolekul on ühtlasi vesiniksideme aktseptor ja ka doonor , vesi koosnebki omavahel vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust. Sellest tulenevalt ongi veel oma molekuli suurust arvestades erakordselt kõrge keemistemperatuur.
48. Miks lahustuvad ioonid vees hästi?
Ioonid lahustuvad vees hästi, sest veemolekulid on polaarsed. Lahustuvuse tagavad kaks faktorit . Esiteks, hüdratatsioonikihtide moodustumine on energeetiliselt soodne ning nähtuvalt vee kõrgest dielektrilisest konstandist varjestab vesi efektiivselt laenguid.
49. Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi
lahustumist vees?
Soodustab, sest ühend hakkab seostuma vee polaarsete molekulidega.
Vees lahustuvad: hüdrofiilsed – polaarsed, ioonsed ja vesiniksidemeid moodustavad
Lahustumist soodustavad kõik energeetiliselt soodsad interaktsioonid solvendiga.
50. Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib ühendi lahustumist vees?
Molekuli mittepolaarne iseloom pärsib ühendi lahustumist vees, sest vesi ise on polaarne.
51. Millised rühmad soodustavad molekuli lahustumist vees?
a) –NH2 soodustab
b) –CH3 ei soodusta
c) –OH soodustab
d) >C=O ei soodusta
52. Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas?
Jää kristallvõre on küllaltki avatud struktuuriga. Jää sulamisel saavad veemolekulid asetseda teineteisele lähemal ja seetõttu on vee tihedust vedelas olekus suurem kui tahkes olekus.
53. Oletame, et vesi käituks analoogselt enamiku keemiliste ühenditega ja omaks tahkes
faasis suuremat tihedust kui vedelas – millised tagajärjed oleks sellel elu eksisteerimise
jaoks Maal?
Kuna jää oleks sellisel juhul tihedam kui vesi, siis vajuks see põhja ning algaks ka suurte veekogude täielik läbikülmumine. See oleks katastroofiline elu jaoks maal.
54. Kas vedelas olekus on võimalik vesiniksidemete moodustumine veemolekulide vahel?
Jah, vedelas olekus on võimalik vesiniksidemete moodustumine veemolekulide vahel.
55. Mida tähendab amfipaatne molekul?
Amfipaatne molekul on molekul, mille üks ots on hüdrofiilne („pea“) ja hüdrofoobne („saba“)
56. Kuidas paigutuvad hüdrofoobsed ained vesilahuses?
Hüdrofoobsed ained paigutuvad vesilahuses üksteisele nii lähedal kui võimalik.
57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses?
Veega segunemisel võivad nad vee pinnale moodustada monomolekulaarse üksikkihi, kus pea osad on kontaktis veega ja sabad ulatuvad veest välja.
Kui segu hoolega loksutada , võivad moodustuda kerajad struktuuris nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsell- sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, kusjuures pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega.
Vesiikul – keraja struktuuri tõttu moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkoht ja osa veemolekule on kera sees lõksus.
58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus?
CH3COO-
59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks?
Vee ioonkorrutiseks nimetatakse vesilahuses eksisteerivate vesinik ja hüdroksiidioonide kontsentratsioonide korrutist, mis kindlal temperatuuril on jääv suurus.
Kw=K(H2O)=(H+)(OH-)=1x10-14 M2
60. Kas neutraalses lahuses on [H+]/[OH-] = 1,0 JAH
61. On antud suhe [H+]/[OH-] =
a) 1000
b) 0,1
c) 0,00001
Milline on iga lahuse pH väärtus? (erinevad arvud)
62. Kuidas on lahuse pH seotud vesinikioonide kontsentratsiooniga lahuses?
pH = -log(H+)
Mida kõrgem on vesinikioonide kontsentratsioon, seda madalam on vastava lahuse pH.
63. Milline on füsioloogiline pH vahemik? a) 6,5 – 8,0
64. On antud hapete pKa väärtused. Reastage happed nende happe tugevuse järgi.
b) pKa= -2,5
c) pKa = 3,8
a) pKa = 7,0
NB! Mida tugevam on hape , seda väiksem on tema pKa!
65. Milline on lahuse pH (ühe ühiku täpsusega)
a) 10 mM HCl pH=2
b) 10-11 M HCl pH= 11
c) 100 mM NaOH pH=1
66. Milline seos valitseb nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse kontsentratsioonide
suhte ning lahuse pH vahel (esitage valem)?
Puhverlahuse pH määratakse happe ja vastava konjugeeritud aluse suhtega. Tasakaalukonstant
Ka= (H+)(A-)/(AH)
pKa= -log pH=pKa+log((A-)/(AH))
67. Fosforhappe pKa väärtused on 2,15; 7,2 ja 12,4. Milline on fosforhappe valdav
ioniseerituse vorm pH = 10,2 juures?
68. Millise pKa väärtusega hape sobib kõige paremini pH = 6,80 puhvri valmistamiseks,
miks?
pKa= 6,5 b) pKa= 9,2 c) pKa= 7,8
