Referaat - Meeste tervis (0)

-
MEESTE TERVIS
Referaat
Pärnu 2011
Sisukord
1. Meeste tervis: suurimad ohud 3
1.1. Südame- ja veresoonkonna haigused 3
1.2. Kasvajalised haigused 3
1.3. Traumad ja vigastused 4
1.4. Insult 4
1.5. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) 5
1.6. II tüüpi diabeet 5
2. suitsetamine 6
2.1 Suitsetamine muudab välimust 6
2.2 Suitsetamine vähendab füüsilist võimekust 6
2.3 Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele 6
2.4 Suitsetamise mõju 6
2.5 Passiivne suitsetamine 7
2.6 Passiivse suitsetamise mõju 7
2.7 Suitsetamise lõpetamise tähendus 8
2.8 Argipäeva sümptoomid 8
kokkuvõte 9
Viidatud allikad 10

1. Meeste tervis: suurimad ohud

1.1. Südame- ja veresoonkonna haigused

Meeste puhul on peamised varase surma põhjused vereringeelundite haigused, õnnetused, mürgistused ja traumad, kasvajad . Neil kolmel suurimal haigestumise ja surma põhjusel on ühised riskitegurid - kaks olulisemat riskitegurit Eesti meestele on suitsetamine ja alkohol.
Südame tervist mõjutab eelkõige elustiil ehk igapäevane käitumine. Vähendamaks riske haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse :

• Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid. Vältige passiivset suitsetamist.
  
• Toituge tervislikult. Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist.
  
• Olge iga päev füüsiliselt aktiivne.
  
• Säilitage tervislik kehakaal , vajadusel vähendage ülekaalu.
  
• Kui soovite alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt. Liigne alkohol võib tõsta vererõhu taset ja kehakaalu.
  
• Vältige tegevusi, mis põhjustavad stressi.
  

1.2. Kasvajalised haigused

Kõige sagedasemad meestel esinevad kasvajalised haigused on kopsuvähk, eesnäärmevähk ja kolorektaalne vähk. Vähendamaks riske haigestuda kasvajalistesse haigustesse:

• Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid.
  
• Vältige passiivset suitsetamist.
  
• Olge iga päev füüsiliselt aktiivne.
  
• Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu.
  
• Piirake  otsese päikesekiirguse käes viibimist.
  
• Kui soovite alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt.
  
• Osalege regulaarselt vähi sõeluuringutes.
  
• Vähendage kokkupuudet potentsiaalsete kantserogeenidega – nendeks on radoon , asbest, kiiritus ja õhusaaste
  

1.3. Traumad ja vigastused

Meeste surmaga lõppevate õnnetuste peamised põhjused on liiklusõnnetused, traumad ja mürgistused. Vähendamaks traumade ja vigastuste riske:

• Kinnitage autos turvavöö.
  
• Järgige kohustuslikke kiiruspiiranguid.
  
• Ärge rääkige autoroolis olles telefoniga
  
• Ärge juhtige autot alkoholi- või narkojoobes.
  
• Ärge juhtige autot unisena.
  
• Kasutage sanitaarruumides libisemisvastaseid matte.
  
• Järgige alati ametlikke ohutusnõudeid
  

1.4. Insult

Kuigi mõningaid insuldi riskifaktoreid (pärilikkus, vanus ja rass) ei ole võimalik vältida, saab oma igapäevase tervisekäitumisega siiski vähendada insuldi tekke riski:

• Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid.
  
• Vältige passiivset suitsetamist.
  
• Kui Teil on kõrge kolesteroolitase või kõrge vererõhk, järgige kindlasti oma raviarsti soovitusi.
  
• Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu.
  
• Toituge tervislikult. Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist.
  
• Olge iga päev füüsiliselt aktiivne.
  
• Kui Teil on suhkrutõbi, hoidke veresuhkur kontrolli all.
  
• Kui soovite alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt.
  

1.5. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)

KOK on üldnimetus kroonilistele kopsuhaigustele, mis põhjustavad hingamisteede patoloogiat (näiteks bronhiit ja emfüseem).

• Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid.
  
• Vältige passiivset suitsetamist.
  

