50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gerlyg
Õppematerjali autor
Süda Südame paiknemine ja ehitus. Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune -keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm, koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ........................... Süda ja veresoonkond ning haigused Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Süda.............................................................................................................4 1.1. Süda ja haigused................................................................................5 2. Veresoonkond ja haigused..............................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................................10 Lisad..................................................
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-,
suubuvad südame paremasse kotta. Väike vereringe ehk kopsuvereringe algab südame parema vatsakesest, millest süsihappegaasirikas veri surutakse kopsuarteritesse. Kopsuarterite kaudu jõuab veri kopsudesse, kus kapillaarides antakse ära süsihappegaas ja veri küllastub hapnikuga. Hapnikurikas arteriaalne veri tuleb südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. 9) Regulaarselt kokkutõmbuv lihaskond moodustab kolmanda pumbasüsteemi. Kui süda seiskub, ei suuda lihased üksi verd ringi liigutada, kuna lihastöö ja puhkuse tsüklilisus ei ole samasugused nagu südamel. 10) Süstoli ajal surutakse südamest veri välja, südame kokkutõmbe faas. Diastoli ajal jõuab hapnikurikas veri südamerakkudesse, südame lõõgastumise faas. Südame taastumisfaas jääb lühemaks. St südamelihas saab vähem toitaineid ja hapnikku. Samuti langeb südame töö efektiivsus.
enamasti protsendiga südame löögisagedusest või ka maksimaalsest hapnikutarbimisest. Pulsiks nimetatakse südamelihase kokkutõmbeid (südamelihas pumpab kokku tõmbudes ja lõõgastudes verd kopsudesse ja mujale vereringesse). Pulsisagedust mõõdetakse löökidena minutis. Pulsisagedus on väga individuaalne, sõltub oluliselt vanusest, soost, tervislikust seisundist ning treenitusest. Ta on erinev nii kõikidel inimestel kui ka igaühel meist eri päevadel, sest süda reageerib ka ümbritsevatele tingimustele ja vaimsetele ärritajatele, mis võivad tõsta pulsisagedust ilma tõelise füüsilise koormuseta. Pulsisagedusele võivad mõju avaldada: • välistemperatuur (külmas ja kuumas liikudes on pulsisageduse väärtus erinev normaalse temperatuuri juures esinevast); • organismi stressitase; • söök ning jook (nt kohv, alkohol); • ravimid; • suitsetamine enne treeningut;
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis.
Hingamissüsteem Kopsud, hingamisteed na vahel, pH regulatsioon Toitainete, laguproduktide, gaaside ja Südame-vereringe Süda, veresooned, veri hormoonide transport kehas, kaitse- süsteem funktsioon, termoregulatsioon Võõrkehade kahjutustamine organismi Lümfisooned, lüm-
Hulk 12-15 g%. Alumine normi piir - 10g%. Alla 10g% on verevaegus, tekib hapniku puudus, erinevate organite töö häired. Hemoglobiini taset saab mõjutada e. tõsta peale toidu veel muutes väliskeskkonna rõhku (kõrgmäestik, Alpi maja). Madala rõhu korral hakatakse automaatselt tootma rohkem erütrotsüüte ja hemoglobiini. Rõhu normaliseerudes püsib hemoglobiini tase mingi aeg kõrge, enne kui normaliseerub. Mida kõrgem on hemoglobiini tase, seda paksemaks läheb veri. Süda ei suuda pumbata verd, võib tekkida südame äkkseiskumine. 3. Veregrupid. Avastati 1901. a. Austria immunoloogi Landsteineri poolt terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni. Aglutinogeen erütrotsüütides sisalduv aglutineeriv aine (A või B). Aglutiniin vereplasmas leiduv aglutineeruv aine ( või ). Doonor inimene, kes annab verd. Retsipient inimene, kes saab verd.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid