Alkaloidid - narkootikumid referaat (0)

KOOL
 
 
Alkaloidid
(referaat)
 
 
Õpilane: NIMI
Juhendaja: NIMI
 
 
 
 
 
Sisukord.
 
Eessõna..................................................................
Mis on narkootikum ?...................................................
Mida halba teevad narkootikumid ?.................................................................
Amfetamiin , Ecstasy ..................................................................
Ravimisõltuvuse iseärasused..................................................................
LSD.......................................................................
Kokaiin ....................................................................
Narko -esmaabi.........................................................
Lõppsõna...............................................................
Kasutatud kirjandus.....................................................
 
Eessõna.
 
 
Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet . Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufoori saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. Üks laialt levinud vahend on alkohol , mille valmistamist tunti juba inimkonna ajaloo hämarusest.
Kõigi nende ainetega on osatud juba väga kaua aega inimese psüühikat mõjutada, olgu siis olmes, ravieesmärkidel või religioosetes rituaalides. Teaduse, tehnika ja meditsiini arengu käigus on looduslikest algainetest isoleeritud puhtad toimeained, nende eeskujul on sünteesitud uusi analoogilise toimega aineid.
Sama iidne , kui on psüühikat mõjutavate ainete tarvitamine üldse, on ka kogemus nende negatiivsete omaduste kohta:
Diogenes ehk Bakchos oli kaksikloomus. Ühelt poolt lahke ja heatahtlik , võis ta anda inimesele julgust ja jõudu toime tulla erakordsete vägitegudega, muuta ta jumalasarnaseks. Teiselt poolt võis olla aga julm ja kihutada inimese hirmsatele tegudele, muuta ta lausa pööraseks. Dionysose saatjateks ja kaaskondlasteks olid bakhandid - veinist hullunud naised. Dionysosele pühendatud rituaalid toimusid metsikus looduses. Satüürid ja menaadid tormasid ohjeldamatus ekstaasis läbi metsade ja üle mägede. Kuid ülemeeliku vabadusekstaasiga kaasnes alati brutaalne verepidu: kõik ettejuhtuvad metsaasukad rebiti tükkideks, ahnelt õgiti veriseid lihatükke. Kreeklased ja roomlased pidasid Dionysost (Bakchost) jumalaks, kes võib inimesele head teha, aga võib ta ka hukutada.
Mitmed nimetatud ained kujunesid aegade jooksul laialdaselt tuntuks, suhteliselt kergesti kättesaadavaiks ja lihtsalt manustatavaiks vahendeiks, millega saab esile kutsuda mõnu- ja heaolutunde. Niisuguseid aineid hakatigi nimetama uimastus- ehk mõnuaineteks. Järjest enam vähenes nende ainete kasutamine meditsiinilistel eesmärkidel ja üha enam hakkas domineerima nende tarvitamine mõnu saavutamiseks. Uimastite kuritarvitamise levikuga teravdusid ka nende negatiivsed küljed. Kõigepealt kerkisid päevakorda uimastitest tingitud tervisehäired, teisalt aga sotsiaalsed (perekonda, kogukonda ja kogu ühiskonda haaravad) komplikatsioonid. Nende asjaolude tõttu hakati juba üsna ammu tegema katseid riigivõimu vahenditega tõkestada või kaotada uimastusainete kuritarvitamine.
Kuivõrd enamik mõnuaineid on oma iseloomult narkoosi esilekutsuvad, hakati neid meditsiinis nimetama narkootilisteks aineteks . Isikud, kellel kujunes haiguslik tung mõne niisuguse aine reeglipäraseks kasutamiseks, hakati nimetama narkomaanideks. Narkoloogia on psühhiaatriaerialasse kuuluv arstiteaduse haru, mis käsitleb alkoholismi, narkomaania , toksikomaania ja psühhotoksiliste ainete kuritarvitamise etioloogiat, patogeneesi, profülaktikat, ravi, rehabilitatsiooni , epidemioloogiat ning nendega seostuvaid probleeme.