pKa= 6,5. Nõrga happe ja vastava konjugeeritud aluse käitumine on kirjeldatav Henderson -Hasselbalchi võrrandiga, mis seob omavahel (konjugeeritud alus)/(dissotsieerumata hape) suhte, pH ja pK.
Nõrga happe tiitrimiskõverad näitavad, et nõrga happe lahuse pH muutub happe või aluse lisamisel kõige vähem siis, kui pH on võrdne nõrga happe pK-ga ja sellel põhineb puhverlahuste valmistamine.
69. Kas HCl baasil on võimalik valmistada puhverlahust? Põhjendage.
Ei, sest HCl on tugev elektrolüüt ja esineb lahuses ainult ioonidena.
70. Millise pH-ga on puhver, mis saadakse 0,15M pH = 7,0 kaaliumfosfaatpuhvri lahjendamisel destilleeritud veega 0,05M lahuseni (andke vastus ühe pH ühiku täpsusega)?
7,0 ehk pH ei muutu, sest üks puhverlahuste omadustest on, et lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel ning kui lahjendada lahust lahusega, mille pH on samuti 7,0, siis ei saagi muud tekkida kui pH jääb 7,0.
71. Mitu millimooli HCl tuleb lisada 0,5 liitrile 0,1 M naatrium atsetaat puhvrile (pH = 5,0), et puhvri pH langeks väärtuseni 4,5? Äädikhappe pKa väärtus on 4,75.
72. Mis on amfolüüdi isoelektriline punkt?
Molekulil puudub selles pH väärtuses summaarne laeng (keskmine laeng on null)
73. Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või
madala ioonse jõuga lahuses? Põhjendage.
Madala ioonse jõuga lahuses ehk, kus lahusti avaldab molekulidele väiksemat mõju, lastes nendevahelistel sidemetel paremini tekkida.
74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks?
Sahhariide nimetatakse ka karbohüdraatideks, sest enamik sahhariide on esitatavad stöhhiomeetrilise valemi ( CH2O )n kujul.
75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam ?
Kõige arvukam funktsionaalrühm sahhariidides on OH ehk hüdroksüülrühm
76. Mitu süsinikuaatomit on
a) ketoheksoosis 6
b) aldopentoosis 5
(võivad olla erinevad üldnimetused)
77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid ?
Aldoosid on need, millel on O kaksiksidemega otsmise C juures, ketoosil keskel.
78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid?
79. Joonistage tsüklilise struktuurina (Haworthi projektsioon)
Võivad olla erinevad struktuurid.
a) glükopüranoos b) ribofuranoos (nii alfa kui beeta anomeer)
80. Tunda ära tsüklilise struktuuri alusel ja anda nimetus (ka õige anomeer).
Siia tuleb kahe suhkru struktuur järgneva kuue hulgast:glükoos, galaktoos , mannoos,
fruktoos, riboos ja N-atsetüülglükoosamiin
81. Joonistage glütseeraldehüüdi ja dihüdroksüatsetooni struktuur.
82. Märkige toodud molekulides esinevad kiraalsed süsinikuaatomid
Võivad erinevad struktuurid olla .
83. Millised toodud struktuuridest on furanoosid?
Võivadollaerinevadstruktuurid.
84. Millised toodud struktuuridest on püranoosid?
Võivadollaerinevadstruktuurid.
85. Glükosiidse sideme hüdrolüüsi ΔGº = -15 kJ/mol. Kuidas on võimalik oligo - ja
polüsahhariidide esinemine vee keskkonnas?
Nad eksisteerivad veekeskkonnas ainult seetõttu, et nende hüdrolüüs ei ole jõudnud tasakaalu, sest nende hüdrolüüs on aeglane. Biomolekulide metastabiilsus (tasakaalutus) on elukeemiale äärmiselt iseloomulik. Elu saab eksisteerida ainult tasakaaluolekust kaugel, tasakaal võrdub surmaga.
86. Kas toodud struktuuride üksteiseks üleminek on võimalik ilma kovalentsete sidemete
katkemiseta?
jah
87. Millised toodud suhkrutest on oksüdeeritud? Oksüdeeritud suhkrutel on otsas O ja OH
88. Millised toodud suhkrutest on desoksüderivaadid? Desoksüderivaatidel on ühe C küljes kaks
H-d
89. Milline disahhariid on pildil? (küsimuses esineb üks neljast – maltoos , tsellobioos,
laktoos või sahharoos ).
90. Kas pildil olev disahhariid on redutseeriv või mitteredutseeriv suhkur (erinevad
disahhariidid)?
Vaba aldehüüdrühmaga ehk poolatsetaalset otsa nim redutseerivaks otsaks. Kõik monosahhariidid on redutseerivad ehk oksüdeeritavad, sest ketorühm saab üle minna aldehüüdrühmaks. Disahhariidide puhul tuleb vaadelda tsüklilist O-d, mis ei osale glükosiidsideme tekkes .
91. Millisest polüsahhariidist pärineb toodud disahhariid? (üks kolmestpolüsahhariidist –
tärklis, tselluloos või kitiin ).
92. Miks on organismidele vajalik säilitada glükoosivaru glükoosi polümeerina?
Osmootne rõhk oleks langev ja rakk tõmbaks end seetõttu vett täis ja läheks lõhki.
93. Millise polüsahhariidi hüdrolüüsi katalüüsib lüsotsüüm?
a) peptiidoglükaani
94. Millistel struktuuridel on kujutatud suhkrute estrid ?
Peptiidoglükaanil, (kõige suurem molekul)