1.6. II tüüpi diabeet

II tüüpi ehk elu jooksul tekkinud suhkrutõbi on sagedaseim diabeedi vorm. II tüübi suhkrutõve võimalikeks tüsistusteks on südamehaigused, pimedaks jäämine, närvi- ja neerukahjustused ning paljud teised kroonilised haigused.

• Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu.
  
• Toituge tervislikult. Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist.
  
• Olge iga päev füüsiliselt aktiivne.
  

Terviseriskid ja sellest tingitud haigused võivad küll hirmutavad olla, kuid paanikaks pole siiski põhjust. Andke endast lihtsalt kõik, et elada tervislikku elu – toituge tervislikult, tegelege spordiga, loobuge suitsetamisest (juhul kui suitsetate), laske oma tervist regulaarselt kontrollida ning võtke igapäevaelus kasutusele lihtsad ettevaatusabinõud.

2. suitsetamine

2.1 Suitsetamine muudab välimust

Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele. Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased.

2.2 Suitsetamine vähendab füüsilist võimekust

Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos joosta ja palli mängida ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest.

2.3 Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele

Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis - ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub tal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama, tekivad hingamisraskused ja vahel ka mitmesugused suunakkused. Tema organismi vastuvõtlikkus haigustele suureneb, tal on oht jääda sagedamini grippi ja põdeda mitmeid ülemiste hingamisteede haigusi

2.4 Suitsetamise mõju

Kahjuks jäävad suitsetamisest põhjustatud kahjustused inimesele terveks eluks. Sõltub sellest kui kaua inimene on suitsetanud ja millised kahjustused sellest on tekkinud. Suitsetamisel koguneb kopsu peale tõrva veel väga mitmeid kahjulikke aineid, mis võivad põhjustada raskeid haiguseid nagu kopsuvähki, emfüseemi jne. Nende ja paljude muude haiguste esimeseks vältimise võimaluseks on suitsuvabade eluviiside järgimine

2.5 Passiivne suitsetamine

Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab . Harva teatakse , et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad.
Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist.

2.6 Passiivse suitsetamise mõju

Lapsed muutuvad märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. See n.ö kõrvaline suits sisaldab rohkem kahjulikke aineid kui kopsudesse sattuv suits. Lahjade sigarettide kõrvaline suits on tõenäoliselt kahjulikum kui muude sigarettide suits. Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam.

2.7 Suitsetamise lõpetamise tähendus

Suitsetamist tasub alati maha jätta. Mahajätmise mõjud on vahetult märgata hingamiselundite ja vereringe toibumises. Kopsuvähirisk väheneb oluliselt 5-10 aasta pärast peale suitsetamise lõpetamist. Ühe uurimise käigus vaadeldi suitsetamise lõpetamise mõju potentsile. 20 impotentsuse all kannatavat üle 45 aasta vanust suitsetavat meest lõpetasid suitsetamise. Mõne kuu pärast peaaegu pooled neist said alustada normaalset suguelu. On võimalik, et isa suitsetamisel on mõju ka sündivale lapsele. Olgugi, et ema ei suitseta, võib isa rikkalik suitsetamine tekitada lapsele täiendavaid riske (nn passiivne suitsetamine!). Uurimiste tulemused on alles algsed ja eeldavad täiendavate andmete kogumist.

2.8 Argipäeva sümptoomid

Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast.
Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel , mis vereringega satuvad organismi

kokkuvõte

Inimene peab enda eest hoolt kandma ja ka toituma tervislikult. Inimene peab toituma tervislikult ja kasutama tervisele kasulikke asju. Tegema sporti ja olema vormis. Inimene ei tohiks olla ülekaalus ja ta peab proovima stressi vaba elu elada. Inimene peaks olema õues (värske õhu käes) vähemalt 0,5 tundi päevas sest nii saavad kopsud värsket õhku. Kui inimene hoolitseb ka enda tervise eest siis ta peaks elama tervisliku eluviisi.

Viidatud allikad

http://www.mees.eu/sook-ja-jook.html

http://www.mees.eu/tervis.html

http://www.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=38&article_id=99&idr=i-n-2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8

http://www.hot.ee/veskur/Tervis/Suitsetamine.ht m

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tervislik_eluviis2.ht m
10