Mis on narkootikum?
Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu.
Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud.
Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi.
Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid.
Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise või ühe riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi määrus nr 30 " Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite (ainete) kasutamise ja turustamise kord", mis on vastu võetud 27 nov. 1992.a). Narkootikumide kasutamine on seadusega keelatud, lubatud on see vaid rangelt meditsiinilistel näidustustel.
Mida halba teevad narkootikumid?
Kahjustavad hingamisteid (hašiš, marihuaana, crack ).
Põhjustavad organismi üldist kurnatust (eelkõige ecstasy, amfetamiin, speed , kokaiin; püsiva tarvitamise korral mõjuvad nii peaaegu kõik narkootikumid).
Ohtlikud on n.-ö. ergutava mõjuga ained, mis tekitavad petliku ülienergilisuse tunde. Tegelikult ei saa Sa energiat kusagilt väljastpoolt juurde, see tuleb Su enese sisemiste varude arvelt. Tagajärjeks on loidus, kurnatus , unehäired…
Mõjutavad närvisüsteemi. Isegi mitu aastat pärast LSD tarvitamise lõpetamist võivad ilmneda hallutsinatsioonid, psühhoosid, ebaadekvaatne käitumine.
Põhjustavad ulatuslikke ja pöördumatuid siseorganite kahjustusi. Selles suhtes on kõige ohtlikumad heroiin ja oopium.
Need olid vaid mõned näited! Kõigi narkootiliste ainete mõju inimese tervisele pole veel arstidelegi päriselt selge, seda enam ei soovitaks ma seda omal nahal järele proovida!
Amfetamiin!
Amfetamiin on keemiline aine, mis kuulub stimulaatorite hulka. Varem kasutati ravimina, kuid praegu on sellest loobutud kahjuliku toime tõttu.
Joobe tunnused: Kõrgenenud meeleolu, õnne-, lõbususe- ja heaolutunne. Pikk raskusteta ärkvelolek ja seksuaalne erutuvus ; ebaadekvaatne käitumine. Laienenud pupillid , südamepekslemine, isutus , suukuivus, nahakahvatus, vererõhu tõus. Võimalikud hallutsinatsioonid.
Üledoseerimine: Ülierutusseisund, kõrge vererõhk, südamehäired, temperatuuri tõus, krambid , teadvushäired, võimalik ajuverejooks, mis on eluohtlik.
Võõrutusnähud: Apaatsus , depressioon , ärrituvus, nõrkus, unisus , võimalikud segadusseisundid. Korduva tarvitamise kahjulik mõju: Psühhoosid ja rahutusseisundid, depressioon, pikaajaline väsimus, tahtetus, jõuetus, algatusvõimetus, masendus. Märgatavad isiksusemuutused areneva sõltuvuse tõttu.
Ecstasy!
Ecstasy on nn täiustatud amfetamiin. Põhitoime ja kahjustavad faktorid on sarnased amfetamiiniga, kuid on ka mõned olulised erinevused.
Stimuleeriv toime on väga tugev kogu organismile, siseorganite kahjustused on kiiremad ja märgatavamad.
Kuna liikumistarve suureneb järsult, kaotab organism higistamise tõttu palju vedelikku ja tekivad ainevahetushäired.
Organismi elutegevuse kiirenemise tõttu tõuseb kehatemperatuur, mida soodustab ka aktiivne liikumine. See tekitab ülekuumenemise ehk kuumarabanduse ohu.
Kuna ecstasyl on hallutsinogeene toime, liigitatakse seda mõnel maal hallutsinogeenide, mitte stimulantide hulka.
Kahjustav toime: Tekivad siseorganite kahjustused ja tugev psüühiline sõltuvus. Kahjustuvad maks, sapipõis, sugunäärmed, veresoonkond . Ecstasyl on tugev toime kesknärvisüsteemile, tarvitamisega võivad kaasneda psüühikahäired ning ajukahjustused. Ecstasy on ohtlik, sest levib müüt tema kahjustustest ja "süütusest", mistõttu paljud noored hakkavad seda kergekäeliselt tarvitama .
Ravimisõltuvuse iseärasused
 