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 18 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kezzu13 Õppematerjali autor

molekul reaktsioon vesinik ioonid interaktsioon vesiniksideme dipool interaktsiooni kovalentse struktuurid molekul korrapära veemolekuli glükoos

Sarnased õppematerjalid

docx

Biokeemia kordamisküsimused

1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem Endotermiline protsess positiivne,toimub sideme lagunemine ja soojuse neeldumine.Eksotermiline protsess- negatiivne,toimub sideme loomine ja soojus eraldub, sest antakse energiat juurde. 2. . Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? 3. Isevoolulisel protsessil liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale kehale.TD II seadus. Ehk siis soojus liigub veest jääle, kristallid lõhutakse ja jää sulab ära. 4. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? 5. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab, ehk (S < 0). Entroopia on korrapäratus ja jäätumisel korrapäratus(entroopia) väheneb. Enne vedelikus hüplesid molekulid ringi, kuid jäätudes muutusid n

Biokeemia

docx

Biokeemia kardamisküsimuste vastused

1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). G = RTln 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. a) ei saa öelda b) 0 c) negatiivne d) positiivne 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) a) glükoos b) H2O c) Na+ Na aeglane H2O kiire Kiiresti hüdrofoobsed ained O2; H2O; EtOH jne Kõige aeglasemad ioonid 4. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas) ning arvestab ka membraanpotentsiaali. G = RTln + ZFoutin Z laengute arg F = 96500 C/mol outin = in out tü?

