Südame- ja veresoonkonnahaigused (0)

Südame ja
veresoonkonna
haigused
Mis elundkond on
veresoonkond ja mis on
selle ülesandeks?
Veresoonkonna moodustavad süda, veresooned
ning lümfisüsteem.
Veresoonkonna ülesandeks on tagada pidev vere ja
lümfi liikumine, mille vahendusel toimub kõikide
elundite varustamine toitainete ja hapnkiuga ning
mitmed kaitsereaksioonid
Süda
· Süda on koonusjas elund, mis paikneb kopsude
vahekohal vahelihase vastas. 2/3
südamestpaikneb vasakul keha poolel, osadel
inimestel võib see olla ka paremal poolel.
· Süda pumpab ühe ööpäeva jooksul 7056 l verd
ning inimese keskmise elua jooksul ligikaudu
180 miljonit l verd.
Veresooned
· Inimese veresooned jagunevad arteriteks, veenideks ja
kapillarideks.
· Arterid on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed.
Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka
vere juhtimine kõigisse kehaosadesse.
· Veenide ülesandeks on kehas süsihappegaasiga
küllastunud vere ja kopsudes hapnikuga küllastunud vere
toomine südamesse
· Kapillaarid on peenikesed, üksteisega võrgustikuna
seotud torukesed kudedes.
Lümfisüsteem
· Lümfiks nimetatakse lümfisoontesse imendunud
koevedelikku. Viimane tekib vereplasma
filtreerumisel kapillaaridest. Koevedeliku
vahendusel saavad rakud toitu ja hapnikku.
Veresoonkonnahaigu
sed
· Südame-veresoonkonna haigused kahjustavad südant ja
selle veresooni ning võivad ilmneda kas kõrge vererõhu,
pärgarteri ateroskleroosi, stenokardia või infarktina.
· Südame-veresoonkonna haigused on ELis peamine surma
põhjus, mille arvele langeb umbes 40 protsenti
surmajuhtumitest, s.o 2 miljonit surmajuhtumit aastas.
Kuidas ennetada
südame ja
veresoonkonna haigusi?
· Südametervis sõltub käitumistavadest ja elulaadist.
Tõhusad ennetus-strateegiad peavad seetõttu keskenduma
võtmeteguritele, nagu suitsetamine, toitumine ja füüsiline
aktiivsus, alkoholitarbimine ja psühhosotsiaalne stress.
· Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu sportimisele, eriti
nooruses, et kindlustada endale parem tervis tulevikus.
Ateroskleroos
· Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral
suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad
rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem
sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on
soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks
muutumine.
· Riskifaktorid: suitsetamine, suhkrutõbi, rasvumine,
meessugu ja perekondlik eelsoodumus
Isheemia
· Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase
verevarustuse vähenemise või lakkamisega
koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib
südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase
kahjustus.
· Riskifaktorid: suitsetamine, vähene kehaline koormus,
stress, diabeet, kõrge iga, meessugu
Krooniline
südamevereringe
puudulikkus
· Südamepuudulikkus on seisund, kus süda pole võimeline
pumpama verd vajalikul hulgal organismi.
· Krooniline südamepuudulikkus kujuneb tavaliselt pika
aja jooksul. Algselt püüab organism kompenseerida
halvenenud vereringet suurema veremahu, südamelihase
paksenemise ning löögisageduse kiirenemisega. Need
mehhanismid ammenduvad aga teatud aja jooksul ning
südame töövõime langeb progresseeruvalt, avaldudes
südamepuudulikkuse kliiniliste sümptoomidena.
Südame- ja vereringe
haiguste tagajärjed
· Südamepuudulikkusega kaasnevad jalgade tursed,
hingledamine, väsimus ning jõuetus,kaalu tõus ja maksa
suurenemine.
· Isheemiaga kaasnevad infarkt, rinnaangiin,
südamepuudilikkus ning harvemal juhul äkksurm.
· Asteroskleroosiga võivad esineda insult, infarkt,
rinnaangiin ning vahelduv lonkamine. Kui suure arteri
sulgus tekib järsku, võivad tagajärjed olla eluohtlikud.
Kasutatud
materjalid
· http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/sudame-
veresoonk_haigused/index.html
· http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/?S
%DCDAME-VERESOONKOND:VERESOONED
· http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/?S
%DCDAME-VERESOONKOND:S%DCDA
· http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/?S
%DCDAME-VERESOONKOND:L%DCMFIS
%DCSTEEM