Preparaat
Psüühiline sõltuvus
Füüsiline sõltuvus
tolerant -suse tõus
Isiksuse muutus
Antisotsiaalsed Toime ajal
teod Absinentsis
Oopium
++++
++++
++++
++++
+++
Morfiin
++++
++++
++++
++++
++++
Kodeiin
+++
+++
++++
+++
Promedool
+++
+++
+++
++++
+++
Barbituraadid
++++
+++
+++
+++
+++
Kokaiin
++++
++++
+++
Fenamiin
++++
++++
+++
Halil
+++
+++
Alkohol
++++
+++
+++
++++
LSD
LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid (slängis hape (inglise keeles acid)) on sünteetiline hallutsinogeen.
LSD sünteesis esimest korda 1938. aastal Baselis Sandoze laboratooriumis šveitslasest keemik Dr. Albert Hofmann , kes otsis migreeniravimit. Tollal jättis Hofmann LSD kõrvale, kuid 5 aastat hiljem ainega juhuslikult kokku puutudes avastas selle psühhedeelilised omadused. 1950.–60. aastatel kasutati LSDd tootenimega "Delysid" psühhoteraapia abivahendina. Samuti uuriti aine kasutamist "tõeseerumina" (CIA projekt MKULTRA). LSD keelustati Ameerika Ühendriikides 1966. aastal, selle järgselt ka mujal maailmas.
LSD populaarsuse tippaeg oli hipiajastul.
Uimastit tarvitatakse suu kaudu, mõjuperiood (trip) kestab 8–12 tundi. Mõju on väga intensiivne, kasutajal võib tekkida "kehast väljumise tunne", ta võib näha mitmesuguseid hallutsinatsioone. LSD tarvitajal tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur, kiireneb pulss ja hingamissagedus . Tavaliselt laienevad pupillid, tugevnevad refleksid ja väheneb koordinatsioonitaju. Uimasti tarvitajat võib iseloomustada ka hajevil olek, letargia, uimasus, ebakindlad liigutused ja üle keha värisemine.
LSD poolt tekitatav sõltuvus on tagasihoidliku intensiivsusega, samuti on LSD tarvitamisest raske saada üledoosi, sest surmav annus on tuhandeid kordi suurem tavalisest annusest. LSD tarvitamisel tekkiv reaalsustaju kadu ja hallutsinatsioonid võivad põhjustada õnnetusjuhtumeid, kui inimene nende ajel tegutseb, samuti võib psühhootiline seisund jääda püsima pärast aine mõju lõppu või tekkida hiljem ka ühekordse tarvitamise järgselt.
Kokaiin
Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant ( erguti ) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde.
Kuigi seda kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimesti, mida kasutatakse meditsiins silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine, kultivatsioon ning levitus on üle maailma keelatud. Kokaiini regulaarsel tarvitamisel areneb välja kokainism.
Kokapõõsa lehe ergutavad omadused olid teada vanadele Peruu ja muu Kolumbuse-eelse Lõuna-Ameerika rahvastele. Lääne ühiskonnas on olnud kokaiin vastandkultuuri osaks üle sajandi; seda on kasutanud mitmed intellektuaalid, kunstnikud ja muusikud - Sir Arthur Conan Doyle 'ist ja Sigmund Freudist USA presidendi Ulysses S. Grantini. Mitu aastakümmet sisaldas kokaiini ka tuntud karastusjook Coca -Cola.
Kokaiin isoleeriti esimest korda 1855.a. saksa keemiku Friedrich Gaedcke poolt. Ta nimetas selle erütroksülliiniks. Isolatsiooniprotsessi lihtsustas Albert Niemann.
Narko-esmaabi
 
 
Kui narkouimas ligimene imelikult käituma hakkab või hoopis-tükkis kokku kukub , hoia pea külm. Siin paar vihjet, kuidas talitada.
Ta on närviline ja paanikas.
Seda juhtub peamiselt hallutsinogeensete narkootikumide puhul, nagu LSD ja maagilised seened. Tuleb ette aga ka amfetamiini, ecstasy ja suurte koguste kannabisega.