Biokeemia

docx

Biokeemia I kordamisküsimuste vastused

1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama Pikemalt: Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. (Kips on kips! ja 5=100:5 15=1041) 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II säädus) 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsessid toimuvad vabaenergia vähenemise suunas (G<0). Selleks,et G oleks negatiivne, peab H<0 ning seega tingimuseks on see,et protsess peab toimuma madalamatel temperatuuridel H>TS Entroopia vähenemist peab kompenseerima soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga ja seega peab ümbritsev keskkond

Biokeemia

doc

Biokeemia kordamisksimuste vastused

sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Hoopis teine küsimus on, kui palju reaktsiooni käigus vabanevast energiast organism ära suudab kasutada. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II seadus) S.t. soojem keha (vesi) annab energiat külmemale kehale (jää), kristallid lõhutakse ja sulab ära. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsessid toimuvad

Biokeemia

pdf

Vesi

VESI Vee struktuur ja omadused Tänu meie igapäevasele kogemusele tunduvad vee omadused meile tavalised, keemiliste ühendite hulgas on vesi aga üks ebatavalisemaid. Tabel 3.1 toob võrdlevalt välja vee ja mõnede sarnase molekulmassiga ühendite füüsikalised omadused. Enamikul sarnastel madalmolekulaarsetel ühenditel on madal keemispunkt ja nad on normaalrõhul ja toatemperatuuril gaasilised ained. Mis teeb vee nii eriskummaliseks? Vastus peitub veemolekulide omaduses moodustada omavahel vesiniksidemeid. Veemolekuli elektronstruktuur on skemaatiliselt toodud joonisel 3.1 a. Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe vaba elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH rühmad kui vesiniksideme doonorid. Seega on iga veemoleku

Keemia

doc

Keemia ja teaduslik meetod

1 Loeng 1-2 Keemia ja teaduslik meetod 1.Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meelevaldseist oletusist peab ta

Üldkeemia

pdf

Biokeemia I testiks

© MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 BIOKEEMIA | I TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ | veebruar 2010 I BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 1. Bioelemendid: H, O, C, N + P, S moodustavad üle 99% kõikidest aatomitest inimekehas. H, O, C, N on nii sobivad elukeemiale, kuna neil on võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamise teel. Bioloogilised makromolekulid: valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. - Molekulaarne hierarhia rakus: Anorgaanilised eellased (CO2, H2O, NH3, N2 NO3 ) > metaboliidid (püruvaat, tsitraat, suktsinaat) > monomeersed ehituskivid (aminohapped,

Biokeemia

ppt

Energia

Energia Molekulidevahelised interaktsioonid Termodünaamika põhialused Termodünaamika ehk soojusõpetus Bioenergeetika on termodünaamika üheks osaks Süsteem: isoleeritud, suletud, avatud Siseenergia E (J): kõike energia liigid, mis võivad muutuda keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus Siseenergia on olekufunktsioon sõltub ainult süsteemi olekust ja mitte sellest kuidas süsteem antud olekusse on jõudnud Keskendutakse eelkõige muutustele . Muutus tähendab erinevust süsteemi lõppoleku ja algoleku vahel. Näiteks E = E(lõppolek) E(algolek) Süsteemi olek on antud kõikide ainete hulkade ja kahega kolmest järgnevast parameetrist rõhk P (Pa), temperatuur T (K), ruumala V (m3). Termodünaamika esimene seadus Ehk energia jäävuse seadus: isoleeritud süsteemi energia on jääv Suletud süsteemis võib siseenergia muutuda, kas soojuse q (J) või töö w (J) kaudu: E = q w NB! Soojus ja töö ei ole olekufunktsioonid ja mõlemad sõltuvad s

Keemia alused

Rohkem sarnaseid