Meeste ja naiste erinevused (4)

Meeste ja naiste erinevused
Bioloogilised erinevused:
Meestel on paksem nahk (naistel tekivad kortsud varem)
Naistel lühemad häälepaelad ja seetõttu ka kõrgem hääl
Meeste veres on rohkem punavereliblesid, nende veri on hapnikurikkam ja seetõttu on neil ka rohkem energiat
Mehed hingavad sügavamalt, naised tihedamini
Meeste luud on tavaliselt rohmakamad, naiste luud väiksemad ja teistsuguse ehitusega
Naiste vaagnaluu on kohandatud sünnitusega toimetulemiseks (astumisel teeb naine rohkem liigutusi kui mees – “puusade hööritamine”)
Meeste lihas – ja rasvkoe masside suhe on suurem kui naistel ja see võimaldab neil keskmiselt kiiremini kaalus alla võtta. Tänu suuremale
lihasmassile on meestel äkilisem stardienergia. Naistel naha all lisarasvakiht, mis hoiab talvel kehasoojust ja suvel kaitseb
ülekuumenemise eest. See lisarasv on omamoodi energiareserv, mistõttu naised on vastupidavamad
Psühholoogilised erinevused:
Agressiivsus - poiste suurem agressiivsus ilmneb juba kaheaastaselt ja kestab
läbi kogu elu. Naised tunnevad suuremat süütunnet oma agressiivsuse üle
ning kasutavad meestest sagedamini ja osavamalt varnalt varjatud
agressiivsust. Sõnadega võivad nad tabada väga valusalt.
Enesehinnang - naistel on meestest madalam enesehinnang. Kui vaadelda
naisi nende madalama agressiivsuse seisukohalt, võib madalam enesehinnang
aidata seletada nende vastumeelsust valida kõrge vastutusmääraga elukutse , mis on valdavalt meeste pärusmaa, kuna seal on agressiivsus ja enesekindlus eduks vajalikeks eeltingimusteks.
Suhtlemine - naistel on suurem empaatiavõime, nad suudavad paremini
reageerida partneri meeleolumuutustele, näoilmele jne. Nad on
kannatlikumad kui mehed ning suhtlemisel nii tööl kui seltskonnas vajavad
lahkust, viisakust, tähelepanu ning abivalmidust.
• Töösuhetes- meestele on olulised ametlikud töösuhted ja läbi saamine
ülemustega, naistele head suhted töökaaslastega. Meeste jaoks on tähtis, mida
nad on teinud, kui kaugele jõudnud, naistele see, kui vajaliku teistele
tunnevad nad end olevat.
• Uudishimu- mees tahab katsetada uut, otsida, riskida. Kui mehel on
valikuvõimalus käituda kas järeleproovitud viisil või võtta omaks suuri
võimalusi tõotav uus, riskib mees uue kasuks.
Intellektuaalsed erinevused:
Tüdrukute intellekt areneb sõnade kaudu (hakkavad keskmiselt varem rääkima kui poisid, sõnavara täieneb kiiremini, verbaalsed
võimed paremad kui poistel) Meelde jätmiseks piisab reeglina lugemisest ja kuulmisest . Naistel üldse parem kuulmismeel ja kõik
sellega seonduv , ka koordinatsioon.
Meestel enam arenenud nägemismeel, ruumiline taju, abstraktne mõtlemine. Meeste intellekt enam mobiilne: meelde jätmiseks peavad nad vahetult kogema
(nägema, katsuma, lahti võtma, kokku panema). See intellektitüüp aitab toime tulla varem tundmata
ülesannetega.
Sugudevaheline erinevus ei ole tegelikult nii suur kui arvatakse. Erinevus on pigem sissekasvatatud (mida konkreetses kultuuris ja ühiskonnas peetakse mehelikuks ja naiselikuks). Sooteadvust hakatakse inimeses kujundama sünnist alates (tüdruku värv – roosa , poisi värv – sinine jne). Lapsel endal on selles vanuses tegelikult ükskõik, mis värvi sipukad tal jalas on. Esmane sooteadvus (arusaam oma soolisest kuuluvusest) hakkab välja kujunema 2.-3.eluaastal, lõplikult kujuneb see välja 5.-6.eluaastaks (poiss ei ole enam nõus panema roosasid sukapükse jalga, sest see on “plikalik”). Laps hakkab omandama soorolli (tüdrukud mängivad ema, poisid sõda ning mõlemad huvituvad ka enam oma soost lapsevanema tegevusest).

Seksuaalsus

Mehed ja naised erinevad oma seksuaalkäitumise poolest. Seksuaalse aktiivsuse kõrgperiood meestel on 20.eluaastate paiku, naistel 35.-40.eluaastate paiku ja kestab kliimaksini.
Eelmise sajandi alguses šokeeris Sigmund Freud maailma väitega, et laps on seksuaalne olend . Lapse puhul on seksuaalsus platooniline (nn platooniline libiido ), peamine on lähedussoov, meeldivus.
Puberteedieas lisandub alles seksuaalne nüanss (erootilised kujutelmad jne), areneb välja erootiline libiido. Libiido areng tüdrukutel seotud vahetult isiklike kogemustega (menstruatsioonidega ei kaasne seksuaalhuvi), võib jääda platooniliseks kuni reaalse partnerlussuhte tekkimiseni. Olulised on isiklikud seksuaalsed kogemused (eriti esimene kogemus!) ning hinnang neile. Positiivsed stimuleerivad, negatiivsed võivad tulevikus seksuaalreaktsioone pärssida (orgasmivõime või seksuaalsoovi puudumine vägistatud naistel). Keskmiselt tekib naistel soov seksuaalsuhte järele umbes 20. eluaasta paiku, mil ta hakkab aktiivselt seksi vastu huvi tundma ja seda nautima.
Poistel võib esineda platoonilise ja erootilise tungi lahknevus (n: platooniliselt kiindunud oma klassi Pillesse aga erootilistes unenägudes esineb kaunis noor emakeeleõpetaja). Seemnepaisust vabanemine on noorukile nauding ja ta taotleb selle kogemuse kordumist. Siit ka noorte meeste aktiivne huvi seksi vastu.
Millised on siis mehe ja naise erinevused?
Naine mõtleb rääkides, alustab juttu enne oma seisukohtade täpset määramist. Mees räägib alles siis, kui on valmis mõelnud, mida öelda.
Naine tahab oma tundeid väljendada ja teada ka teiste tundeid. Mehele piisab oma tunnete tundmisest, nende jagamine pole talle vajalik.
Naine tegeleb tunnetega rohkem, s.t vastutab tunnete eest, tahab neid korrastada, arendab ja harib end, et suhteid pärandada. Mees võtab asju (sh tunded) nii, nagu need on.
Naise pärusmaa on kodu ja tunded. Mehe pärusmaaks on konkurents .
Naine vajab lähedussuhetes ühelt etapilt teisele üleminekul kohanemisaega. Mehel kulgeb see kiiremini.
Mehe ja naise vaatenurgast on sõnadel sageli erinev tähendus. Eriti puudutab see niisuguseid võtmesõnu nagu mõistmine, truudus , usaldus. Kui oma arusaamu teineteisele selgitada, siis suudetakse vastastikku kummagi ootusi paremini mõista.
Suhetes on naise probleem iseendaks jäämine. Mehe probleem aga, kuidas saada üle enesekesksusest.