• Rahusta teda sõnadega, lohuta.
  
• Räägi vaikselt, seleta, et paanikatunne kaob aegamööda.
  
• Hoia teda eemal valjust mürast ja heledast valgusest.
  

Ta kukub kokku ja kaotab teadvuse.
Nii võib juhtuda peamiselt alkoholi, heroiini ja rahustite manustamisel. Tuleb ette ka lahustite (näiteks liimi) kuritarvitamisel ning inimestega, kes ei suuda taluda amfetamiini ja ecstasy põhjustatud üle- kuumenemist.

• Aseta ta taastumisasendisse, so. eelistavalt ristseliti pikali .
  
• Tee lahti kitsad riided, mis võiksid hingamist takistada.
  
• Kontrolli tema hingamist. Kui ta ei hinga, ole valmis tegema suust -suhu hingamist.
  
• Kutsu kiirabi . Seleta arstidele, mis juhtus ja mis ainet ta võttis.
  

Ta on uimane , kuid teadvusel .
Leiab aset tavaliselt alkoholiga , rahustitega ja heroiiniga, kuid võib esineda ka lahustite kuritarvitamisel.

• Aseta ta taastumisasendisse, so. eelistavalt lamavasse või poollamavasse asendisse ja räägi temaga pidevalt.
  
• Katsu takistada tal teadvust kaotamast. Ära pane teda voodisse, seal võib magades teadvus kaduda. (On juhuseid, kus magama pandud uimased inimesed on hommikul leitud surnuna.)
  
• Kutsu arst.
  

Ta kuumeneb üle ja kaotab palju vedelikku.
Seda tuleb ette amfetamiini ja ecstasyt pruukinud inimestega, kui naad füüsiliselt üle pingutavad. Need droogid tõsavad kehatemperatuuri. Kuumas kohas, näiteks umbses klubis, tõuseb see veelgi.
Need ained annavad inimesele äkilise energiasüsti, tihti tantsitakse väga pikka aega, muutudes aina kuumemaks. Nii kaotatakse kiiresti kehavedelikke, kuni kolmveerand liitrit tunnis.
Sellest võib johtuda ülekuumenemine ja dehüdratsioon. See võib olla väga ohtlik ja on olnud peamine ecstasiga seotud surmade põhjus.
Hoiatussignaalid:

• Krambid jalgades, kätes ja seljas .
  
• Ei suuda higistada.
  
• Peavalu ja -pööritus, oksendamine.
  
• Äkiline väsimus.
  
• Pissihäda, kuid WC-s midagi ei tule.
  
• Minestus .
  

Seda saab takistada:

• Vältides üldse amfetamiini või ecstasy manustamist.
  
• Tantsides järjest ainult lühikesi perioode.
  
• Puhates korrapäraselt ja lõdvestudes jahedas kohas.
  
• Juues pool liitrit vett tunnis (mitte alkoholi - see kiirendab dehüdratsiooni).
  
• Vältides paksude riiete ja/või mütsi kandmist.
  

Kui keegi kuumeneb üle:

• Vii ta jahedasse kohta, kui võimalik - välja.
  
• Pritsi teda jahutamiseks külma veega.
  
• Kutsu kiirabi. Seleta arstidele, mis juhtus ja mis ainet ta võttis.
  

