Kontakti loomine, esmamulje ja kontakti lõpetamine (2)

Kontakti loomine
Kontakti loomiseks on erinevaid viise. Et seda teha hästi ja luua inimesele positiivne esmamulje tuleb osata iseend kontrollida ja tunda.
Kontakti loomine jaguneb väga mitmeks:
1. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid kontakti loomisel. Kontakti loomiseks kasutatakse silmsidet , lahket näoilmet, korrektset kehahoiakut ja valitakse suhtlemiseks sobiv vahemaa .
2. Verbaalsed suhtlemisvahendid kontakti loomisel. Ostja poole võib pöörduda sõnadega "Tere! Teie soov palun?", "Tere! Saan ma teid aidata?". Tervitamise otstarbekus sõltub kaupluse tüübist ja ostjatest. Müüja rollis ei pruugi rangelt järgida arusaama, et esimesena tervitab ruumi siseneja.
3. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid kauba müümisel. Kauba müümisel on vajalikud vahendid, millega näidatakse ostja ärakuulamist (peamiselt silmside, pealiigutused, näoilmed ja kehahoiak ). Suure tähtsuse omandavad mitmesugused kauba demonstreerimise liigutused. Kaupa on kasulik demonstreerida nii, et peamised kauba omadused oleksid hästi jälgitavad.
4. Verbaalsed suhtlemisvahendid müümisel. Üks olulisemaid müügitehnika võtteid on jaatuse andmine ja saamine. Ühe võimalusena võib kasutada ümbersõnastamist. Ümbersõnastamise puhul alustab müüja näiteks väljenditega "Nagu ma aru sain...", "Sain ma teist õigesti aru, et te soovite ...", lause teine osa sisaldab ostja poolt esitatud soovi või mõtet. Müümise verbaalsesse ossa kuulub ka kauba tutvustamine. Müüja kõne peab olema suhteliselt lihtne ja arusaadav.
http://www.avatar.ee/majanduseabc/data/ii_trykk/8-psyh.pdf
Esmamulje
Hea esmamulje on teadupärast parim visiitkaart , mida endast teisele inimesele jätta. Esmamulje on suures osas alateadlik ning tekib kiiresti, püsib kaua ja tähendab palju. Sageli määrab esmamulje ära edasise hoiaku nii inimesesse kui ka firmasse, mida see inimene esindab.
Vahel on esmamulje täpne, kuid sageli see nii ei ole- see on vaid teie fantaasiapilt sellest inimesest.
Esmamulje puhul kalduvad inimesed tegema üldistusi. Üheainsa tunnuse või käitumisjoone põhjal klassifitseeritakse inimene teatud gruppi, mille liikmed peaksid tema arvates sarnanema ka teiste omaduste poolest.
Vahel võivad esmakohtumist varjutada inimeste varasemad kogemused ning väline sarnasus kellegi teisega . Tekivad nn. Parataksilised moonutused. Kui keegi, keda te esimest korda elus näete, tekitab teis tugevat sümpaatiat või vastumeelsust, kaaluge, kas tegu pole mitte moonutusega ja teie ees olev inimene meenutab teile kedagi teist. Olge ettevaatlik, et mitte omistada uuele tuttavale iseloomujooni, mis tegelikult kuuluvad tollele teisele, muidu on tagajärjeks segadus ja arusaamatused.
Parataksilisi moonutusi on kergem märgata siis, kui keegi käitub teiega, nagu oleksite te keegi teine. Märkate, et teisse suhtutakse algusest peale kas tugeva poolehoiu või ägeda vastumeelsusega. Leiate end mõtlemast:" Ta ju ei tunne mind sugugi ." Sellisel juhul võib küsida:" Kas ma meenutan sulle mõnda tuttavat inimest? Võibolla kedagi minevikust?"
Tavaliselt püüame kellegagi tutvudes end kõige paremast küljest näidata, kuid ebarealistlikult ilusat pilti luues tuleb olla valmis ebamugavaks suhteks, segadusteks ja arusaamatusteks.
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine2/esmamulje.html
Kontakti lõpetamine
Kontakti lõpetamisel on põhiline jätta inimene heasse meeleollu. Kontakti lõpetamine koosneb peamiselt kolmest osast.
Kõigepealt tuleb veendudas kontakti ammendavuses - teenindaja võiks küsida, kas klient sai enda jaoks asjad selgeks ja ei uurinud võimalike täiendavate küsimuste kohta; klient teeb ise kokkuvõtte.
Korrektne hüvastijätt- teenindaja ütleb hüvastijätuks "head aega". Seda tuleks teha naeratusega ja sõbralikult, et see oleks siiras.
Emotsionaalne foon ( positiivsus nii sõnalises kui mittesõnalises väljenduses) - teenindaja emotsionaalsus võiks olla tagasihoidlik, kuid viisakas ja heatahtlik .
http://www.psience.ee/reports/est/raportid/66544a6edbc24a031df008a91056855c/12/