Bad trip - halb narkokogemus.
Pea alati meeles, et halb kogemus tuleneb kemiaalidest. Sama kemikaal võib tekitada positiivseid elamusi ja seetõttu on täiesti võimalik halba heaks pöörata. Tuleb sisendada endale, et oled surematu - mitte miski, mida näed, ei saa sulle haiget teha.

• Kui oled kogenud midagi õudset, ära püüa sellega võidelda. Mine sellega kaasa ja püüa näha seal midagi head.
  
• Mõnel ilmneb võimetus suhelda, kuid tegelikult vajab ta tähelepanu ja rahustamist. Meenuta talle, et efekt kaob mõne tunni pärast.
  
• Bad trip on paranoia. Võib juhtuda, et kui proovid kedagi aidata, ei usuta sinu häid kavatsusi.
  

Mõnuaine pruukimine ei ole KUNAGI 100% turvaline, kuid alati ka nii ohtlik, nagu mõned väidavad.
Riskid sõltuvad:

• Kui palju võtta.
  
• Kui tugev on doos, näiteks kaks väliselt sarnast ecstasytabletti võivad sisaldada väga erineva doosi.
  
• Kui sageli pruukida.
  
• Mida veel on narkootikumi sisse segatud , eriti see saast , mis on segatud kodusel teel valmistatud narkotsi sisse.
  
• Kas narkootikume on omavahel segatud.
  
• Kuidas narkootikume manustatakse; süstimine on kõige ohtlikum narkootikumide tarbimise viis, seda on kõige lihtsam üle doseerida. Kui süstalt jagatakse teisega , on oht nakatuda hepatiiti või AIDS-i.
  
• Füüsilised probleemid. Narkootikumid võivad olla ohtlikumad neile, kel on probleeme südame, vererõhu, epilepsia, diabeedi, astma või maksaga.
  
• Psüühilised probleemid. Riskigruppi kuuluvad neurootikud, väga madala enesehinnanguga, fantaasiarikkad, depressiivsed, õnnetu perekonnaelega inimesed.
  
• Kehakaal . Narkootikumid võivad mõjuda tugevamini väiksemakaalulistele inimestele.
  
• Harjumatus. Esimesel katsel võid kergemini probleemide otsa sattuda, sest oled närvis või ei tea, mida oodata.
  

Lõppsõna.
 
Ammu see oli, kui narkootikumidega seotud probleemid olid ainult läänemaailma eralõbu, mis meist kauge kaarena mööda tundusid minema. Nüüd aga räägitakse aina rohkem, et ka meie koduvabariigis on see haigus vohama hakanud. Ennemuiste tarbisid noored koolidiskode ajal peldikus salaja "peeti", tänapäeval käivad paljude neelud rohkem kangema kraami peale. Parim viis, kuidas paljal ideelgi narkootikumi tarbida ei tule pähe mõtet teie pähe tulla, on minu arvates unustada see.
Tuleb teha väga palju tööd, et inimesed taipaksid, et tee kuristiku poole ei olegi teab mis pikk. Kuid kui arvestada asjaolu, et juba aastatuhandeid ei ole inimesed suutnud seda katku välja juurida, võib arvata, et ka tulevikus ei kao narkootikumid kuhugi.
Ma arvan, et meil on parematki teha, kui alatasa süstalt veeni torkida. Visakem narkootikumid ajaloo prügikasti ja hakakem elama!!!
Kasutatud kirjandus.
http://www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_09/narkootikumid.ht m
http://web.zone.ee/killer666/narkootikumid.html
Saarma, J. Narkoloogia. Tallinn "Valgus" 1989
Saarma, J. Psühhiaatria ja narkoloogia. Tartu 1990
Väre, H. Alkoholism ja norkomaaniad. Tartu 1979
http://www.greta.cs.ioc.ee/~opleht/artikkel6.html
http://et.wikipedia.org/wiki/LSD
http://et.wikipedia.org/wiki/Kokaiin